Probleemid ehitusplatsil

Objekti valmimise nimel peaks ehitusplatsil tegutsema ühtne meeskond. Kuid sageli on peatöövõtjaga konfliktis alltöövõtjad, kelle vaheline vaidlus on ajendatud tellija ja/või omanikujärelevalve nõudmistest.

Ehitussektoris on paljudel kogemused Soomes töötamisest. Räägitakse, et seal on omavahelised suhted ehitusplatsil paremini reguleeritud ja töö ei toimu nii suures stressi õhkkonnas nagu Eesti objektidel. Kuidas saaksime ka meie Eestis paremini? Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni kutsel kogunesid Eesti ehitusplatsidel toimuvat selgitama ja lahendusi otsima peatöövõtjate esindajatena AS-i Nordecon hoonete ehituse direktor Meelis Kann ja AS-i Oma Ehitaja ehitusdirektor Tarmo Pohlak ning alltöövõtjate poolelt AS-i Sovek direktor Margus Keerutaja, AS-i TRV Kliima juhataja Roland Jung ja AS-i Clik omanik Villu Põldmäe.

Indrek Peterson: Üks kaudseid põhjuseid, miks meil objektidel närviliseks kisub, on seotud meie plaanimajandusega. Riiklikel objektidel on poliitilised tähtajad ja seetõttu survestatakse ehitajaid tähtaegade osas. Kui näiteks projekteerimise ja planeerimise staadium on veninud pikemaks, siis projekti lõpptähtaega ei muudeta. Tänu sellele tulevad kiirustamised ja palju asju jääb läbi rääkimata. Tekivad vead ja sellest edasi kulud. Reeglina on peatöövõtjatel rohkem juriidilist tarkust, nad kasutavad seda ära ja kannatajaks jäävad alltöövõtjad.

Soomes pidi olema nii, et kui hanke võitja välja kuulutatakse, siis kohe järgmisel päeval ei ründa kopp maad. Aega on veel 5–6 kuud, et kõigi osapooltega tarne- ja ehitusgraafikud paika panna. Seejärel on kõigil teada, mis ajal mida tegema peab. See pool vajab Eesti riigis parandamist.

Margus Keerutaja: Meil teeb peatöövõtja graafiku, paneb kuupäevad kirja. Aga kui mulla- või betoonitöödel tekib viivitus, siis sellega edasises graafikus ei arvestata. Öeldakse, et lõpptähtaega me ei muuda, tooge mehi juurde. No kust me võtame neid mehi, justkui meil oleks mehed pingil istumas! See on kõige suurem probleem, et alltöövõtja ei saa oma tööfronti õigeaegselt ette.

Tarmo Pohlak: Ega peatöövõtja ise ei tee neid töid. Frondi valmistavad peatöövõtja poolt koostatud ajagraafiku kohaselt ette teised alltöövõtjad. Peatöövõtja on siin samuti väga keerukas olukorras. See on igapäevane elu, millega peatöövõtja ehitusplatsil maadleb, et tuleb alltöövõtja, kes teeb oma asju korrektselt ja siis tuleb teine alltöövõtja, kes ei tee nii hästi ja kokku lepitud ajaks. Ressurss, kellega me toimetame, on ebaühtlane.

Keerutaja: Te ju ise valite alltöövõtjad.

Pohlak: Me ei tea tihti ette, kas alltöövõtja on hea või halb.

Keerutaja: Võtate kõige odavama.

Pohlak: Ei võta alati kõige odavamat, me analüüsime alltöövõtja valikul ikka muid faktoreid ka. Aga näiteks see, et ta eelmisel objektil 2 aastat tagasi tegi head tööd ja käitus igati korrektselt, ei tähenda automaatselt seda, et ta ka täna on samal tasemel. Üritame küll eeltööd teha ja uurida, kes on seal objektijuht, millised objektid veel paralleelselt käivad jne. Kuid sellest eeltööst alati ei piisa. Tegelikult hakkab suur osa sellest probleemist tellijast pihta. Tellija poolt surutakse endiselt hullumeelseid tähtaegasid ja tähtaeg peab pidama, nui neljaks. Konkurents on turul nii kõva, et peatöövõtja läheb sellega enamasti kaasa.

