• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock

    Ehitusturul valitseb ebakindlus

    EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna

    Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Eesti Betooniühingu fotovõistluse Märka betooni peaauhinna võitis Raigo Tõnisalu foto „Spiraal” eest, eripreemia pälvis Gertrud Ohov foto „Armastuse ausammas”.

    Fotovõistluse „Märka betooni!” võitis Raigo Tõnisalu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock

    Ehitusturul valitseb ebakindlus

    EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna

    Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Eesti Betooniühingu fotovõistluse Märka betooni peaauhinna võitis Raigo Tõnisalu foto „Spiraal” eest, eripreemia pälvis Gertrud Ohov foto „Armastuse ausammas”.

    Fotovõistluse „Märka betooni!” võitis Raigo Tõnisalu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti Ehitab 2023

Ajaloolised hooned ja kaasaegne kinnisvaraarendus

autor: TARMO A. ELVISTO, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja
aprill 2019
Kategooria: Arvamus, Eesti ehitab 2019
Kinnisvaraarendus pühib Umami restorani maja. Foto Raul Mee

Uhke villa, kus tegutses restoran Umami, jääb kinnisvaraarendusele ette ja lammutatakse. Foto: Raul Mee

Omanikud, kelle vanad hooned on rohkem või vähem amortiseerunud ja vajavad kaasajastamist, seisavad keeruliste valikute ees, kuidas oleks õige renoveerimisplaanidega edasi talitada.

Seadustest ja nii kehtivatest kui töös olevatest planeeringutest tulenevad piirangud ja õigused loovad õigusruumi, mille reeglid tuleks endale selgeks teha enne, kui tegutsema asuda. Seaduseraamide täitmisel sisuga tuleb aga otsused vastu võtta majaomanikel endil ja siin hakkavad mõju avaldama erinevad ja sageli erisuunalised isiklikud soovid, soovitused ja välised aspektid.

Kuivõrd tasub ja tuleb arvestada hoone ajalooliste väärtustega ning nende hoidmise ja kasvatamise vajadusega? Isegi kui tegu ei ole kaitsealuse ega miljööväärtusliku ehitisega, siis võib tegu olla ikkagi väärtusliku ajaloolise hoonega, millel unikaalne stiil, väärtuslikud materjalid, huvitavad detailid või põnev ajalugu. Seda enam tuleb tähelepanelik olla kaitsealuste ja väärtuslikeks arvatud miljööalade hoonetega.

Uuri spetsialisti tausta

Oluline on üles näidata respekti oma elu- ja töökeskkonna kultuuriteadlikul renoveerimisel. Kahtlemata oleks mõistlik kohe algselt, tööde kavandamise faasis, konsulteerida kogenud spetsialistidega, kel kogemusi vanade majade säästva korrastamisega. On tähtis, et neil oleks ette näidata varasemaid positiivseid tulemusi, mis omaniku visiooniga olulises osas sobituksid. Kindlasti ei ole olemas vaid ühte ainuõiget lahendust, vaid vajalik on leida kompromisse ja sidususi konkreetse hoone, selle omaniku vajaduste ja võimaluste ning positiivsete visioonide vahel. Energiasääst on oluline, ent selle poole ei tohi püüelda kultuuriväärtuste kahanemise arvelt.

Ajaloolise hoone korrastamine on lisaks tööle ja vaevale ka positiivne loominguline väljakutse, kus tööprotsess ja tulemused võiksid rahuldust pakkuda. Tulemuseni ei jõuta kunagi üksi. Tegu on rohkem või vähem tiimitööga. Väga sageli on kahjuks kuulda, et ajalooliste hoonete korteriühistutes saavad hoonete normaalsel renoveerimisel rahanappusest suuremaks takistuseks keerulised suhted ja lausa riiud ning kohtuprotsessid ühistu liikmete endi vahel. Pea igas ühistus leidub keegi, kes ei ole pakutud plaanidega rahul ja protestib teiste tegevuse vastu. Seega esmaseks ja oluliseks osaks on kõikide omanike kaasamine ja selgitamine ning veelkord selgitamine, mida tahetakse teha ja miks just niimoodi on parim lahendus. Aidata võib ka kolmanda osapoole ehk sõltumatute ekspertide kaasamine.

