Uuenenud Balti jaama turg avati tänavu mais – selleks kulus vaid pisut üle aasta tööd, et valmiks 2017. aasta kõige paremini juhitud ehitusobjekt ja turg saaks uue hingamise.
Mullu, paar nädalat enne jõule, alustati vana Balti jaama turu ümberkolimisega oma sisseharjunud asukohast asenduspinnale Depoo turul. Sellega saadi valmis jaanuari lõpuks ja juba veebruaris algas ehitus – piirkond pidi saama uue näo. Rekonstrueerides tuli arvestada, et liiklussõlmes asuvale turule on seatud muinsuskaitse eritingimused, lisaks pidi projektijuht hakkama saama ajutisel alal toimiva turuga.
Mapri Ehitus OÜ projektijuht Valdo Rohtla tundis planeeritut juba hästi – oli ta ju ka projekteerimise juures tellijale nõu andnud. Nüüd tuli plaanitu teoks teha.
Alustuseks kiidab Rohtla meeskonda: „Tellija ja meeskonna koostöö oli hea – arhitekt, insenerid, nii konstruktsioon kui eriosad, omanikujärelevalve – kõigi koostöö sujus juba alates projekteerimisest.“
Rohtla ise tundubki projektijuhina olevat koostöö ja koosmõtlemise usku: „KOKO Arhitektide toonase projektijuhi Jaanus Männikuga sai suur Mahtra koos läbi tehtud. Ka peaarhitekt Lembit-Kaur Stööriga mõtlesime üheskoos asjad läbi. Kui tekkis vajadus midagi muuta, leppisime kokku. Nui neljaks oma rea ajamist ei olnud.“ Turu rekonstrueerimise ettevalmistavate töödena tuli muude ülesannete kõrval lahendada välistrassid – nt veeti Kopli tänava ristilt piki Reisijate tänavat Telliskivi tänavale välja uued trassid, sisuliselt tuli luua uus magistraal. Trasside rajamiseks osaliselt demonteeriti ja osaliselt tõsteti ümber raudteerööpad. Lisaks tuli rekonstrueerida terve uus Reisijate tänav.
Mida sügavamale mindi, seda rohkem pakkus maapind üllatusi: enne rekonstrueerimist oli Balti jaama turg ju klassikaline maapealne ehitis. Nüüd oli ehitajal vaja minna ka maa alla, et ehitada keldrikorrust.
Väljakutsed
„Pidime kaevama. Alguses tuli välja üks lennukimürsk. Siis teine. Kui veel kaks leidsime, muutusid kopajuhid juba ärevaks. Helistasime demineerijatele, kes mürske ära viisid. Kord leiti suuregabariidilised mürsud, siis tuli sulgeda liiklus ka Balti jaama juures,“ meenutab Rohtla.
Uue turu valmimist jälgis teraselt arheoloogiline järelevalve, arvestada tuli, et maa-aluse korruse rajamise käigus mindi sügavamale, kui omaaegsed vundamendimüürid ulatusid. Nende hooneosade taastamisest kujunes ehitajale paras pähkel: tuli ju vanade müüride alt läbi minna või ruumide paigutust ümber jagada.
„Uuringute põhjal teadsime, et seintes oli välimine ja sisemine kiht ning nende vahel täide,“ räägib Rohtla. „Pidime konstruktsioonid siduma ning algse plaaniga võrreldes läks paetööde maht tunduvalt suuremaks. Osa vanu müüre tuli lammutada ning uuesti üles ehitada – ega täna väga aru ei saa, kus on uus ja kus vana müür, seega saime taastamisega päris hästi hakkama.“
Rinda tuli pista ka pinnaveega, mille looduslik tase on Balti jaama turu ümbruses ca meeter maapinnast – 90 cm märjal ajal ja 1,20 m suvel: „Vihmade ajal oli korralik surve, kogu ehituse ajal pidime pumpama.“
Oodatult pole ka Balti jaama ümbruse pinnas võrreldav mõne looduskaitseala puhtusega: on ju ikkagi tegu vana depoo territooriumiga.
