Valdkonna erialaliitude korraldatav konverents ja auhinnagala „Ehitus 2025+: Kas loome väärtust või lappame lõputult?“ toimub 2. detsembril Tallinna Sadama kruiisiterminalis. Nüüd on teada, kes saavad olema sündmuse peaesinejad.
Erialaliitude poolt ühiselt korraldatav konverents toob tänavu kokku nimekad esinejad, kes otsivad vastust küsimusele, millised otsused oleksid jätkusuutlikud. nii tänast kui homset silmas pidades.
Konverentsi avab Eesti Vabariigi taristuminister, misjärel on aeg esimeseks teemaplokiks, mis kannab pealkirja „Kuhu suundume?“
Kuhu suundume?
Esimesena saab sõna Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik, kelle ettekanne kannab nime „Tehisintellekt“.
„Ettekanne keskendub sellele, milline on kvaliteetne ruum, kus inimesed tahaksid olla. Vaatlen erinevaid ehitusvaldkondi ühiskonna kujundajatena – ehitame rohkem kui ainult maju, teid ja sildu: loome tuleviku elukeskkonda, usaldustehnoloogiaid ja sotsiaalseid süsteeme. Käsitlen seda, kuidas digitaliseerimine ja tehisintellekt ei muuda üksnes tööriistu, vaid ka mõtteviisi – mida tähendab “kvaliteetne ruum” 2040. aastal, kelle jaoks me ehitame, ja millised nähtamatud “materjalid” (andmed, eetika, ligipääsetavus) peavad saama osa projekteerimisest,“ selgitab ta teemapüstitust.
Välisesinejatest on oodata Ruth Schagemanni (President of the Arhchitects Council of Europe (ACE-CAE)) sissevaadet valdkonda.
Kliimaministeeriumi ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae katab oma ettekandes teemasid üleriigilisest planeeringust ehitusseadustikuni ehk seda, kuidas kvaliteetne ruum saab Eesti ruumilise arengu läbivaks põhimõtteks.
Oodata on ka Eesti esimese riigiarhitekti Tõnis Arjuse ettekannet teemal „Kuidas planeerida riiki?“
Mida taotleme?
Konverentsi teine teemaplokk tõstab fookusesse küsimuse, millist projekteerimise ja ehitamise kvaliteeti Eestis vajame.
Kõnelevad Eesti Puitmajaliidu ja Welement AS-i esindaja Lauri Tuulberg, kes toob esile, et tänastes hangetes ja linnaplaeerimises avaldub laiem väärtuskonflikt – aeg ei ole raha, vastutust ei ole selgelt defineeritud ja eesmärgid on sageli hajusad või vastuolulised. „Ettekandes käsitlen, miks isegi heade kavatsuste juures kukuvad paljud projektid läbi ning miks mõtteviiside kokkusobimatus on sügavam probleem kui protsess ise,“ ütles ta.
Ettekandega astub Eesti Ehitusinseneride Liidu esindajana üles Merko Ehitus Eesti AS-i projekteerimise grupi juht Alan Väli. „Töö väärtus ehitussektoris peaks seisneb kvaliteetse, ohutu ja kasutajale sobiva keskkonna loomises, mis ühtlasi vastab ka ühiskonna ootustele. Ettekandes arutletakse, kas kõiki väärtuseid järgitakse,“ tutvustab Väli oma teemapüstitust.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettekanne kannab pealkirja „Kuidas ehitada üks kord ja korralikult?“
Kuidas tulemuseni jõuda?
Konverentsi kolmas teemaplokk keskendub küsimusele, kuidas sünnivad jätkusuutlikud lahendused. Kas just koostööst sünnib väärtus või lepime sellega, et iga osapool vankrit enda suunas tirib?
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse esimees Kadi Metsmaa ettekanne kannab pealkirja „Väärtus projekteerimises ja väärtuse tekkimine projekteerimismeeskonnas”.
Enne päeva kokkuvõtvat paneeldiskussiooni tutvustab oma kogemusi tutvustama HML Project Management asutaja ja omanik Leo Fergal O’Neill, kelle ettekanne kannab pealkirja „Beyond the Buzzword: Are We Doing BIM or Just Saying So?”
Leo Fergal O’Neill toob välja, et BIM-ist võib saada pelgalt moesõna, mida kõik kasutavad, ilma et tegelikud tööpraktikad muutuksid. Ta küsib, kas BIM on tõepoolest muutnud meie tööviise või tehakse paljudes ettevõtetes asju ikka vanaviisi – lihtsalt uute tööriistadega. Teisisõnu: kas oleme liikunud sisulise rakendamise suunas või nimetame lihtsalt vanu protsesse „BIM-iks“, jäädes ilma selle tegelikest eelistest?
Leo Fergal O’Neilli ülesastumise konverentsil aitab korraldada digitaalehituse klaster.
Pidulik gala
Ehituskonverents päädib piduliku galaga, kus erialaliidud tunnustavad aasta parimaid. Välja antakse tiitlid „Digiehituse tulevikutegija 2025”,„Aasta noor ehitusinsener 2025″, „Aasta sisekliima insener 2025”, „Aasta põranda tegu”, Puitmajaliidu autiitlid („Puitmajaliidu aasta tegija 2025“, „Eesti puitmaja sõber 2025“ ja „Puitarhitektuuri mõjutaja 2025“), „Aasta innovatsiooniprojekt 2025″, „Aasta ehitusprojekt 2025 – rajatis”, „Aasta ehitusprojekt 2025 – hoone” , „Aasta ehitusinsener 2025″ning „Aasta ehitaja 2025″.