BOSCH_Meediapilt_660x250px_05.10.2022 (002)

On erinevaid põhjuseid, miks paljud kinnisvaraarendajad eelistavad vana hoone ikkagi võimalusel pigem lammutada ja uue ehitada. Mõnikord võib vana hoone olla liialt suures osas amortiseerunud. Või siis omanike vajadustega üldse mitte kokkusobiv, krunt ja asukoht aga atraktiivsed. Sageli on aga tegu arendaja jaoks lihtsalt mugavama tee otsimisega kasumi teenimisel. Uute hoonete püstitamine on sageli osutunud kasumlikumaks ja arendajale lihtsamaks lahenduseks. Kasumlikkuse toovad suurema pinna ehitamise võimalus, mis tavaliselt välja kaubeldakse, aga ka ebamäärasusriskide vähendamine: võivad ju renoveerimise käigus tekkida esialgu varjatuks jäänud kulud, mis võivad ebameeldivalt üllatada. Ootamatused teevad tööd kallimaks ja võivad venitada tähtaegu, mis omakorda ohustab projekti tasuvust.

Eripära hinnatakse

Positiivne on see, et juhul, kui vabatahtlikult või seadusandlike piirangute tõttu ikkagi valitakse ajaloolise hoone renoveerimise tee, siis osatakse olemasolevat eripära tänasel päeval üha enam hinnata. Kui varasemalt kiputi hooneid remondiga liialt palju muutma ja lihtsustama, nn äraremontima ehk euroremontima, siis nüüd on saanud juba heaks tooniks hooneid korrastades ajaloolist väärtust rõhutada ja esile tuua.

Väärtustatakse nii stiili, vormi kui ajaloolise materjali ehedust. Üldise stiili, fassaadi ehisdetailide, pitside jms kõrval on au sees ka jõulised paemüürid, lohaka elegantsiga laotud käsitsi vormitud tellised või uhked talad, tahutud palgid ja laiad põrandalauad vms, mis korrastatult tundub šikk, elegantne ja ka väärtuslik. Renoveeritud hoonete seas näeme üha rohkem häid näiteid nii ühiskondlike kui eraomandis olevate, nii elukondlike kui ärikinnisvara
puhul.

Maksukeskkond ehituslikku pärandit ei väärtusta

Mitmed tehnilised ja esteetilised probleemid ei võimalda tavaliselt vanu ajaloolisi maju muuta niisama energiasäästlikuks ja kaasaegsetele vajadustele kohandatuks kui uusi elamuid. Ebavõrdsuse tekitab ka märgatavalt kõrgem tööjõukulu, mis paratamatult vana renoveerimisega kaasneb.

Ehituses lisandub töötasukuludele koos tulu- ja sotsiaalmaksudega reeglina ka käibemaks. See tähendab, et riik kultuuripärandi korrastamisel meilt aitamise asemel hoopiski kõrgeid makse nõuab. See ei ole sageli õiglane. Lisaks võime küsida, kas lammutamise korral ehitusjäätmete koristamisel ja utiliseerimisel on ikkagi õiglased hinnad ja kas uute majade tulevaste utiliseerimiskuludega on arvestatud? Reeglina mitte. Maksude mõistliku diferentseerimisega on võimalik kaasa aidata nii kultuuripärandi kui keskkonna säästlikule kasutamisele. Paraku meil seda ei tehta, võrdsuse ja lihtsuse sildi all tegelikult aidatakse kaasa keskkonnavaenulikkusele.

Pitsitav aktsiisimaks maagaasile

Kui vaatleme laiemalt vajadust kaitsta keskkonda, vähendades sealhulgas inimtekkelist CO2 eraldumist ja lammutusjäätmeid, siis on oluline teada, et vanade hoonete säästev renoveerimine võib olla nii lühikeses kui pikemas perspektiivis kokkuvõttes keskkonnasõbralikum kui lammutamine ja uute, isegi väga energiatõhusate majade, ehitamine. Seda on kinnitanud mitmed välisriikides teostatud uuringud ja sedasama tulemust käsitleti haaravalt alles hiljuti Tallinnas disainigaleriis olnud ja suurt tähelepanu pälvinud arhitektide liidu kuraatornäitusel „Liginull”.

Maksude tõstmine pole õiglane miljööalade ajalooliste majade elanike suhtes.

