Hoolimata asjaolust, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi: uus seadus) kehtib juba alates käesoleva aasta 1. jaanuarist, tekitab uus regulatsioon siiani mõnevõrra segadust. Palju küsimusi tekitavad erinevad võimalused, kuidas korteriga seotud ruutmeetreid määratleda ning sellest lähemalt juttu tulebki.
Uus seadus tutvustas meile mitmeid uusi mõisteid ja põhimõtteid. Artikli raames käsitletava teemaga on ennekõike seotud „eriomand“, „eriomandi ese“ ja „erikasutusõigus“.
Kõige olulisem uue seadusega tutvustatud põhimõte, mis tänase teemaga haakub, on see, et erinevalt varasemast ei ole enam võimalik hoones paiknevatest garaažikohtadest ja panipaikadest moodustada eraldiseisvaid korteriomandeid.
Info ehitisregistrist
Varasemalt oli võimalik korteriomandi kohta käiva kinnistusraamatu väljavõtte järgi täpselt teada saada, milline on kõnealuse korteri reaalne suurus ruutmeetrites, kuid enam mitte.
Uue seaduse jõustumisega muutus kord sedavõrd, et korteriomandi ruutmeetreid kinnistusraamatust otsida ei tasu. Neid ei ole seal. Ehitisregister on nüüd koht, kust leiab vastava info. Põhjusi võib olla veelgi, kuid esmapilgul tundub kõige loogilisema selgitusena, et selliselt on püütud vältida segaduse ja tegelikust olukorrast ebaõige ettekujutuse tekitamist.
Nimelt võimaldab uus seadus eriomandi eseme hulka arvata ka korteri seintest väljaspool paiknevaid hoone osasid. Näiteks püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosasid. Tegelikult oli võimalik ka varasemalt ühe korteriomandina moodustada korterit ennast ja garaažikohta. Siis oli kinnistusraamatus alati eraldi kajastatud korteri enda tegelik suurus ehk reaalosa ja see vältis segaduse tekkimist.
Kinnisvara arendajate jaoks kaasnes uue seadusega ebameeldiv üllatus. Nimelt uue seaduse kehtima hakkamisest ei teki käibele enam ühtegi eraldiseisvat korteriomandina kinnistusraamatusse sissekantud panipaika ega garaažikohta. See omakorda tähendab arendajate jaoks, et uue hoone arendamise puhul tuleb langetada strateegiline otsus. Kas võtta tulevaste ostjate eest vastu otsus ning liita enda parema äranägemise järgi korterite juurde panipaik ja garaažikoht (või lausa mitu) või jätta need osad hoonest kaasomandisse ning reguleerida nende kasutamist erikasutusõiguste kaudu. Erikasutusõigus on korteriomanike kokkulepe, millega on võimalik anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse. Olemuslikult on tegemist kasutuskorra kokkuleppega, milles korteriomanikud lepivad kokku, kes millist kaasomandi osa võib kasutada.
Erikasutusõiguse üleandmine
Positiivne on uue seaduse puhul see, et nüüd on sõnaselgelt seaduses välja toodud, et korteriomanik võib erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta.
Hoolimata sellest, et uus seadus tõi endaga kaasa olulisi muudatusi, mis esmapilgul võivad tunduda isegi ebamõistlikena, on nendes muudatustes kindlasti aspekte, mis vajavad lihtsalt harjumist ja toovad suures plaanis endaga kaasa positiivseid tulemusi.
