Messil Eesti ehitab on tänavu mitmekülgne koolitus- ja seminariprogramm ja ootuspäraselt kerkis üheks oluliseks teemaks energiasääst.
Energiasäästuga seotud küsimustele vastuse leidmiseks on MTÜ Esakoda korraldanud koolituspäeva pealkirjaga „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda?“, samale küsimusele püüab pakkuda vastuseid ka Woodhouse Estonia korraldatud seminaripäev, mille teemaks korterelamute tervikrenoveerimine.
Mõistagi kütab koduomanikes kirgi äsja vastu võetud Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv, mille kohaselt peaksid kõik Eesti kodud kümne aastaga vähemalt D-energiaklassini jõudma. Kümne aasta jooksul tuleks Eestis renoveerida väga suur hulk hooneid, ent nii majandusliku mõistlikkuse igas asukohas renoveerida kui ka ajaraami on kahtluse alla seadnud mitmed asjatundjad.
Põnev vestlusring energiatõhususest
MTÜ Esakoda temaatilises vestlusringis osalevad 6. aprillil Vivian Loonela (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht), Ave Schank-Lukas (EK Eesti esinduse majandusnõunik), Andry Krass ja Kalle Virkus (Eesti Omanike Keskliit), Nele Ivask (Tartu regiooni Energiaagentuur) ning Riina Tamm (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peaspetsialist).
„Andry Krass ja Kalle Virkus saavad esile tuua näiteid Tartu linna baasil, on ju igal renoveerimisel mitu tahku,“ toob esile Ragnar Kuusk MTÜ-st Esakoda. „Selge on see, et direktiivis toodud eesmärgini jõudmine on suur väljakutse ja hetkel me isegi ei hooma täpselt, mida see kõik kaasa toob ja kuidas on see praktikas teostatav. Mõte muuta hooned energiatõhusamaks on kiiduväärt, ent direktiivi praktikasse rakendamine pole kergete killast ülesanne. Riigid on erinevad, ühe riigi sees on maakonnad erinevad. On ju vahe, kas räägime hoonetest Raplamaal, Põlvamaal või Ida-Virumaal.“
Kuusk toob esile, et rakendamise juures tuleb igale piirkonnale läheneda erinevalt ja kokkuvõttes on juhtumas nii, nagu sageli juhtub: mida rohkem praktikale läheneme, seda enam uusi küsimusi tõstatub, olgu tegu vabatahtliku praktikaga või ettekirjutusega. „Küsimus on laiapõhjaline, erinevad on sihtgrupid, erinevad on majade tüübid, olgu tegu kortermaja, eramu või paariselamuga.”
Mõistagi on arutlusel toetusmeetmed: teemast annab ülevaate Jana Toome KredEx-EAS-ist, tutvustades toetusmeetmeid, mis on juba jõustunud või veel jõustumas, samuti räägitakse arvutusmetoodikast, kuidas korterelamutes renoveerimisega energiasäästu ning rahalist kokkuhoidu saavutada.
Lisaks tõstatub seminaripäeval energiaühistute teema ehk energiaühistu – kellele, miks ja millal oleks kasulik? Kogukonnapõhiselt soetatud päikesepaneelid ja tuuleenergialahendused ei ole meil veel kuigi levinud, ent niisuguseid lahendusi on nii mõnigi kord mõistlikum soetada üksikute majade asemel kogukonnapõhiselt.
„Kokkuvõttes saab külaline osa mõttetalgutest, aga saab kuulda teiste praktilistest kogemustest ja jagatakse soovitusi, olgu tegu elektri- ja vesikütte juhtimisega mobiiliäpiga, energiapuurkaevude või ventilatsiooni planeerimisega,“ sõnab Kuusk.
Fassaadielemente kasutades kiire tulemus
Mahukas on ka Woodhouse Estonia korraldatud seminariprogramm, mille esimesel päeval otsitakse vastust küsimusele, kuidas renoveerida nõukogudeaegset kortermaja.
Ettekannetest saame ka teada, millised on tehases toodetud puitkarkass fassaadielementidega renoveerimisel eelised. Tervikrenoveerimisel tehases toodetud fassaadielementidega ehitatakse puitkarkassil element tehasetingimustel vähemalt 80% ulatuses valmis. Selles on juba sees nii soojustus, tuule- ja aurutõkked, uued avatäited, tehnosüsteemid kui ka lõppviimistlusega fassaad. Enne tööde algust skaneeritakse kortermaja üles ja mudeldatakse, et täpselt teada saada iga hoone eripärad (kumerused, konarused). Paneelid transporditakse objektile, kus need kinnitatakse olemasoleva hoone külge.
Platsitöödena tehakse vaid elementide ühendused, viimistlus ja vajalikud tehnosüsteemide ühendused, lisaks korteris sees ka aknapalede viimistlus, ventilatsiooniavad, vajadusel küttesüsteemi asendus jms.
Üks majatootja, kes riikliku toetusmeetme raames vanadele kortermajadele tehases soojustatud fassaadielemente toodab, on Kiili vallas asuv EstNor OÜ ja ettevõtte tegevjuht Renee Mikomägi on kohal, et oma kogemust jagada.
Tähelepanu katusepinna kasutamisele
Messi avapäeval on fookuses multifunktsionaalsete katuste teema: katusepinna kasutusvõimalused, päikesepaneelid ja pindpaigaldised lamekatusetarinditele, võimalused ja lahendused ning praktilised näited nii Eestist kui Euroopast. Seminaripäeva korraldajaks on Katusemaailm OÜ ning Ehitusala OÜ.
Lektor ja ehitusekspert Alo Karu osutab muu hulgas, et päikesepaneelide kinnitamisel võivad vead valusalt kätte maksta: Eestis on see teema lapsekingades ning probleemid tõeliselt katusekatet läbistavad. Seminaril jagatakse selles osas hüva nõu ja huvilised saavad oma küsimustele vastused.
Artikkel ilmus Eesti ehitab 2023 messiajakirjas, mida saad sirvida siit (klikka esikaanele):
