Martin Thalfeldt on 32-aastane vastne Tallinna Tehnikaülikooli professor, kes juhib hoonete sisekliima ja veetehnika õppekava hoonete tehnosüsteemide professorina. Ta teab rääkida, milline on ideaalse sisekliima lahendus ja kuidas võib kliimasoojenemine mõjutada tehnosüsteemide arendamist.
Kuidas jõudsid hoonete sise-kliima eriala valimiseni?
Vanemate poolt oli ainsaks piiranguks tungiv soovitus mitte õppida kehakultuuri või majandust. Andsin avaldused sisse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli. Paar tuttavat olid aasta varem sisse astunud tööstus- ja tsiviilehituse erialale ning ilmselt seetõttu oli mõtteis ehitus.
Ühel suvepäeval sõitsime vanematega Tallinna poole ja tee peal otsustasime, et see võiks olla mõni kitsam eriala koos konkreetsete oskustega. Valikuid oli nii Tallinnas kui Tartus mitu, kuid minus tärkas ka soov astuda iseseisvasse ellu. Nii võtsin vastu otsuse kolida Tallinnasse ja asuda õppima oma esimest valikut ehk keskkonnatehnikat spetsialiseerumisega küttele ja ventilatsioonile (täna hoonete sisekliima ja veetehnika).
Mis on tehnosüsteemide arendamise ja uurimise juures põnevaim?
Hooneid püstitatakse selleks, et inimesed saaksid neis elada, töötada või lõõgastuda, mitte selleks, et energiat säästa või vastata standarditele. Tehnosüsteemide spetsialisti üheks suurimaks „probleemiks“ on see, et hooneid projekteerivad, ehitavad ja kasutavad inimesed.
Igal inimesel on oma harjumused ja ootused sisekliimale ning alati on keegi rahulolematu. Minu eriala teebki põnevaks see, et lõpuks on vaja lahendust, millega on rahul suurem osa hoone kasutajatest. Hea lahendus on selline, kus ei saa arugi, et insener on head tööd teinud. Tehnosüsteemide spetsialist peab andma nõu ka ülejäänud projekteerimismeeskonnale, et vältida olukorda, kus hea sisekliima on võimatu või väga kallis.
Pean tegelema eriala populariseerimise ja arendamisega, aga samuti ka õppetöö ning rahastustaotluste kirjutamisega.
Mida tähendab Sinu jaoks professoriamet?
Mul on õnnestunud töötada endast oluliselt pädevamate inimeste käe all. EstKonsultis sain tugeva tehnosüsteemide projekteerimise kogemuse Margus Laasilt. Jarek Kurnitski juhendamisel doktoritööd tehes sain maitsta tipptasemel teaduse tegemist. Norras oli minu otseseks ülemuseks hoopis füüsika taustaga
Laurent Georges, kelle kabinetis tahvli ääres sai tihti arutatud, kuidas õhk ja soojus ruumis liiguvad. Vastse professorina tuleb mul astuda samasesse rolli, kus on olnud minu varasemad ülemused. Tuleb tegeleda rohkem eriala populariseerimise ja arendamisega, samuti õppetöö ja rahataotlustega. Järjest vähem on aega ise nokitseda mõne probleemi kallal ning huvitavate teemadega edasi tegelemiseks tuleb luua oma meeskond ja olla suunanäitaja. See on hetkel minu jaoks suurim väljakutse.
Professoritest on ühiskonnas jäänud mulje, et nad tegelevad ainult teaduse ja õpetamisega. Müüt või tegelikkus?
Kindlasti on ka selliseid professoreid. Poolnaljaga öeldes tegeleb üks õige Eesti professor pidevalt ka rahastustaotluste kirjutamisega. Olgugi, et ootused teadlastele ja keskkond, milles hetkel toimetame, eeldab pidevalt tööga tegelemist, leian, et pikas perspektiivis on tulemuslikkuseks vaja ka muid tegevusi kõrvale leida. Pingeid maandan Eesti esiliigas (tugevuselt teine liiga) võrkpalli mängimisega, kalastamisega, reisimisega ning pere ja sõpradega aega veetes.
