Tänavusel festivalil Ökomäss tutvustati Eesti ökoehituse jaoks nii mõndagi uudset ja huvitavat, kui põhjanaabrid Soomest rääkisid uutest arengutest kanepi ja biosöe kasutamisel ehituses.
Seoses süveneva vajadusega siduda atmosfääriõhust CO2-te on nii kanepi kui biosöe kasutamine ehituses üha teravamalt päevakorras.
Kanepit kui ammusest ajast tuntud materjali peeti Inglise impeeriumi kõrgaegadel lausa strateegiliseks kaubaks ja seda kasutati peamiselt kvaliteetsete laevaköite valmistamiseks. Tänapäeval on kanep ehituses uuesti avastatud ning sellest on kujunemas üks kõrgemalt hinnatud ökomaterjale nii soojustuses, viimistlemises kui ehitamises.
Kuna kanep on väga intensiivse kasvuga, seob ta soomlaste mõõtmiste kohaselt aastas CO2-te suisa 12 tonni ha kohta, samal ajal kui männimetsa puhul on sama näitaja 4–8 tonni. Lisaks ei satu CO2 kanepi puhul kohe uuesti ringlusesse ja see talletatakse reeglina pikemaks ajaks.
Avastamata kanepibetoon
Kanepi kui ehitusmaterjali juures on märkimisväärne tema hea vastupanuvõime niiskusele, samuti stabiilsus ja head armeerimisomadused nii naturaalkrohvides kui ka betoonides. Lisaks on materjalil õhkupuhastavad ja kahjulikke ühendeid siduvad omadused, tegu on hingava ehk difusioonile avatud konstruktsiooniga. Hea ehitusfüüsikaline koostoimivus puit-, tellis- ja paekivikonstruktsioonidega teeb kanepi renoveerimistöödel väärt materjaliks, seda enam, et puuduvad ka külmasillad ja õhuniiskuse kondenseerumise oht.
Eestis on kanepibetooni võimalik kasutada ka ajalooliste kivihoonete täiendava soojaisolatsioonina. Väikeste pindade puhul kantakse see peale käsitsi, suuremate puhul kasutatakse tööstuslikke pritse.
Festivalil Ökomäss tutvustas kanepisoojustusplaate Majatohter OÜ ning kanepibetooni omadustest rääkisid soomlased Turu kõrgkoolist ning Eesti ehitusfirma Kuningpuu OÜ, kes valmistas kanep-lubi ehk kanepibetooni esimese avaliku näidisseina Eestis. Näidisseina saab oma käega katsuda Kanepis, uue näo on saanud sealse bussipeatuse sein. Siiski ei ole kanepibetoon Eestis laialdaselt kasutusel, kuigi potentsiaal seda eeldaks. Eestis kanepit tööstuslikult arvestatavas koguses veel ei kasvatata, küll aga suurenevad kasvupinnad kogu maailmas, sealhulgas Soomes, Kanadas, Suurbritannias, kus materjalis nähakse olulist tulevikupotentsiaali.
Biosüsi reguleerib niiskust
Teine maailmas revolutsiooniliseks peetav kliimasõbralik ja hästi niiskust reguleeriv materjal on biosüsi.
Kuigi põllumajanduses meil juba tuntakse biosütt kui mullaviljakust ja muldade niiskust reguleerivat lisandit, on vähem räägitud biosöe keskkonda säästvatest omadustest: nimelt saab selle abil pikaajaliselt CO2 ringlusest kõrvaldada ning sisekliima niiskust reguleerida. Kui biosütt kasutada savikrohvide koostises, paranevad oluliselt krohvisegude omadused ja saab vähendada liiva osakaalu.
Ökomässu koolitustel Outi Tuomela poolt soovitatud retsept koosnes savikrohvi puhul 5 osast biosöest, 3 osast liivast ja 2 osast savist. Biosöena soovitab Outi eelkõige kasutada pajuvõsast 500–600 kraadi juures utmisel valmistatud sütt, mida Biolan, kelle tootmisüksus asub Eestis, lubavat peagi ka laiemalt müüma asuda.
Lisaks väga headele niiskusregulatsiooni omadustele toodi esile ka biosöe õhupuhastusvõimet, kergust ja häid soojaisolatsiooninäitajaid. Samas on tegu pigem tulevikumaterjaliga, sest biosöe standardid ja sobivaimad fraktsioonid krohvisegudes on kõikjal alles testimisel.
Ökomäss
Ökomäss 2018 põhieesmärk oli anda ülevaade keskkonnasõbralikest ehitusvõimalustest ja tutvustada neid nii uute kui vanade majade omanikele, näidates lahendusi nii linnakorterite kui maakodude tarvis.
Üritus toimus ajaloolises maneež-kiriku hoones Kalamajas, asukohaga Küti 4. Hoones, mis oma kasutusajaloo poolest on olnud ainulaadse otstarbega. Analoogset kiriku ja maneeži kombinatsiooni meil mujal ei teatagi.
Sündmuse põhiosa moodustasid seminarid, erinevad töötoad ja koolitused nii täiskasvanutele kui lastele, aga omal kohal oli ka meelelahutuslik osa nt kontserdi näol. Programm leitav aadressil ecomess.eu.
