Parimaks ehitusinseneriks 2017 tituleeritud Ivo Roolaht ütleb, et ehitusalal on pingelised tähtajad ja ületunnid pigem norm kui haruldus. Ajaliselt pingeliseks kujunes ka Roolahele võidu toonud Tartu Lõunakeskuse juurdeehituse ja rekonstrueerimise projekteerimine.
„Vähe on objekte, mis valmis projekteeritakse ja siis hakatakse otsima ehitajat, tavaliselt käib töö paralleelselt. Täpselt nii oli ka Lõunakeskusega ning see oligi üks aspekt, mis muutis selle objekti keeruliseks – kogu aeg on kiire, ehitus juba otsast käib ning ehitajat tuleb pidevalt joonistega varustada,“ räägib mees.
Teise keeruka osana toob ta Lõunakeskuse puhul välja töö tehnilise eripära. Sisuliselt koosnes objekt kahest osast – juurdeehitusest ja rekonstrueeritavast vanast osast. Uude juurdeehitusse tulid kaubanduspinnad, teisele korrusele kinosaalid ja hotell. Vana osa sai uue aatriumi ja galeriid.
„Lihtne lähenemine olnuks vana osa kõik siledaks lükata ja nullist uuesti pihta hakata. Aga meil ei olnud seda aega ning kasutusse jäänud osa hoopis tugevdati. Keerukas oli ka see, kuidas saada klappima geomeetria, sest ega vana maja ei ole sugugi nii täpne nagu ta pildil paistab,“ ütleb Ivo Roolaht.
Keskuse uue osa puhul oli nuputamiskohti omajagu. Näiteks nägi arhitektuurne lahendus ette paigutada üks kinosaalidest laadimisalade kohale, mis lahtiseletatuna tähendab, et vaikne kinosaal asub mürarikka piirkonna peal ning eriti oluline on heliisolatsioon. Sel teemal oli nõuga abiks ka akustikakonsultant.
Teine keerulisem osa oli hotell. „Iseenesest pole hotelli ehitamine kuigi keeruline, kuid Lõunakeskuse puhul asub ta osaliselt kaupluse kohal, kuid kaupluses ju seinu pole. Ehk et hotell seisab näiliselt justkui õhus. Tegelikult küll raudbetoonpostidel, kuid seegi lahendus on keerukam, kui hotell maa peale paigutada,“ selgitab Roolaht.
Lõunakeskuse konstruktsioonide projekteerimise kallal töötas lisaks Roolahele ühtses meeskonnas veel 3–4 inimest. Näiteks on keskuse aatriumi kauniste liimpuidust tarindite kujundajaks Laur Lõvi OÜ-st Makespace.
Ehitus käis, keskus töötas
Lõunakeskuse rekonstrueerimine ja laiendamine lahendati nii, et külastajatele oli keskus avatud ja võib-olla ei saanud nad arugi, kui suured ehitustööd seal tegelikult käisid.
„Töö oli jaotatud etappideks: kõigepealt tehti valmis juurdeehitus, mis valmistati ette nii, et rekonstrueeritud vana osa uued galeriid saaks selle külge haakida. Siis võeti kasutusele juurdeehituse esimene korrus ja II korrusel hakati sisustama kinosaale. Seejärel hakkas töö käima rekonstrueeritava osa kallal ning mingil hetkel liideti uus ja vana osa orgaaniliselt kokku,“ kirjeldab Roolaht. „Linnakodanikul oli vast üsna raske aru saada, millal see keskus valmis sai, kuna jupiti töötas ta kogu aeg. Ehitus toimus suuresti nn tagahoovis. Kauplejad muidugi tundsid seda, sest kauba laadimine käis ehitusplatsi kõrvalt. Et kõike seda logistikat käigus hoida, tuligi mängu keskuse haldaja oskuslikkus. Ta justkui kabetas rentnikega, sest ega mitte keegi neist ei tahtnud oma poodi kauemaks kinni panna kui hädapäraselt vajalik. Kaupmehe elu ehituse keskel ei olnud sugugi lihtne.“
Varasem kogemus aitas
Roolaht on varemgi kaubandusobjekte projekteerinud, näiteks Narvas Astri keskus on samuti tema töö. Tema tehtud töödest võib veel nimetada Stockholmi Värtahamneni sadama reisiterminali raudbetoonkonstruktsioone ja kortermaju Malmös.
Praegustest tegemistest nimetab Roolaht Tartus Filosoofi-Riia tänava korterelamute kvartalit, mille projekteerimine on hetkel töös. „Tegemist on palju. Seega – kui tahta teha, siis tööpuudust pole. Ja pigem küsitakse rohkem, kui jõuad ära teha,“ ütleb Roolaht, kes täiesti teadlikult on valinud nö üksikettevõtja elu ning ei ole tahtnud mõne suure projekteerimisbüroo tiiva alla tööle minna. „Eratellimust on praegu nii palju, et riik võiks ennast veidi tagasi hoida. Me oleme selle läbi elanud, kui korraga kukub ära riigi- ja eratellimus. Ma usun, et me oleme eelmisest masust õppinud ja oleme ka paremini selleks valmis ning ma ei usu, et sama uljalt marsitakse järgmisesse majanduslangusesse. Pangad ei külva täna niimoodi raha ja ollakse ettevaatlikumad.“
Alates eelmisest suvest pärast Lõunakeskuse lõpetamist tegutseb Roolaht oma büroos üksi ja see on teadlik valik. Ta seisis teelahkmel, kus tuli ära otsustada, kas kasvatada bürood suuremaks või tegutseda edasi üksi: „Üksikettevõtjana töötamine annab mingi teatava vabaduse. Tõsi, see võib realiseeruda vabadusena töötada üksi hilistel õhtutundidel. Ma hindan väga seda, et mul on vabadus võtta vajadusel näiteks päev vabaks või lausa mingil perioodil vältida tööde vastu võtmist. Kui oled palgatööl või kui sul on endal töötajad, siis nii ei saa.“
Projekteerimisala muutumises
Roolaht lõpetas TTÜ 1994. aastal ning töötas seejärel 10 aastat projektbüroos Tari. Alates 2004. aastast on ta andnud iseendale tööd. Ta ütleb, et aastate jooksul on projekteerimisala küllalt palju muutunud. Näiteks on mitmeid teemasid, millele praegu lähenetakse tunduvalt spetsiifilisemalt kui varem.