Milline on praegu TalTech-i erialateadlaste koostöö ettevõtetega, kuhu see võiks edasi areneda?
TalTech-i liginullenergiahoonete uurimisrühm on tihedalt seotud Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ) ja seeläbi kaudselt ka ettevõtetega. Koostöös EKVÜ-ga korraldatakse inseneridele koolitusi ja infopäevi, et anda edasi viimased uuringute tulemused. Samuti on ettevõtetega ühiseid projekte – näiteks Akadeemia tee 5a ühiselamu rekonstrueerimine liginullenergiatasemele. Uusimad hoonete energiatõhususe nõuded töötati välja koos arhitektide, kinnisvaraarendajate, ehitusfirmadega.
Koostöös puiduettevõtetega oleme andnud oma panuse ka Eesti puitmajatootjate eduloosse. Lisaks on väiksemaid projekte, kus firmad katsetavad oma lahendusi ning käime ka „põllul“ uurimas, kuidas esimesed liginullenergiahooned toimivad.
Kuidas kliima soojenemine mõjutab ja hakkab mõjutama Sinu igapäevatööd?
Kliima soojenemine on põhjus, miks on tekkinud tugev surve energiatarbimise ja fossiilkütuste tarbimise vähendamiseks. Arenenud maades tarbitakse suur osa energiast hoonetes ja selle vähendamine on kulutõhusaim viis süsinikuheitmete piiramiseks.
Loomulikult tuleb tegeleda ka energiatarbimise vähendamisega muudes sektorites. Hoonete tehnosüsteemide spetsialist on reeglina isik, kes teab, kuidas tagada hoonete energiatõhusus. Seega on kliima soojenemine juba praegu tekitanud hulga probleeme ja võimalusi, millega liginullenergiahoonete uurimisrühmas tegeleme.
Oleme oma laiuskraadil harjunud ehitama elamuid jahutussüsteemita, kuid mulluse suvega sarnaste kordumisel tuleb senised tavad üle vaadata. Eesmärgiks tuleb seada, et me saaks suviti hakkama võimsaid jahutussüsteeme ehitamata ja energiat kulutamata. Selleks peame tehnosüsteemide insenere koolitama nii, et jahutussüsteemi projekteerimise asemel on nende tööks ülejäänud projekteerimismeeskonna konsulteerimine, et saavutataks tervikuna hea hoone.
Kuidas mõjutab kliimavööde ülesandeid, millega on Sinu eriala insener peab tegelema?
Ilmselt pole keeruline arvata, et kuumas kliimas on suurimaks probleemiks hoonete jahutamine ja külmas kütmine, kuigi uutes hoonetes on osutunud jahutus väljakutseks ka meil. Mugavaimas olukorras on näiteks kesk-eurooplased, kellel pole suvel liiga palav ega talvel liiga külm. Meil põhjustavad talvel probleeme miinuskraadid.
Näiteks kaasaegse ventilatsioonisüsteemi soojustagasti suudab hoonest välja tõmmatava õhu maha jahutada miinuskraadideni ja sellest kondenseerunud niiskus jäätub ning ummistab soojustagasti. Põhjamaades toodetud ventilatsiooniseadmete automaatika suudab reeglina probleemist jagu saada, aga Kesk-Euroopas toodetud seadmetega on esinenud probleeme.
Mahedas kliimas saab akna pea aastaringselt lahti hoida ja ruumi ventileerida. Samas kui meil on näiteks koolides ventilatsioon adekvaatselt lahendamata või lihtsalt välja lülitatud, siis talvel ei saa akna all istuvate õpilaste tõttu aknaid lahti teha. Selle tulemusel on tunni lõpuks kõigil pea paks ja mõte ei tööta.
Isiklikust kogemusest võin tuua aastate taguse näite, kui projekteerisin jahutussüsteemi hoonesse Pekingis ja varem tehtud arvutusi üle vaadates ei saanud aru ühest jahutuskoormuse komponendist. Pärast mõningast nuputamist meenus, et oli arvestatud ka soojuse kandumist hoonesse läbi välisseinte.
