Akende juures kiputakse esmatähtsaks pidama soojapidavust, hoides fookuse U-arvul ja teistel aknaga seotud näitajatel, samas unustatakse akna õige paigaldusviis. Ent ka kõige kvaliteetsemate akende puhul võib halb paigaldus nullida loodetud kasuteguri.
„Harvad pole olukorrad, kus akende eest ollakse nõus maksma kõrget hinda, aga nende paigalduseks kasutatakse kõige kiiremat, odavamat ja paraku ka kõige ebakvaliteetsemat meetodit. See aga nullib igasuguse otstarbekuse kallite akende soetamisel, näiteks renoveeritavas hoones, kus esmatähtis on just vähendada avatäidete kaudu väljuvat soojusenergiat. Oodatud kokkuhoid võib jääda nii tulemata ja investeering tänapäevastesse akendesse ei ole õigustatud,” kirjeldab VHB Estonia tootejuht Mehis Tiitsar.
Ka avatäidete juures on tema sõnul tihti tähtsamal kohal disain, mitte maksimaalne U-väärtus ega parim valgustäitumine siseruumides, rääkimata sellistest tehnilistest aspektidest nagu kinnitamine ja fikseerimine. Põhjamaades on kulukamad kindlustusjuhtumid tekkinud aga just läbi akende montaaži, mis võib viia kuni terve fassaadi renoveerimiseni välja, teab Tiitsar.
OÜ Puuaken juhatuse liige Kalle Baumann lisab, et klient küsib eelkõige hinda, mitte kvaliteeti. Kui aga paigalduse kvaliteet pole kliendi jaoks oluline, pannakse aknad ette nii, nagu seda on tehtud aastaid ehk näeb ette tavaline ehitustava. Teadlikum klient siiski oskab tema sõnul küsida ka lisasid ehk on ka neid, keda huvitab kvaliteetne paigaldus ja kes on nõus selle eest ka rohkem maksma. „Korralikult tasustatud paigalduse hinnad ei tule teenusele järele ja kui teha vähempakkumine, siis selle põhjal lisateenuseid ei saa,“ räägib ta. „Korralikult tehtud paigaldus läheb vähemalt poole kallimaks, kui mitte rohkem ja see on koht, kus klient hakkab asju hinnapakkumisest maha tõmbama.“
Puit hakkab kuivades mängima
„Täna kohtab Eestis avatäidete paigaldamisel üsna sageli meetodit, kus aknad või ka uksed tõstetakse puidust raamide abil soojustuskihi sisse,” kirjeldab Tiitsar. Esmapilgul pole sellisel lahendusel justkui viga midagi, kuid kui süüvida teemasse, ilmnevad mitmed varjatud puudused. „Puit on elav materjal ehk isegi kvaliteetse puidu kasutamisel jääb alatiseks selle „mängimise“ võimalus õhuniiskuse ja temperatuuri muutumisel. Kui lisada fakt, et tihti valmistatakse abiraamid kaubandusvõrgus leiduvast kõige soodsamast ja ebakvaliteetsemast materjalist, ei saa loota, et hilisem tulemus oleks probleemivaba.
Näitena toob Tiitsar levinud SILS-i ehk krohvitud fassaadi kasutuse. „Täna on sertifitseeritud süsteemi pakkujad töötanud välja liitsüsteemid, kus avatäite ja fassaadi maksimaalne nihkumine on lubatud kaks millimeetrit, mis ei sobi üldse kokku puitraami lahendusega, mis on alla kahe millimeetri. Põhjus on avatäidet ümbritseva elastse, liimitava krohvivõrgu servas, mis suurema nihke korral lahti rebitakse, ning hiljem vihmaveega täitudes märgab puitu, tekitades veekahjustusi.”
Tiitsari sõnul on kõige levinum tagajärg valesti paigaldatud akende puhul külmasillad. „Kui paigaldada aken otse aknaavasse vaid montaaživahu abil (mis on veel tänaseni väga levinud lahendus), siis peagi võib külmasildade tõttu tekkida aknapalede hallitamine, see aga omakorda rikub siseviimistluse ja on tervisele kahjulik. „Tänu oma soodsale hinnale on eramuehituses aknapaigaldusel tänaseni populaarsed nn puidust prussiringid ümber akende, mis esialgu tundub soodsa lahendusena, kuid kas ikka on? Immutatud, märg puit hakkab kuivades „mängima,“ purustades nii aknatihendusteibi kui ka montaaživahu. Korralik tulemus on kui õnnemäng,” hoiatab Tiitsar.
Liigne kiirustamine tõstab kulusid
Ka Baumanni kogemusel tahetakse aken panna enamasti pehme pinna peale, aga aastaid see seal paigal ei püsi. „Aken vajub ära, kui see vati sisse panna,“ hoiatab ta, et nii pole aknal kandvat pinda. „Aga keegi tark on arvutanud, et see on kõige soojem viis, kuigi alati ei pruugi see nii olla.“ Aja jooksul mõjuvad päike ja teised jõud ning tekib deformeerumine ja vajumine, mille tulemusel ei käi aken enam korralikult kinni või hakkab läbi laskma. Lisaks ei tule ehitustöödes kunagi kasuks kiirustamine. „Peaks olema rohkem aega, et läbi rääkida kiilud ja kinnitused, mida kasutada ja kuhu kinnitada,“ ütleb Baumann.