„Lihtsana tunduvad fassaadisoojustussüsteemid on olemuselt rikkad mitmesuguste nüansside poolest ning neid täpselt teadmata on lihtne eksida. Võib-olla on see primitiivne näide, aga kui võtta praegu ette kõige lihtsam kipsplaatide kataloog, siis neid on seal kümneid erinevaid nimetusi ning nimetused ei ütle just palju nende omaduste kohta. Vanasti oli neid maksimaalselt viite sorti. Tihti tuleb küsida tootjatelt ühe või teise toote täpsete omaduste kohta, kusjuures tuleb just küsida, mitte loota, et leiad internetist õige materjali,“ räägib Roolaht. „Üldjuhul internetist saab praegu vaid infot selle kohta, kui hea on toode, aga mitte eriti palju seda, millele projekteerija saaks rajada oma arvutuskäigu.“
15 aastat on Roolaht lugenud Maaülikooli ja TTÜ Tartu kolledži üliõpilastele teraskonstruktsioonide kursust. Ta ütleb, et noorte huviga on nii ja naa ning see erineb kursuseti.
Noore lektorina Roolaht muidugi imestas, et kuidas küll ala sisuliselt nii väheseid huvitab, kuid nüüd on ta pigem leppinud. „Meie ala ei suuda kunagi konkureerida majanduse või juuraga. Samas, kui oled tubli ehitusinsener, siis tööpuudust pole karta. Maaülikooli ehitajad leiavad tööd peamiselt Lõuna-Eestis ja siin on tööpõldu küll. Olen näinud nii mõnegi endise üliõpilase käekäiku ja teinud ka palju koostööd. Samas jah, eks ta ole keeruline öelda noorele inimesele, et õpi ehitusinseneriks, saad teha palju tööd, mida tavamõistes näha polegi. See on muidugi naljaga pooleks öeldud, sest kui ise oled agar, siis saab vabalt teha tööd ka välismaale ja kusjuures siitsamast Eestist üle interneti,“ ütleb ta.
Kuivõrd oluline on saadud tunnustus? „Eks ta teeb meele rõõmsaks ikka, kuigi ma ei ole väga edev inimene. Mulle on parim tunnustus see, kui tellija kutsub objekti avamisele ja patsutab tunnustavalt õlale, et hästi tehtud,“ ütleb ta ja lisab, et ehitusinseneride konkursi kõige suurem eesmärk on populariseerida ja tutvustada tavainimesele võib-olla üsna kauget inseneri elukutset.
Suurimad väljakutsed konstruktorile Lõunakeskuse projektis
- Kino katust kandvad kumerad, lainelise pealispinnaga terasfermid ja kinosaalid. Kino katus oli mahult ebatavaline oma kumerate osadega, mistõttu tuli katust projekteerides järgida nii arhitekti mahulisi soove kui tugevusarvutusi. Teiseks muutusid kino rentniku soovid projekteerimise käigus. Staarirõdu koos trepiga ei olnud algselt kavandatud, samas kui alumise osa karkass oli juba töös. See eeldas koormuste ümberarvutust ja ümberjagamist töö käigus.
- Rekonstrueeritava osa peagalerii katust kannavad nn „puud okstega“. Puutüve moodustas vaiadele toetuv monoliitbetoonist jalg. Tüvele toetusid diagonaalis lae poole sirguvad liimpuidust oksad, millele omakorda toetusid katust kandvad liimpuittalad. Inseneril oli puude konstrueerimisel väljakutseks kõigi puude erinev geomeetria ning jäikuse tagamine katuse tasapinnas, samuti detailide suur kaal, sest tuli tagada monteeritavus.
- Väga pingeline projekteerimise graafik. Töö käis paralleelselt ehitamisega ja samal ajal pidi keskus vähendatud mahus töötama. Inseneri seisukohast tuli keskuse ja rentnike poolt soovitud muudatustega arvestada olukorras, kus hoone alumist osa juba monteeriti. Teiseks väljakutseks oli olemasoleva ca 15 000 ruutmeetrise keskuseosa rekonstrueerimine. Katuse kuju muudatustest tekkinud lumekottide ja rentnike poolt soovitud kipslagede tõttu tuli olemasolevaid ferme, poste ja kohati ka vundamente kiires tempos üle arvutada ja tugevdada: ehitustempo tõttu ei saanud neid asendada.
Allikas: konkurss aasta ehitusprojekt