Napib kogemusi ja kvaliteeti

Meelis Kann: Tunnistan, et suur probleem on inimressursi kvaliteedis. Me oleme täna probleemi ees, et meil ei ole kogenud professionaalset meeskonda. Me võtame tööle tudengeid. Me ei võimalda neile sellist palka, mida kuskil alltöövõtufirmas makstakse ja nad lähevad paari aastaga minema. Kogu personal vahetub. Üritan meeskonda hoida, et töötaja oleks meie juures üle 3 aasta. Alles siis saab ta küpseks ning meie seeläbi professionaalseks partneriks. Näen kõrvalt alltöövõtja ja peatöövõtja tüli ning kuulen, et tegemist on pseudoprobleemiga, mis tekib kogenematusest.

Pohlak: Elementaarsest suhtlusoskusest on tihti vajaka. Selle põhjuseks on nii igapäevane pingeline olukord kui alltöövõtja ja peatöövõtja töötajate kogenematus.

Keerutaja: Kui koolist tulnud inimene saadetakse kohe objekti juhtima, kus teda hakkavad nii alltöövõtjad kui tellija tampima, siis ta lähebki minema.

Pohlak: Meie sellist koolist tulnud meest kohe lahingusse ei saada. Kõigepealt on ta objektil tehnik. Nuusutab 2–3 objekti. Objektijuhiks saab ta 5 aasta pärast, mitte varem. Selle ajaga saab aru, kas ta on üldse võimeline objekti juhtima.

Vaja on head tava

Roland Jung: Meid häirib, et peatöövõtja surub igasuguseid platsi üldkulusid meie kaela – prügivedu jne. Mis need meie asi on?

Pohlak: Need asjad tulenevad ju peatöövõtja ja alltöövõtja vahelisest lepingust. Kui seal on selliselt kokku lepitud, siis tuleb teha.

Jung: Enda järgi koristamine on normaalne, aga üldkulud ei peaks olema meie kanda.

Peterson: Kui hakkame uuendama ehituslepingu üldtingimusi, siis on mõistlik seal kirjeldada alltöövõtja ja peatöövõtja vahelisi suhteid, kuni selleni, kes peaks katma prügiveo ja muud üldkulud. Ma ei ütle, et üldtingimustest ei võiks teha lepingus erisusi. Aga täna meil head tava ei ole ja aega-ajalt kasutavad peatöövõtjad seda ära.

Pohlak: Ehituslepingu üldtingimusi alltöövõtu lepinguna ei kasuta ju keegi.

Kann: Väiksemad võib-olla kasutavad, suured ei kasuta.

Pohlak: Meil on need asjad üldjuhul lepingu lisades kirjas. On tabel ristikestega, mis on objektil kellegi kohustus. Segadusi ei tohiks olla.

Palju asju jääb enne lepingu sõlmimist läbi rääkimata.

Peterson: Teil ongi kõik korras. Kuid Eesti ehitusturul möllab täna 10 000 ettevõtet. Selle enamuse jaoks oleks lepingu üldtingimused vahend, kus on läbi lahatud kõik erandid. Kui lepingut sõlmides ei ole erandite peale mõeldud, siis lepingu üldtingimuste näol on alati olemas, millele tugineda. Keegi ei keela eraldi neid punkte läbi rääkida. Meil on aga probleem, et palju asju jääb enne lepingu sõlmimist läbi rääkimata.

Omanikujärelevalvest ei tohi saada kiusaja

Pohlak: On väga oluline teadvustada, et ühte meeskond ei ole ainult peatöövõtja ja alltöövõtja. Ka tellija on samas paadis ja omanikujärelevalve ning projekteerija.

Kann: Hinnapakkumist tehes küsime, kes on omanikujärelevalve. Vastusest sõltub koefitsent ja teinekord oleme ka objektist loobunud.

Jung: Ka meie oleme loobunud objektidest, kui kuuleme, kes tuleb omanikujärelevalvet tegema.

Pohlak: Mõned neist ei ole jah meeskonnaliikmed. Ma olen öelnud tellijatele, et sellistest minge kauge kaarega mööda. Omanikujärelevalve peab haarama suurt pilti ja oskama käituda meeskonna liikmena.

Peterson: Kui palju mõjutab omanikujärelevalve tegevus peatöövõtja ja alltöövõtja suhet?

Pohlak: Väga palju. Ta peab olema kontrolliv ja natuke kubjas, kuid ta peab olema ka konstruktiivne ja pidama oma otsuste juures silmas üldisi ühiseid eesmärke. Ta peab olema võõras silm ehitusplatsil, kellel on mingite asjade suhtes nulltolerants ja peab oskama eristada olulist ebaolulisest.

Peterson: Oluline on ka sõnumite esitamise ajastus. Oma töötegemise tõestamiseks tellijale võib omanikujärelevalve oma märkustega välja tulla alles siis, kui kõik on juba valmis ja tuleb hakata ümber tegema. Omanikujärelevalve peaks aga tegema jooksvalt märkusi, mis lõppraportisse tellijani ei pruugi jõudagi.