Eestis on välisseinad soojustatud arvestades suurt talvist temperatuuride erinevust ja suvine mõningane temperatuuride vahe ruumi ja välisõhu vahel ei oma olulist mõju jahutussüsteemi võimsusele. Esimese hooga ei taibanud, et soojema suvega Pekingis tuleb seda arvesse võtta.
Kuidas inspireerida noori tundma huvi valdkonna vastu, mille nimetus igaüht ei pruugi kõnetada?
Sellele otsivad vastuseid kõik vähempopulaarsete insenerierialade programmijuhid, mina sealhulgas. Paarisõnalisse valdkonna (või õppekava) nimetusse on praktiliselt võimatu panna kõike, mida see hõlmab.
Sisu tuleb noortele edasi anda viisil, mis pälvib nende tähelepanu ja annab infot sobival moel. Tagasisidele tuginedes ei taju gümnasistid, et ülikoolis on mitu eriala, kus saab õppida ehitusinseneriks. Enim inspireerivad noori teised noored, kes seda eriala juba õpivad.
Mis on need teemad, mis Sinu eriala praktikutele täna kõige enam kõneainet pakuvad?
Aasta eest kerkisid meedias esile liginullenergiahooned, sealhulgas mõnede väga huvitavate tõlgendustega. Levisid arusaamad, nagu peaksid hooned hakkama tootma sama palju energiat, kui ise tarbivad, aknaid ei tohi enam avada ning palkmaju ei tohi ehitada.
See kõik on vale. Tuli hakata tegema selgitustööd. Näiteks eelmisel aastal tuli liginullenergiahoonete infopäevaks leida algsest suurem ruum, sest huvilised lihtsalt ei mahtunud ära. Samuti on aktuaalne ventilatsioonilahendused renoveerimisel. Meie kogemused näitavad, et korterelamut soojustades tuleb välja ehitada väga korralik ventilatsioonisüsteem. Aastatepikkune töö on viinud selleni, et seda tehaksegi, aga nagu alati, kerkib ühe probleemi lahendamisel esile uus. Näiteks soojustagastite jäätumine.
Millised innovatiivsed lahendused ootavad valdkonnas kümne aasta pärast?
Nüüd hakkan spekuleerima. Kliimasoojenemine ja kaasnevad probleemid on muutnud inimesed oluliselt teadlikumaks. Paljude hoonete automaatika jälgib energia kättesaadavust ja vastavalt sellele juhib tehnosüsteemide tööd ning elektriautode laadimist. Lahendamist vajab probleem, kuidas tagada energiasüsteemide töökindlus, kui samal hetkel muudetakse automaatselt suure hulga hoonete energiatarbimist.
Tehnosüsteeme hakatakse juhtima vastavalt ruumis viibiva inimese eelistustele. Just on turule tulnud andurid, mis kinnitatakse inimese kehale, ja nende abil hinnatakse, kuidas inimene end tunneb. Vastavalt sellele juhitakse ruumides tehnosüsteemide tööd.Kõige murrangulisema innovatsiooni jätsin lõppu – hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse põhjalikult sisekliima ja energiatõhususega. Igasse projekteerimismeeskonda on kaasatud vastava ala pädev spetsialist. Neid on tööturul piisavalt, tänu sellele, et dekaadivahetuse paiku tõusis järsult hoonete sisekliima ja veetehnika eriala valivate tudengite hulk.
Martin Thalfeldt
- Tallinnas sündinud ning Tartus üles kasvanud insener ja teadlane
- Läks pärast Miina Härma Gümnaasiumi lõpetamist õppima Tallinna Tehnikaülikooli.
- Pärast lõpetamist alustas tööd tehnosüsteemide projekteerijana ettevõttes EstKonsult.
- Doktoriõpingute jooksul 2013. aastal otsustas ta täielikult pühenduda teadusele, kogudes vahepeal kogemusi ka Norra Teadus- ja Tehnikaülikoolis.
