Mida soojem ja kuivem suvi, seda rohkem vajavad kasvuhoone ja aed kastmist. Kes seda tööd kannuga või voolik käes teha ei taha, saab valida mugavama – automaatse – lahenduse.
OÜ Vistecon Grupp juhatuse liikme Taipo Valingu sõnul on imbvoolik kastmise automatiseerimiseks kõige odavam ja lihtsam moodus. Imbvoolik on poorne ja painduv kummivoolik, mis hakkab mulda paigaldatuna „higistama“. See tähendab, et mulla kapillaarsus tõmbab voolikust vett, asendades taimede poolt ära kasutatut. Vesi, hapnik ja toitained viiakse läbi mulla otse taime juurteni.
Imbvoolikuid on kahte sorti: osad tahavad kõrgemat survet ehk need ühendatakse veevõrku (kõrgsurve imbvoolikud) ja teised on sellised, mis on kasutavad ka veepaagiga (madalsurve imbvoolikud). Paak peab sel juhul olema paigaldatud vähemalt meetri kõrgusele maapinnast.
Kastmissüsteemi saab käima keerata mehaaniliselt, ent selle saab ühendada ka elektroonse taimeriga, mis võimaldab seda seada oma tööd kellaajaliselt alustama. „Kui lähed kodust ära, saad selle tööle sättida,” kiidab Valing programmeerimise eeliseid.
Kui vett võetakse veekogust, võib tarvis olla survepumpa ning lisaks tasub sel juhul kasutada ka filtreid, et süsteem ei ummistuks.
Imbvoolik paika
Imbvooliku võib paigaldada peenrale taimede vahele või kaevata see statsionaarse süsteemi saamiseks maa sisse – kuni 15 sentimeetri sügavusele mulda.
Üldjuhul paigaldatakse voolik iga poole meetri tagant, ent paigaldus sõltub ka konkreetsest pinnasest ja vee survest. „See on katsetamise asi, kui kaugele tuleb voolik panna, aga tavaliselt läheb meetri peale kaks rida,“ jagab Valing kogemust.
Talveks soovitab ta vooliku maast välja kaevata, kuna selle eluiga külmumise ja sulamise tagajärjel lüheneb. Kuivas kohas ei juhtu voolikuga aga ka talvel midagi.
Valingu hinnangul ei tea paljud aiapidajad imbvoolikute kasutamise võimalusest, sest miks muidu seda nii vähe kasutatakse. „Ei saa öelda, et see lahendus oleks väga kallis – elektrooniline taimer maksab 27 eurot, meeter voolikut maksab umbes euro ehk 20 meetrit 20 eurot, veel mõned vidinad juurde ja ongi olemas,” räägib ta, et maksumuse taha ei tohiks asi jääda. „Samas on mugav kasutada ja lisaks põnev vaadata, kuidas süsteem ise kastab.”
Võimalik on osta kõik vajalik ka eraldi – sulgemiskorgid, liidesed, vahekraanid jne, mis tähendab, et inimesel on võimalik kokku panna enda aeda või kasvuhoonesse sobiva plaaniga kastmissüsteem.
Kastmissüsteemide projekteerimise ja paigaldusega tegeleva OÜ TopGreen müügijuhi Timo Annuki sõnul tegelevad nad küll rohkem hulgikaubanduse ja tootmisettevõtetega, aga kui aega on, pakutakse lahendusi ka eraklientidele.
Annuk nimetab põhjusena, miks sageli automaatseid lahendusi koduaedades veel ei kasutata, et kardetakse nende kõrget hinda, kuigi see polegi nii suur investeering, kui arvestada kastmissüsteemi pikka eluiga – kakskümmend aastat ja roh-kemgi. „Pigem on asi selles, et hinda peljates isegi ei uurita võimaluste kohta ning kastetakse kastekannuga edasi. Minu Itaaliast tellitud 20 ruutmeetri suuruse kasvuhoone kastmissüsteem läks maksma umbes 300–400 eurot ja ma saan alati kindel olla, et kastmistsükkel hakkab pihta ka siis, kui mind ennast kodus pole,” kiidab Annuk võimalust kastmissüsteem ajaliselt tööle reguleerida. Siiski on tema sõnul viimase paari aastaga huviliste hulk märgatavalt kasvanud.
Jahutav vihmuti
Kasvuhooneid on lisaks tilksüsteemile võimalik kasta ka vihmutiga – udu lisaks jahutab ja niisutab õhku. „Oluline pole mitte ainult mulla niiskus, vaid ka õhutemperatuur ja õhuniiskus kasvuhoones. Ka vihmuti tööd saab ajaliselt juhtida,” räägib Annuk. Kuna eraisikutele pakutavate kastmissüsteemide puhul kasutatakse samade tootjate komponente, kui põllumajandustootjategi tarbeks – tootjate kasutamiskoormus on kordades suurem kui koduaias – on süsteemi kvaliteet ja töökindlus garanteeritud. „Tootjal töötab kastmissüsteem ju 24 tundi ööpäevas ja peab ikka 20 aastat vastu,“ selgitab ta.
Lisaks hinnale võib automaatika kasutamisel takistuseks saada, et paljudel pole elamises vajalikku pumbasüsteemi või on kasvuhoone majast kaugel ning sinna pole elektrit veetud. Kuigi ka sel juhul on soovi korral siiski võimalik kastmissüsteeme kasutada: „Võimalik on kasutada neid ka akude ja patareid peealt, kuigi lahendus tuleb sel juhul kulukam.“
On ka selliseid kliente, kes kaaluvad kasvuhoonele päikesepaneelide paigaldamist. „Ikka selleks, et seal oleks suveks olemas vajalik elektritoide,” jätkab Annuk, et lõpplahendus sõltub sellest, mis hinnaklassi juurde klient otsustab jääda ja millised piirid on tal eelarvele seatud. „Aga põhimõtteliselt on kõik võimalik.“
Põuakindla aia rajamiseks vali hoolega taimi ja arvesta kasvukohaga
Risttee talu taimeaia perenaise Karin Peebu sõnul on tema kollektsioonaias rohkem kui tuhat nimetust erinevat püsilille: on mõeldamatu, et ta peaks suvel neid kõiki kastma.