Proovide võtmine aitas siiski otsustada, et kogu väljakaevatavat pinnast ohtlike jäätmete ladestusalale ei veeta – ehitajal õnnestus lokaliseerida tsoon, mis vajas väljavedamist: „Eks maa pakkus üllatusi. Muuhulgas tulid meetri
sügavuselt välja vanad tsaariaegsed relsid ja liiprid.“
Töökas sipelgapesa
Töö Balti jaama turu ehitusel meenutas tegijate sõnutsi mõnel hetkel tööka sipelgapesa sagimist: tänavu varakevadel askeldas ehitusel igapäevaselt 350–370 inimest. Peatöövõtjal oli lepinguid julgelt üle 100, objektil käis pidevalt kohal ka paigaldajaid, tarnijaid ja teisi seotud osapooli, seega tuli hallata suuri mahte. Ainuüksi raudbetoontööde hulk oli aukartustäratav ning ajakavade kokkuklappimine etappide kaupa nõudis täpset planeerimist, sest oli ju üks töö teisest sõltuv – monoliitbetoon, terasetööd, katusetööd – kõik ajakavad pidid vett pidama.
Projektijuhi tööpäevad kippusid paratamatult pikaks venima: „Kui koju jõudsin, siis lülitasin end välja, sain tegeleda perega. Et asjad selgeks mõelda, tõusin tihti kell 4 hommikul ja see kolm tundi oli väga rahulik aeg, mil telefon ei helisenud ja sai asjadesse süveneda.“ Seitsmest sättis mees end rongile, mis teatavasti viib Balti jaama turule päris lähedale, et siis ehitusplatsi möllu sukelduda. Ent kas selline tempo pikaaegselt läbipõlemiseni ei vii? „No saigi ju nüüd see töö otsa,“ naerab Rohtla.
Tulemusega rahul
Mees on tehtud pingutusega tagantjärgi siiski rahul – sai ju parandatud ja linnaruumile avatud sisuliselt terve uus kvartal. „Sellist tööd on lust teha,“ teatab Valdo Rohtla. „Samal ajal ka keeruline, sest analoogseid lahendusi ei saa mujalt üle võtta, nuputamist on palju, aga tulem on seda väärt. Kindlasti eelistan sellist tööd ilma arhitektuurita karpide ehitamisele, kuigi sirge sein on kahtlemata lihtsam teha kui siinne rätsepatöö ja erilahendused.“
Tellija lähteülesandes sooviti siduda ajaloolised hooned hea arhitektuuriga tervikuks. „Kui ehitus hakkas juba ilmet võtma, siis uurisin arhitektilt, kas see meenutab ka päriselus nende algselt kujutlust. Vastus oli, et täpselt,“ teab Rohtla. „Mulle meeldib, et turg õnnestus sellisena, nagu arhitekt seda ette kujutas. Pisut muudeti vaid konstruktiivseid lahendusi, evakuatsiooniteid ja kohati ka materjalivalikut, ent põhikontseptsioon jäi paika.“
Eraldi väärtuseks on turu juures asuvad välialad, mis on aidanud ka linnaruumi korrastada. Et inimesed nüüd meeleldi oma aega uues linnaruumis veedavad, annab tõestust see, et turu juurde kuuluvate Hommiku väljaku ja Õhtu väljaku terrassidel oli suvel raske vaba istekohta leida. Arendusele lisab väärtust naabruses asuv Depoo turg ning selle juures asuv toidutänav ning samal ajal on ka Balti jaama turu toidutänav külastajate poolt hästi vastu võetud. Balti jaama külastab aastas pea 14 miljonit inimest – arendajale on see mõistagi magus sihtgrupp, keda uus turg võiks kõnetada.
