Kui korteriomanike üldkoosolek on läbi viidud kooskõlas seadusega, ei teki ka koosolekuga seotud õigusvaidlusi – viimased on kahjuks üsna sagedased. Esimese asjana tuleb ühistud jagada kaheks: põhikirjata ja põhikirjaga ühistud.
Põhikirjata korteriomanike üld-koosolek on otsustusvõimeline, kui osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Põhikirjata ühistul on mõistlik põhikiri vastu võtta, sest see lihtsustab igapäevast tegevust.
Kuivõrd seadus annab võimaluse korteriomanike koosoleku kvoorumi nõudeid põhikirjaga reguleerida, saab ühistu ise otsustada, millist kvoorumit rakendada, et koosolek oleks otsustusvõimeline. Oluline on määrata kvoorum nii, et saaks esimesel koosolekul otsused vastu võtta ning ei peaks kulutama aega ja raha korduskoosolekute kokkukutsumisele.
Kui üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele tuleb ka üldkoosoleku kutses viidata. Uue üldkoosoleku teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Antud teemal on jõustunud ka Riigikohtu lahend. Ühistu oma koosolekuga korduskoosoleku kvoorumit reguleerida ei saa, siin peab lähtuma seadusest.
Tasub teada
- Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, samuti juhatuse asemel tegutsev valitseja, koosoleku võib kokku kutsuda ka liikmete algatusel minimaalselt 1/10 nõusolekul, näidates põhjuse.
- Kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Tähtaega loetakse alates järgmisest päevast.
- Üldkoosoleku teade tehakse teatavaks kõigile korteriomanikele. Kui korteriomanik on teavitanud ühistut oma e-posti aadressist, tuleb teade edastada sinna.
Lisainfo
Loe ka EhitusESTist: Korteriühistu üldkoosolek: miks ja kuidas?
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita suvi 2019 numbris