Kann: Ta ei tohiks takistada ehitusprotsessi.

Pohlak: Meie oleme teinekord jõuga edasi teinud, kui oleme endas kindlad, et asi on õige ja omanikujärelevalve ajab lihtsalt juuksekarva lõhki ning pidurdab protsessi. Oleme tellijale öelnud, et teeme edasi, et püsida tähtajas. Aga need on drastilised näited.

Peterson: Mis on hea plaan? Milline on hea töökord omanikujärelevalvega?

Pohlak: Alguses tuleb asjad kokku leppida – kuidas toimub jooksev kontroll, kuidas kooskõlastused, kuidas kaetud tööde menetlemine. Näiteks kas omanikujärelevalve käib ise mööda platsi või koos peatöövõtja esindajaga. Tublidel peatöövõtjatel on lisaks veel oma kvaliteedispetsialist, kes teeb objektimeeskonnale oma raporteid.

Keerutaja: Praktikas tähendab kompromissi leidmine, et töödejuhataja teeb, mida järelevalve nõuab. Järelevalve ei kirjuta üleandmisaktile muidu alla.

Kann: Ka omanikujärelevalvel peaks olem mingi hea tava – arvestamine ehitusprotsessiga ja julgus võtta vastutust.

Peterson: Praegu koostab omanikujärelevalve head tava
ehituskonsultatsiooniettevõtete liit.

Keerutaja: Tegelikult on omanikujärelevalve kohustus kontrollida, et ehitus toimuks projekti järgi ja ta ei peagi midagi rohkem välja nuputama.

Kuhu kaob lubatud hind?

Peterson: Räägime partnerite valikust. Kuidas mõjutada, et peatöövõtja oleks oma hinnapakkumistes siduv?
Pohlak: Peatöövõtjad ju teevadki siduvaid pakkumisi. Küsimus on hoopis selles, et kuidas peatöövõtja leidmise konkursi käigus saada alltöövõtjatelt siduvaid ja pikalt kehtivaid pakkumisi, millel baseerudes saaks peatöövõtja kokku panna oma pakkumise.

Kann: Hiljuti oli meil objekt, kus võtsime enne oma hinnapakkumise väljasaatmist alltöövõtjalt hinna, mis oli ca 700 000 eurot. Läksime tööd tegema, siis alltöövõtja ütles, et hind on 1 100 000 eurot. Öeldi, et kiire oli ja mingite asjadega jäi arvestamata.

Villu Põldmäe: Ma pole kuulnudki, et pakun 700 000 ja kui läheb tööks, siis ütlen, et hind on 1,1 miljonit eurot. Ma tean, et ikka vastupidi on. Toimetame erinevatel ehitusturgudel?

Jung: Kuna eritööde hind on suhteliselt suur protsent ehituse hinnast, siis ehitaja mõtleb, et sealt annab alla kaubelda ja tõmbab kohe 25% meie pakkumisest maha.

Pohlak: Eks näiteid on erinevaid. Eritööde firmade hulgas on aga kahjuks järele jäänud vähe ajalooga soliidseid ettevõtteid. Enamus on ettevõtted, mida võiks iseloomustada kui „isa, poeg ja pakiauto“. Ka on ettevõtteid, kus 15 aastat tagasi oli 80 inimest tööl, nüüd ainult 3. Sellest tulenebki, et eeltöödeks pole piisavalt ressursse, eelarvestamisel tulevad vead sisse.

Kann: Võtsime pool aastat tagasi suurema fookuse alla ka eelarvestamise ajal võetud pakkumised.

Peterson: On meil häid mõtteid, kuidas peatöövõtjate ja alltöövõtjate vahelisi probleeme lahendada?

Kann: On vaja kasvatada professionaalset koostööd.

Peterson: Kuidas sa seda teed?

Kann: Peab kaduma suhtumine, et alltöövõtjad ei kõlba kuhugi.

Keerutaja: Kui osapooled peavad korralikult koosolekuid ja peetakse kinni graafikust ning järgmine koosolek algab eelmise koosoleku protokollist, asjad toimivad..

Pohlak: Peatöövõtjad võtavad ka täna suuri riske hangete võitmiseks. Aga tellija küsib kohe pärast hanke võitja väljakuulutamist järgmisel päeval, miks kraana veel objektil ei ole. See genereerib stressi kohe algusest peale ja nõuab kõigilt osapooltelt ülimat professionaalsust ja koostöövaimu.