Balti jaama turg
1000-ruutmeetrine liha- ja piimasaal
400-ruutmeetrine kalasaal
Tänavatoidu allee
Katusega juurviljatänav, kust saab osta aiasaaduseid, juurvilju, puuvilju
Turu teisel korrusel kaubeldakse vanavara, käsitöö ja rõivastega
Turu keldrikorrusel asub muuhulgas mahukas parkla
Sissepääsude juurde kuuluvad kaks avarat väljakut: Õhtu ja Hommiku väljak
Ajalugu ja tänapäevane isikupära
Turu arhitektuurseks näoks on 1870. aastatest pärinevad 3 paekivist 2-korruselist laohoonet, mille algne funktsioon muutus koos turu tulekuga 1990ndatel. Uuendatud turu arhitektuurse mõtte aluseks saigi selle tugeva elemendi rõhutamine. Kavandatud juurdeehitus on oma olemuselt üks suur saagkatus ristilõikes ja astmeline pikilõikes vastavalt originaalhoonete kujule ja suurustele. Saagkatuse harjad on polariseeritud klaasist, mis laseb siseruumi rohkelt valgust.
Siseturg asub kolmel korrusel, rekonstrueeritud hoonete sees ja nende vahel. Kopli tänava äärse katuseviilu Balti jaama poolne ots on täielikult avatud välisturu päralt, mis sarnaselt vanale turule ööseks suletakse. Väliturg on oma iseloomult kõige arhetüüpsem väljund turust, mida turukülastaja ette kujutab, mistõttu on ta ka paigutatud kõige nähtavamale kohale kogu turul. Välituru taga asuvad turuputkad, mis sisaldavad väiksemaid ärisid: pagarid, kommipoed, maitseainepoed jne.
Välituru ette ja kõrvale jääb Hommiku väljak, millele vastab teisel pool maja asuv Õhtu väljak – mõlema nimed annavad viite parimale osale päevast, millal neid nautida. Väljakud on ühendatud Reisijate tänava äärse kaldtee ja terrassidega, mida palistavad einestamis- ja istumisalad, laste mänguväljak ja kohvikute väliterrassid. Õhtusel ja öisel ajal kulgeb liikumistee mööda seda valgustatud ala.
Turu teise korruse ulatuses saab nautida keskkonda, mida iseloomustavad kõrged ja avarad puitribidega laed ning rohke päevavalgus. Siia on toodud ka söögikoht ja pruulikoda, millel mõlemal on ka oma lõunapäikesesse avanev väliterrass. Sisearhitektuurses lahenduses on rõhk endiste laohoonete ajaloo eksponeerimisel ning uutel detailidel, mis saavad aastate pärast ajalooks.
Materjalidest on valitud eri värvi tellist ja tellisemõõdus keraamilist plaati. Puitu ja mustaks värvitud metalli on kasutatud piirete ja kaupluste fassaadide osas.
Allikas: KOKO Arhitektid
Balti jaama turg
Tellija: Astri Kinnisvara OÜ
Peatöövõtja: Mapri Ehitus OÜ
Peamised alltöövõtjad: Aspen Grupp OÜ, Tefire Group OÜ, Jaager OÜ, Bygg & Maskin AS, Stoiler Grupp OÜ, AMV Grupp OÜ, Tahel Metall OÜ, Malistar OÜ, Ranvil OÜ, Steel Constructor MM SIA, Katusefirma OÜ, Aluwin OÜ, Koveti Elekter AS, Clik As, Koda Ehitus OÜ, Abertson OÜ, Lemminkäinen Eesti AS, Estic Green OÜ, Bildex Grupp OÜ, Reme Grupp OÜ, T-Tammer OÜ
Arhitekt: KOKO Arhitektid OÜ, sisearhitektuurne lahendus Kärt Loopalu
Projekteerija: Neoprojekt OÜ
Omanikujärelevalve: Maaritsold Holding OÜ
Maksumus: 19 440 000 eurot + km