Ka Tiitsari sõnul tapab tempo kvaliteeti. Enamlevinud eramute seinamaterjaliks on täna kiirelt püstitatav kiviplokksein, millega saadakse seinad püsti väga kiiresti. „Tellija ja ehitaja poolt vaadatuna on see väga hea. Samas aga ei anta kiirustamise tõttu erinevatele hooneosadele piisavalt aega tahenemiseks. Nõnda valmib järgmine etapp ehitusest enne eelmise osa lõplikku kuivamist. Siin saavad kokku erinevad materjaliliigid, nagu antud juhul puit ja vett täis kivi, mis lõpuks kaetakse kõik õhutiheda isolatsioonimaterjaliga ja ongi esimene ohumärk käes.”
Lisaks eeltoodule võib tema sõnul lisanduda ootamatusi, kui valmistada paigaldusraam sügavimmutatud puidust ja mitte lasta kogu konstruktsioonil enne akende paigaldamist lõpuni läbi kuivada. „Siis ollaksegi olukorras, kus hilisemad tõsised probleemid on vältimatud.“
Tihti minnakse Tiitsari sõnul alt ka sellega, et hoitakse kokku kinnitusvahenditelt puitraami kinnitamisel. „Esiteks ei mõelda sellele, kui suured ja rasked tulevased aknad on ning sellega arvestamata aladimensioneeritakse raamile mõjuvaid koormusi.“
Ebakvaliteetsed kruvid kipuvad murduma
Kolme-neljasaja kilogrammiste suurte akende stabiilselt paigalpüsimiseks on vaja korralikku hulka kvaliteetseid kinnitusvahendeid. Kui lisada juurde teadmine, et mõni sellistest suurtest akendest hakkab tulevikus ka avanema ning sellisel puhul mõjuvad aknale hoopis teised füüsikalised jõud, oleks muretsemiseks juba piisavalt põhjust, ütleb Tiitsar: „Kõik sellised kinnitused ja kinnitusvahendid peavad vastama ettenähtud keskkonnaklassidele, näiteks immutatud puidus ei saa kasutada tavalisi kruve ja montaažinurkasid, vaid nendeks sobivad ainut kas roostevabad või galvaaniliselt kaetud kruvid, mille pinnakate on >55my Zn.
Kui siin kokku hoida, võib juba mõne aasta pärast olla tulemuseks see, et happeline keskkond on kruve sel määral kahjustanud, et need puidu „mängides“ lihtsalt murduvad.“
Tulemusena muutub puidust abiraam veelgi ebastabiilsemaks ja võib suisa seina küljest lahti tulla. Ja kui juba raam on saanud võimaluse liikuda, liigub ka sellesse paigaldatud aken ja tavaliselt ei toimu selline liikumine kontrollitult. „Tulemuseks on ebatihedad lekkivad aknaümbrused, lahti rebenenud auru/tuuletõkketeibid, mis sellisel juhul oma ülesannet ei täida. Ruumi seest tulev niiske õhk pääseb aknaümbruses olevasse tihendusvuuki ja muudab selle märjaks, mistõttu see ei toimi enam nii nagu peab.”
Talvel lisandub jääkristallide purustav mõju
Talvel lisandub märjale vuugile veel ka oht külmuda ja jääkristallide purustav mõju, mis muudab vuugi veelgi lekkivamaks. Kui aknaümbrus ei ole stabiilne ja kisub akent kaasa, siis võib osutuda peatselt võimatuks akna reguleerimine, mille tulemuseks on halvasti sulguvad aknad.
Baumanni sõnul tuleks soojustust kasutada nii sees, kui väljas. „Soojustama peaks ka akent ümbritsevat välispinda, mida aknapaigaldajad tavaliselt teha ei taha, ega ka need, kes teevad majale üldistust soojustust,“ selgitab ta, et kõik need olulised aspektid tuleks paigaldajaga läbi rääkida.
Kui halb paigaldus on vaja hiljem parandada, tuleb aken lahti võtta ja paigaldada uus auru- või tuuletõkketeip. „Uutes majades võib vahel olla tarvis ette võtta ka lausa suurem ümberehitus,” ütleb Baumann.
Lekkekohti on võimalik kontrollida näiteks termokaameraga.„Klient peaks olema teadlikum, mida ta tahab. Kui valite ehitaja, siis tal on oma nägemus ja ta küsib raha selle eest, mida ta teeb,“ soovitab Baumann süveneda pakutavasse ja teha endale selgeks, kuidas ehitaja plaanib akent paigaldada. „Esindustes küll räägitakse, mis on hea, aga inimesi tuleks rohkem suunata ja selgitada, mis paigaldushinna sees on ja miks see vajalik on,“ usub ta.
Artikkel ilmus ajakirja “Remondi ja ehita” 2020. aasta suvenumbris.
