Kohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt lammutustoetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta.
Lisaks laiendatakse toetuse objekte, et toetuse abil oleks võimalik lammutada ka kasutusest välja langenud ühiskondlikke hooneid, mis varem jäid sarnastest meetmetest väljapoole.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist selgitas, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta tõsteti selleks, et aktiivset kasutust leidev toetus veelgi suuremat mõju avaldaks. Seni eraldatud toetuste ja toetuse rahastamiseks riigieelarvest eraldatud ja kavandatud vahendite mahtu arvestades on vajalik tõsta toetuse piirmäära seniselt 60 000 eurolt 100 000 euroni.
Tondilossidest vabanemine tõstab piirkonna väärtust
„Laiendatud toetusmääraga tuleb riik omavalitsustele appi, et kõikide kasutusest väljalangenud hoonete lammutamine oleks võimalik. Tondilossidest vabanedes tõuseb piirkonnas maa ja kinnisvara väärtus. Samuti muutub ahvatlevamaks nii arendajatele kui uutele elanikele,“ selgitas Rene Tammist.
Riik toetab kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuvate elamute lammutamist 70% ulatuses.
Juba 2013. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringust selgus, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt ligi tuhandeni.
Hea teada
- 2017. aasta lõpu seisuga oli toetust eraldatud 28 kohalikule omavalitsusele 53 elamu osas summas 554 220 eurot.
- Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Koonga vald ning Tallinna linn.
- Suurim toetus summas 60 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale.