Lisaks survestavad miljööväärtuslikke piirkondi ka kõrgele tõstetud ja veelgi tõsta plaanitavad aktsiisimaksud maagaasile. Toimuv maksude tõstmine ei ole kindlasti õiglane miljööalade ajalooliste majade elanike suhtes.

Viimastel puudub reeglina võimalus hoonet piisavalt lisasoojustada või küttepumpasid paigaldada või kaugküttele üle minna. Küll aga on tegu riigi jaoks mugava lisaraha kogumise meetodiga, mis erinevatel põhjustel seni pälvinud märksa väiksemat kriitikat kui teised ebaõnnestunud valitsuse korraldatud aktsiisitõusud.

Mis aga on tänased suurimad probleemid ajalooliste hoonete, korrastamisel? Üheks murekohaks ja segaduse tekitajaks on kaasaegsed soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid. Ajaloolistes eluhoonetes ei ole üheselt selge selliste süsteemide otstarbekus, kohasus ja efektiivsus. Enamasti neid ka ei paigaldata, sellisel juhul peaks aga seda suurem roll olema olemasolevatel väljatõmbe ventilatsioonikanalitel korstnalõõrides ja säilima peaksid ka õhutusaknad, nn fortuškad. Miljööalade ajalooliste kortermajade juures ei suudeta enamasti ventilatsioonisüsteemide osas kokku leppida ja eramajades ei peeta soojatagastusega ventilatsiooni kuigi oluliseks. Kui hoone samal ajal lisasoojustatakse, tihendatakse või paigaldatakse uued ilma ventilatsioonisüsteemideta aknad, võib kergesti juhtuda, et sisekliima kvaliteet hoopiski halveneb, mitte ei parane.

Vaja leida kompromissid

Endiselt on keeruliseks pähkliks ka paljud päästeameti nõuded, mis lähevad sageli vastuollu kultuuriväärtuste säilitamise eesmärkidega. Ka siin tuleks ajalooliste hoonete puhul kokku leppida mõistlikud erisused ja teha kompromisse. Ajalooliste hoonete korrastamisel ei tohi unustada, et oluline on läheneda protsessile tervikuna. Ajaloolist väärtust ei tohiks tuua ohvriks energiasäästule ega rahasäästule. Stiil on oluline, materjalid on olulised, kompleksne lähenemine on oluline.

Sildid: ökoehitusrenoveerimineSRIK
ShareTweet
Eelmine artikkel

Põnev koolitussari praktikult praktikule

Järgmine artikkel

Lubikrohvimisest ja lubjast

Seotud artiklid

Ehitusprojekti etapid ja osalised. Ehitusinseneri töö sisu muutub. Foto: Shutterstock
Arvamus

Ehitusinseneri töö sisu muutub

Jürgen Einpaul, ehitusinsener ja projekteerija, EstKonsult OÜ
EhitusEST november 2021
Irene Lill, Tallinna Tehnikaülikool, ehituse ja arhitektuuri instituudi professor: „Ehitusinsener – see kõlab uhkelt!”
Arvamus

Ehitusinsener – elukutse, mille nimi kõlab uhkelt

Irene Lill, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut, ehitusprotsessi uurimisrühma juht
EhitusEST november 2021
Vana Arhitekt on suvepuhkuselt tagasi pealinnas ja mis ta näeb - tänavatele on ilmunud keskerakondlikult linnavalitsuselt punased jooned! Foto: Scanpix / Rauno Volmar
Arvamus

Pealinna punased jooned

VANA ARHITEKT
EhitusEST oktoober 2021
Vana arhitekt. Omvalitsuste oma valitsus. Foto: Shutterstock
Arvamus

Omavalitsuste oma valitsus

VANA ARHITEKT
EhitusEST oktoober 2020
Ettepanekud koroonaviiruse majandusmõjude leevendamiseks. Foto: EEEL
Ehitusettevõtjad

EEEL-i ettepanekud koroonaviiruse levikust tingitud majandusmõjude leevendamiseks

EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT
Vana arhitekt, liginull. Foto: Shutterstock
Arvamus

Liginull. Riigifirma ei kindlusta, hoiab kokku ja võtab dividende!

VANA ARHITEKT
EhitusEST november 2019
Järgmine artikkel
Lubikrohv

Lubikrohvimisest ja lubjast

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!