Kliimaministeerium alustas innovatsiooniprojektiga, mis annab ülevaate Eesti hoonete energiatarbimisest ning aitab hoonete omanikel targalt energiat säästa.
„Eesti energiatarbimisest üle poole kulub hoonetele. Paljude aastakümnete eest ehitatud maju soovitakse üha enam renoveerida, kuid tööpõld on veel lai. Elamupoliitika otsuste tegemisel vajab riik terviklikku pilti hoonete energiatarbimisest, arvestades ka erinevate hoonetüüpide omadustega. Selleks alustame projektiga, millest saavad kasu ka hoone omanikud, aidates neil teha teadlikumaid otsuseid oma hoonete energiatõhususe parandamiseks,” lausus elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Praegu on energiamärgiseid väljastatud umbes 10 protsendile Eesti hoonetest. Energiamärgistega tõendatakse hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele ning näidatakse, kui palju tarbitakse hoones energiat sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks. Samuti aitab energiamärgis kasutajatel teha teadlikumaid valikuid kinnisvara ostmisel või üürimisel.
Hoonete energiakasutusest täpsema ülevaate loomiseks alustas Kliimaministeerium koos Riigikantselei ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga innovatsiooniprojekti, millega määratakse pilootalade näitel hoonetele indikatiivsed energiaklassid. Eelkõige hõlmab see hooneid, mis on liitunud elektri, gaasi või kaugkütte ühisvõrguga ehk mille kohta on võimalik koguda reaalajalähedasi energiatarbimise andmeid. Selline lahendus annab ülevaate ka nende hoonete seisukorrast, millele pole seni energiamärgist väljastatud.
Digitööriist annab soovitusi energiatõhususe parandamiseks
Arendatav digitööriist annab hoone omanikule soovitusi energiatõhususe parandamiseks, samuti võimaldab see tulevikus hinnata hoonete seisukorra muutumist ajas. Lisaks otsitakse projektiga võimalusi arvutuslike energiamärgiste (ETA) kvaliteedi tõstmiseks kasutusloa menetlusprotsessi automatiseerimise abil.
Järelevalve automatiseerimine aitab vähendada energiaarvutustes tehtavaid vigu, tõstes nii ehituse kvaliteeti kui ka energiamärgiste usaldusväärsust. Projekt toetab omakorda hoonete energiatõhususe nõuete paremat järgimist, aitab vähendada halduskoormust ning tagab õiglasema konkurentsi ehitusturul. Innovatsiooniprojekti õnnestumisel pilootalade näitel on võimalik laiendada seda lahendust kogu Eesti hoonefondile.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetmest „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“. Projekt kestab 18 kuud ja selle eelarve on 850 tuhat eurot.
Lisainfot projekti kohta leiab Riigikantselei kodulehelt.
