Mis hetkel kaasata sisearhitekt uue kodu ehitamisel? Millise ajaraamiga on vaja arvestada? Millised on levinumad komistuskohad? Küsimustele vastab Stuudio88 sisearhitekt Ljudmila Funika-Müür, kes julgustab aegsasti nõu küsima, sest head lahendused sünnivad koostöös.
Milline on sisearhitekti roll kodu loomisel?
Objektid ja tellijad on erinevad, sisearhitekti ülesannete palett on lai, alates kliendi toetamisest või ideede genereerimisest ja lõpetades ehitusprotsessi jälgimisega. Inimesed, nende maitsed on erinevad, nii ei ole olemas kahte ühesugust protsessi, ka projekti väljatöötamisele kuluv aeg võib olla väga erinev olenevalt tellijast ja sellest, kas tegu on täiesti uue kodu ehitamise või renoveerimisprojektiga.
Mil viisil oma ideid tellijale selgitate, millised on selle juures väljakutsed?
Muidugi on kliente, kes soovivad ise leida materjalid ja otsustada nende tonaalsuse üle, ent väga sageli soovitakse täislahendust ja sisearhitekti suurim väljakutse on jõuda lahenduseni, mis koduomanikule meeldib.
On väga oluline, et tellija algusest peale mõistaks pakutud ideed: kui klient sisse kolides tunneb, et ellu viidud lahendus ei vasta tema algsele ettekujutusele, siis kulub mõttetult aega, raha ja energiat ümber tegemisele. Seepärast tasub investeerida tarkvarasse, mis võimaldab lahendusi näitlikustada: programmid, mis lubavad ideid visualiseerida, on parima lahenduse leidmisel suureks abiks.
Tänapäeva sisearhitekti tööriistakastis on visualiseerimistarkvara muutunud lausa hädavajalikuks. See aitab meil ideid selgelt edasi anda ja võimaldab tellijal ruumi kujundust paremini ette kujutada. Tegelikkuses eeldab enamik kliente juba tellimuse esitamisel, et teenusega kaasnevad ka visuaalid — ilma nendeta on lõppkujutluse loomine päris keeruline.
Millest algab koostöö?
Kõige esimene samm on tutvumine – tellija tutvub minuga, mina tellijaga. Oluline on kokku saada, sest sisearhitekt ei ole vaid jooniste looja, vaid aitab luua idee ja seda teostada, ta on inimene, kes hakkab sinu koduga toimetama. Eramu sisearhitektuuri valmimise protsess on päris pikk. Ulatudes eramu puhul ca 9 kuuni, seega on väga oluline, et mõistame üksteist ja klient on hoitud. Kohtumisel tutvustan, kuidas olen tööprotsessi üles ehitanud, selgitan töö valmimise etappe, näitan jooniseid, tellija saab tutvuda portfoolioga. Koostöö õnnestumiseks peab tellija ja sisearhitekti vahel olema hea klapp, lisaks peab sisearhitekt olema tugeva tehnilise taibuga ning organiseerimisvõimeline.
Kodu puhul olen objektiga tavaliselt pikalt seotud – selleni välja, et köök on paika pandud ja detailid paigas. Ehitamise pikas tööprotsessis on momente, kus minu roll on väiksem, ent klient teab, et olen vajadusel alati olemas.
Millised on sisearhitekti jaoks levinumad murekohad?
Nii mõnigi kord on kitsaskohaks ajakava. Soovitan sisearhitektiga ühenduda juba siis, kui arhitekt on valmis saanud eelprojekti, veel parem, kui eskiisprojekti staadiumis, sest siis saan anda omapoolseid soovitusi ja arhitektiga need läbi arutada. Näiteks kas on võimalik mõne akna asukohta või suurust veidi muuta. Üldiselt soovitan siduda ka arhitektuuri ja sisearhitektuuri, kasvõi elemente sisekujundusse sisse tuues, et kodu mõjuks tervikuna – tellijad on ka ise selles osas üha teadlikumad.
Mõnikord ühendutakse sisearhitektiga alles siis, kui eriosade projekt on juba valmis, eesmärgiga kiiresti paika saada pistikupesad ja elektripaigaldise projekt, ent paraku ilma mööbliplaanita ei saa nende projektide juurde liikuda.
Püüame alati leida lahenduse eelarvet arvestades: ka ise sisustades tasub minna salongi ja materjalide osas mööblitootjalt nõu küsida. Vajadusel saab otsida alternatiive. Ka sisearhitektid peavad end pidevalt täiendama ja end trendidega kursis hoidma, sest materjalid uuenevad pidevalt, nende omadused ja hinnatase on erinevas skaalas. Seda esineb väga vähe, et inimene sisse kolides tunneb, et mööbliplaan või idee ei sobi, oleks tahtnud teisiti. Mõnikord juhtub, et tellija ei näe vajadust mõneks koduseadmeks, kasvõi veeautomaadiks või veeühendusega integreeritud kohvimasinaks, ent püüan siiski alati luua valmiduse, kui aja möödudes vajadused muutuvad.
Tööprotsessi osad
- Esimene etapp. Koostatakse ruumi sisearhitektuurne projekt, arvestades kliendi soove. Sisearhitekt pakub lahendusi ja koostab visuaalse kontseptsiooni, tuues piltidena esile muu hulgas mööbimahud, orienteeruvad toonid, materjalid. Määratletakse, milliste gabariitidega mööbel mahub ruumi, mängitakse läbi erinevaid paigutusi (köök, elutuba, vannituba, magamistoad). Mööbli paigutusest lähtuvalt planeeritakse pistikupesad. Mööbliplaan on aluseks ka valgustusplaani väljatöötamisele.
- Teine etapp. Kui kontseptsiooni põhialused on kokku lepitud, siis tõusevad fookusesse materjalid: seinaviimistlus ja põrandakattematerjalid, siseuksed jmt. Sisearhitekt pakub välja lahendused koos maksumusega, tutvustab alternatiive. Ajakava planeerides tuleb arvestada, et mitmete materjalide ja lahenduste tarneaeg võib olla päris pikk.
- Kolmas etapp. Lahendatakse kõik mööbliga seotu, olgu tegu tellitud ja sisseehitatud mööbliga või valmistoodetega. Tellitakse tekstiilid, nt aknakatted, vaibad. Kodu sisustades tasub kanga näidistükk koju tuua – salongis võib silm toone teisiti tajuda.
