Kes vastutab ebakompetentselt koostatud hankedokumentatsiooni eest ja mida teha, kui tellijal, omanikujärelevalvel ja tööde teostajal on erinev arusaam?
Tartu linna ja Reparo Ehitus OÜ vaidlus sai alguse lasteaia põrandate remondiks koostatud vigasest hankedokumentatsioonist – nimelt erinesid ehitusprojekt ja hankedokumentatsiooni hinnatabel. „Meie tegime pakkumise vastavalt hinnatabelile ehk pakkusime põrandate tasandamist ja arvestasime seejuures tehnilise kirjeldusega, mille hankija oli lisanud,“ kirjeldab Reparo Ehitus OÜ juht Ülo Jaanisoo probleemi.
„Siis aga selgus, et ehitusprojekti kohaselt tulnuks põrandad lammutada ja koos alustega uued rajada. See muudab lisaks ka ajagraafikut, betoonist peab niiskus välja kuivama.“ Esialgu püüti probleemi lahendada läbirääkimistel. „Läksin ettevõtte juhina tellijaga asja arutama, ent pakutud kompromissi vastu ei võetud. Suhtumine oli selline, et „meie kompromiss on see, et te teete kõik nii, nagu meie tahame. Ametnik ei tunneta mingit isiklikku vastutust,” nendib Jaanisoo. „Alles siis, kui andsime asja kohtusse, hakati kohe kompromissettepanekuid saatma. Seejuures ei olnud algusest peale vaidlust selles, et Tartu linn oli meile võlgu, vaidlus käis lihtsalt summa suuruse üle.”
Jaanisoo sõnutsi käidi kokkuvõttes kaks aastat ettevõtte raha eest kohut, linn peab tasuma kompromissettepanekust kolm korda suurema summa ja vastamata on küsimus, kas ka ametnikud vastutavad? „Lõppude lõpuks maksame maksumaksjatena sellised vaidlused ise kinni,“ nendib Jaanisoo. Tema hinnangul on riigihangete puhul lisaks väga suur valupunkt ka olukord, kus projekti kirjutatakse sisse konkreetsed tooted, mitte parameetrid, millele toode peaks vastama: „Ma illustreeriks seda paljuräägitud autode hangete näitel – hankija soovib autot teljevahega 5435–5437 mm (ei vähem, ei rohkem), analoogkellaga täpselt armatuuri keskel ja sellele nõudele vastab ainult näiteks Mercedes või Audi. Täna autode hangetel selliseid tingimusi enam sisse ei kirjutata. Ehituses aga küll ja kui pakkuda analoogtooteid, leitakse põhjus, miks pakutu ei sobi. Keraamilise plaadi paksus või punase tooni varjund ei ole selline, nagu vaja.“
Lihtsat lahendust niisugustele vaidlustele ei paista – tuleb loota, et kõigi osapoolte, sh tellija teadlikkuse kasvades, on niisuguseid kohtuasju vähem. Võidaksid kõik.
Rukkilille lasteaia vaidlus:
Hankedokumentatsiooni osaks olnud hinnatabelis küsiti teatud põrandate osas pakkujatelt hinnapakkumist põrandate tasandamisele ja lisatud oli ka vastav tehniline kirjeldus.
Samal ajal oli ehitusprojektis ette nähtud samade põrandate väljalammutamine ja uute betoonpõrandate rajamine koos alustega. Ehitusprojektis toodud lahenduseks ei olnud tellija valmis lisarahastust leidma.
Vanade põrandate lammutus ja uute põrandate rajamine toimus seejärel väga niiskel ajal – kasutati niiskusimureid ja soojapuhureid, siiski ei valminud tööd niisketes tingimustes tähtajaks ja tööde teostaja sai leppetrahvi nii vahe- kui lõpptähtaegade rikkumise eest (mh nende vahetähtaegade eest, mis polnud lepingus määratletud kui sanktsioneeritavad). Tellija tasaarvestas oma leppetrahvinõuded Reparo Ehituse töödega seotud tasu nõudega.
Leppetrahvinõue käibemaksustati, kuigi leppetrahv ei kuulu käibemaksustamisele.
Allikas: Reparo Ehitus OÜ
KOHUS OTSUSTAS
Tartu Maakohus leidis, et Tartu linna poolt teostatud leppetrahvi tasaarvestamine enne nõude jäägile käibemaksu lisamist ei ole lubatav. Nõuete tasaarvestamisel tuleb aluseks võtta töövõtja käibemaksuga tasunõe. Samuti pidas maakohus alusetuks leppetrahvi nõudmist tähtaegade rikkumise eest, milles polnud lepingus kokku lepitud. Lepingudokumentide vastuolu puudutavas osas leidis maakohus, et Reparo Ehitus oleks pidanud eelistama hinna arvestamisel lepingudokumentide vastuolu korral ehitusprojekti hinnatabeli kirjeldusele.
Tartu Ringkonnakohus jõudis lepingudokumentide vastuolu puudutavas osas maakohtust erinevale järeldusele. Nimelt nõustus Ringkonnakohus märtsis 2019 jõustunud kohtuotsuses Reparo Ehituse positsiooniga ja leidis, et vastuolulise hankedokumentatsiooni eest vastutab tellija kui nende dokumentide koostaja.
Seejuures on oluline, et riigihankemenetluse käigus sõlmitud töövõtuleping on oma olemuselt tüüptingimustel sõlmitud leping, mille korral rakendub isikule, kelle suhtes tüüptingimusi kohaldatakse, täiendav õiguskaitse. Sellisel puhul kohaldub näiteks VÕS § 39 lg-s 1 sätestatud tõlgendusreegel, mille kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Ringkonnakohus eelnevast tõlgendusreeglist ka oma otsuses lähtus.
Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult, et tööde venimise eest vastutab eelnevatel asjaoludel tellija ja esitatud leppetrahvinõue on täies ulatuses alusetu, sest tööde venimine polnud tingitud töövõtjast ja töövõtja oli teinud kõik võimaliku, et lepingu mahtu mittekuulunud betoonpõrandad kivistuksid võimalikult kiiresti.
Lisaks leidis ringkonnakohus, et hinnatabelis kirjeldatud põrandatest erineva konstruktsiooniga põrandate ehitamine ei kuulunud Reparo Ehituse lepinguliste tööde mahtu, ettevõttel oli õigus saada selliste põrandate ehitamise eest lisatasu.
Jõustunud kohtuotsuse kohaselt tuli Tartu linnal Reparo Ehitusele tasuda enam kui 113 000 eurot.
Allikas: Reparo Ehitus OÜ, Ehitusuudised.ee, Nove advokaadibüroo