4 võimalikku lahendust

Lepingus kirjeldamata küsimuste lahendamine

Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegev-direktori Indrek Petersoni kinnitusel on Eestis tuhandeid väiksemaid ehitusfirmasid, kellel puudub ressurss kõiki küsimusi enne lepingu sõlmimist läbi arutada. Nii võib tööde käigus alltöövõtja ja peatöövõtja vahel üles kerkida küsimusi, mille kohta ei ole nende vahel sõlmitud lepingus midagi kirja pandud.

Et lahendamisel oleks millelegi toetuda, peaks Petersoni sõnul olema vastuvõetud ehituslepingu üldtingimused ehk hea tava. Selles on läbimõeldud ja kirjeldatud ehitustööde kõik võimalikud juhud ja määratletud vastutused. Need võetakse vaidluste puhul aluseks, kui omavahelises lepingus ei ole kokkulepitud teisiti.

Lepingu sõlmimine ainult ausa ettevõttega

Tänavu 1. jaanuarist kehtestati riigihangete objektide ehitamisel osalemiseks keskmise palga nõue, mis peab olema 70% sektori keskmisest. Eesmärk oli vähendada ehitussektoris ümbrikupalga maksmist. Tulemustest kokkuvõtet tehes näitasid maksuameti andmed, et juba maikuuks olid mitmed ettevõtted, kus varem oli keskmine palk 450 eurot, jõudnud 850-eurose kuupalgani. Nüüd on eesmärk jõuda maksuametiga kokkuleppele, et kehtestada kogu ehitussektoris solidaarne vastutus. See aitaks ehk probleemseid ettevõtteid rohkem ehitusplatsidelt eemal hoida.

Indrek Peterson kirjeldab, et selleks peaks maksuamet looma internetis platvormi, kus saab iga ettevõtet kontrollida näiteks kuue mõõdiku järgi – maksude tasumine, et ei oleks karistusregistrit, oma töötajate olemasolu jne. Need andmed on maksuametil tegelikult juba olemas. Tellija või peatöövõtja saab enne lepingu sõlmimist sisestada platvormi tulevase võimaliku lepingupartneri registrikoodi ja saab vastuse, kas selle partneriga laieneb solidaarne vastutus või mitte.

Kui ettevõtte näitajad on kõik korras, siis solidaarset vastutust ei laiene. Kui ettevõte on problemaatiline, siis ei ole samuti keeldu temaga lepingut sõlmida, kui aga tekivad probleemid, näiteks maksunõuded, siis vastutab nende tasumise eest ka lepingu sõlmija.

Ebaseaduslikud töötajad minema

Ebaseaduslik tööjõud, kas tööloata võõrtööjõud või töötajate registrisse kandmata mustalt töötajad, on täna sagedane probleem Eesti ehitusplatsidel. Tööinspektsioon tuli eelmise aasta lõpus välja mõttega, et ebaseaduslike töötajate eest ehitusplatsil peaks vastutama peatöövõtja. See mõte jäi ettevõtete ja erialaliitude kriitika alla, kuna peatöövõtjal oleks väga keeruline kontrollida, milliseid töötajaid alltöövõtjad objektile toovad.

Eesti Ehitusettevõtete Liidus on nüüd aga tekkinud töötaja kaardi mõte, mis teeks ka peatöövõtjale kontrolli ehitusplatsil toimuva üle palju lihtsamaks. Eesmärk on kehtestada nõue, et kõigil töötajatel peab olema töötaja kaart, kus on info töötaja töötajate registrisse kandmise kohta ja see, millise ettevõttega on inimene seotud. Kui kaarti ei ole, siis objektil viibida ei tohi. Kaart on kontrollitav näiteks mobiiliäpiga. Töötaja kaardiga on võimalik siduda ehitusplatsile pääsemise läbipääsusüsteem.

Omanikujärelevalve ka tegelikult erapooletuks

Ehitusseadustiku mõttes peab omanikujärelevalve olema erapooletu kontroll ehitusobjektil, kes jälgib ehitusprojektist kinnipidamist. Ta ei tohi olla ei tellija ega töövõtja poolel. Paraku on siia programmeeritud vastuolu, sest tasu maksab järelevalvele tellija. On loomulik, et vaidluste korral kaldub järelevalve sinna poole, kust tuleb raha.

Mõnigi kord võib järelevalve tegevus olla ka ajendatud soovist tõestada tellijatele oma vajalikkust. Omanikujärelevalve tuleks lahti siduda ehituslepingu osapooltest, et oleks tagatud erapooletus. Kuidas seda saavutada?