Peebu nendib, et kastmisvõimalused olenevad ka sellest, kus aed paikneb. „Meil on salvkaev ja kasta polekski võimalik, sest vett napib. Veekogu kõrval oleks ehk lihtsam.“
Õrnemad suvelilled võivad kastmist küll vajada, aga aeda saab planeerida ka hooldusvabamaks. Esiteks sõltub kastmisvajadus Peebu sõnul mullatingimustest: „Meil on savikas muld, mis ei kuiva väga kergesti.” Teiseks on abiks tihe istutus, sest sellega tagatakse, et peenral poleks vaba mullapinda, mis kuumal päeval soojeneks. Ka multš on ideaalne lahendus peenras niiskuse säilitamiseks, ehkki silmale ei pruugi see kõige ilusam lahendus olla: „Männikooremultš hoiab näiteks hästi niiskust.“
Okaspuu vajab lisakastmist
Osad taimed on ka ise kuuma ilmaga kohanenud: kobarpead lasevad näiteks kuumal päeval end longu, et aurustumine lehtedelt oleks võimalikult väike ning jahedamaga tõusevad taas püsti. Kui puude ja põõsaste istutamisel arvatakse, et neid peaks esimesel paaril aastal ohtralt kastma, siis Peebu istutab nii, et täidab kaevatud augu veega, laseb sel maasse imbuda ning seejärel istutab. „Okaspuud küll vajavad lisakastmist, aga muul juhul ma lisaks ei kasta,“ märgib ta. Lisades, et on teinegi lähenemine, mille järgi istutamisel ei kasteta taime üldse, et see kasvataks juurestiku võimalikult sügavale ning saaks ise hakkama.Kui eelmisel põuasel suvel läksid paljudel näiteks priimulad välja, siis Peebul seda probleemi polnud. „Kui taimed on õigesse kohta istutatud ja neil elujõud sees, saavad nad ise hakkama.“ Ta soovitab valida aeda taimed, mis antud kasvukohas kõige paremini hakkama saaksid. Kui näiteks rodod ei saa ilma kastmata aias hakkama, ei peagi ju neid kasvatama.
Taim otsib niiskust sügavalt
Kaalutud valikuid tehakse Peebu kogemusel siiski vähe – eeltöö on tehtud heal juhul paarikümnel protsendil ostjatest. „Inimene ostab silmaga ja meie inimene otsib kõige hooldusvabamat, suveläbi õitsevat ja punast lille,“ räägib Peebu, et mida suurem ja punasem on õiepilt etiketil, seda paremini ostetakse. Mis on samas mõistetav.
„Meil on värve vähe, kevadel ega sügisel väga punast pole ja talv on üldse hall ning valge.“ Nii valitakse välimuse järgi, jättes kasvukoha sobivus kõrvale: „Öeldakse, et küll ma hooldamisega hakkama saan.“
Kasvuhoones, mis siiski nõuab kastmist, Peebul automaatset süsteemi pole: „Meil on ainult kümme tomatit ja kurki ja selle koguse jaoks pole seda tarvis.“ Peebu sõnal tehakse sageli viga, et kastetakse natukene ja sageli. „Et pind sügavalt märjaks saada, läheb tegelikult üsna palju vett tarvis,“ räägib ta, et vähe kastes jäävad taime juured kiduramad ning nii ei saa need sügavamalt niiskust kätte. „Oleme tomateid kastnud alati korralikult ja õhtuti, kuigi mõned ütlevad ka, et kasta tuleks hommikuti, eelistusi on erinevad.“
Kasta targalt
- Hoidke ühtlast niiskustaset. Paljude taimede elujõud sõltub just ühtlasest niiskusest, eriti oluline on ühtlane niiskustase viljade valmimise ajal. Kuid kerge kuivamine enne järgmist kastmiskorda soodustab juure kasvu.
- Parem on kasta harvem, aga põhjalikult, mitte sageli ja natukene. Õiges koguses veega kastmine tähendab, et vesi peab jõudma taime juurteni, mitte ei niisuta vaid mulla pealmist kihti.
- Kastke õhtul või varahommikul. Jahtunud mulla kastmisel aurustub vett vähem ära, kui kuumal päikselisel päeval kastes.
- Ärge tehke kastmisel lehti märjaks, sest märjad lehed on vastuvõtlikumad hallituse tekkeks ning päikeselisel päeval võib märjaks saanud lehtedel tekkida päikesepõletus.
- Kastke taime igast küljest. Vesi vajab pinnasesse imbumiseks aega. Et vältida vee äravoolu, on otstarbekas kasta eri alasid vaheldumisi, nii et veel oleks aega imbuda mullapinnas sügavamale. Järjepidevalt taime vaid ühest küljest kastes põhjustab see juurte ühepoolset kasvu ehk kasta tuleks taime võrdselt igast suunast.
- Ärge liialdage veega. Kastke nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik: kastmishulka aitab kõige lihtsamalt hinnata niiskusanduriga automaatne kastmissüsteem. Vee üleküllus mullas surub juurtele hingamiseks vajaliku õhu mullast välja ja ilma hapnikuta juurte rakud upuvad.
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita suvi 2019 numbris
