• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Energia
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tark Tellija 2023 konkurss

    Tark Tellija 2023 konkurss

    Aasta puitehitis 2020 - Saue vallamaja. Foto: Tõnu Tunnel

    Konkurss Aasta Puitehitis 2023 on avatud!

    Aasta ehitusinsener Ahti Lääne. Foto: Meeli Küttim

    Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutas välja konkursi aasta ehitusinseneri ja noore ehitusinseneri leidmiseks

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud. Foto: Shutterstock

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud

    Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkurss „Aasta ehitusprojekt – hooned 2021“ võitja, Rotermanni Ajamaja. Foto: Andres Raudjalg

    Aasta Ehitusprojekt 2023 konkurss ootab kandidaate

    Contech ettevõtlus. Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar.

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 4 – ConTech ettevõtlus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
    • ConTech ettevõtlus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Energia
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tark Tellija 2023 konkurss

    Tark Tellija 2023 konkurss

    Aasta puitehitis 2020 - Saue vallamaja. Foto: Tõnu Tunnel

    Konkurss Aasta Puitehitis 2023 on avatud!

    Aasta ehitusinsener Ahti Lääne. Foto: Meeli Küttim

    Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutas välja konkursi aasta ehitusinseneri ja noore ehitusinseneri leidmiseks

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud. Foto: Shutterstock

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud

    Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkurss „Aasta ehitusprojekt – hooned 2021“ võitja, Rotermanni Ajamaja. Foto: Andres Raudjalg

    Aasta Ehitusprojekt 2023 konkurss ootab kandidaate

    Contech ettevõtlus. Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar.

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 4 – ConTech ettevõtlus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
    • ConTech ettevõtlus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Suurima võidu annab kivihoone kompleksne soojustamine

autor: URVE VILK
oktoober 2022
Kategooria: Kogemus, Remondi ja ehita sügis 2022
Kivihoone soojustamine. Vahtklaas-kergkillustiku paigaldus kaasaegse savihoone põranda alla. Foto: Marko Kikas

Vahtklaas-kergkillustiku paigaldus kaasaegse savihoone põranda alla. Foto: Marko Kikas

Kui vähegi võimalik, tuleks hooneid, sealhulgas kivihooneid, renoveerida tervikuna – soojustuse lisamine, õhu- ja tuulepidavuse tagamine, kvaliteetsed ja tõhusad avatäited ning nõuetele ja vajadustele vastav kütte- ja ventilatsioonisüsteem, ütleb Eestimaaehitus MTÜ juhatuse liige Mikk Luht.

„Parima tulemuse saavutamiseks tuleks eos teha koostööd arhitekti ja inseneriga. Arhitekti ülesanne on vaadata olemasoleva hoone arhitektuuri: kas see üldse võimaldab väljastpoolt soojustamist,“ ütleb Mikk Luht. Sõltuvalt hoone välisilmest, katusest jne, võib soojustuskihi välja lisamisel jääda näiteks räästad liiga lühikeseks või siis hoone kaotada liigselt oma esialgsest ilmest. Inseneri ülesanne on arhitekti nägemusega paralleelselt teha soojustuskihi paksuse määramiseks vajalikud arvutused: „Pidades silmas konkreetseid soojustusmaterjale, arvutatakse välja, milline peab olema soojustuskihi paksus, et saada kätte vajalikud efektiivsuse numbrid.”

Hoonet väljastpoolt soojustades tuleks ka avatäited tõsta soojustuskihti. „Esiteks, et säilitada hoone algupärast arhitektuuri, aga ka energiatõhususe seisukohast, on akende soojustuskihti tõstmine parim lahendus,” soovitab Luht.

Suurima võidu annab hoone kompleksne soojustamine, ent alati pole seda teha võimalik, nt kui hoone kompleksseks renoveerimiseks ei jätku rahalist ressurssi. Sel juhul tuleks spetsialistil hinnata, millise konstruktsiooni osa soojustamine annab parima tulemuse. Ühekorruselise hoone puhul võib selleks olla katus või pööning ning reeglina on neid ka lihtsam soojustada, mitmekorruselise hoone puhul tõenäoliselt pigem välisseinad.

Plaatvill ja soojustussegud

Juhul, kui hoone välissein on ühtlane ja sile, on soojustamiseks võimalik kasutada erinevaid plaatsoojustusvillasid. „Rääkides looduslikest või keskkonnasõbralikest soojustusmaterjalidest, sobib kasutada puitkiudplaate, kanepikiust plaate, rooplaate, tselluvilla plaadi kujul või siis ka märgpaigaldusena karkassi vahele,” loetleb ta võimalusi. Kui seinapind ei ole sile, nagu sageli vanemate kivihoonete puhul, on reljeefsel seinapinnal plaatvilla kasutamine keeruline, eriti jäigemate soojustusplaatide puhul: „Sel juhul on lihtsam tselluvilla märgpaigaldus või erinevad soojustussegud, milles sideaineks on kas lubi või savi ja millesse on segatud konkreetsetele tingimustele sobivat mineraalset soojustustäiteainet ehk paisutatud klaasi- või savigraanuleid või orgaanilist, nagu näiteks kanepiluud, hakkepuitu ja höövlilaastu jne.” Nimetatud materjale valib keskmisest keskkonnateadlikum tellija.

Välisseinad tuleks peale soojustamist teha ka tuulekindlaks, kasutades näiteks tuuletõkkekangast ja/või tuuletõkkeplaati. „Plaadid võiksid olla tapitavad või siis kui need pole tapitavad, tuleks teipida vähemalt ühenduskohad. Avatäidete õhupidavuse tagamiseks tuleks teipida ka uksed-aknad, mis on tavalisteks lekkekohtadeks,” selgitab Luht.

Vanast klaastaarast plaadid

Sokli ja vundamendi soojustamisel täna veel head valikut orgaaniliste soojustusmaterjalide osas ei ole. „Ainsaks alternatiiviks erinevatele sünteetilistele vahtplaatidele on täna paisutatud klaasist plaadid, killustik ja graanulid. Ka neil on materjalina oma ökoloogiline jalajälg olemas, aga naftapõhise vahuga võrreldes on eeliseks, et toorainena on kasutatud ringlusest korjatud vana klaastaarat, mis on purustatud ja ränikarbiidiga segatud ning mis läbi ahju lastes muudetakse poorseks soojustusmaterjaliks,” tutvustab Luht. Sellest aastast toodetakse paisutatud klaasist kergkillustikku ka Eestis, ümaraid graanuleid ja soojustusplaate peab veel importima.

Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuses käimasolev doktoritöö kivihoone seespidise soojustuse teemal. Seinas on andurid, mis mõõdavad niiskust ja temperatuure pillirooplaadi ja puitkiudplaadi kasutamisel kivihoone seestpidisel soojustamisel. Foto: Mikk Luht
Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuses käimasolev doktoritöö kivihoone seespidise soojustuse teemal. Seinas on andurid, mis mõõdavad niiskust ja temperatuure pillirooplaadi ja puitkiudplaadi kasutamisel kivihoone seestpidisel soojustamisel. Foto: Mikk Luht

Majades, mida on juba osaliselt näiteks seestpoolt soojustatud, tuleks tutvuda, mis materjale ja kus on kasutatud ning võtta seda arvutuste tegemisel ka arvesse. Juhul, kui hoone arhitektuurset välisilmet muuta ei saa, näiteks kui on miljööväärtuslik ala või kaitsealune hoone, sõltub lahenduskäik tingimuste rangusest, aga üheks alternatiiviks on väljastpoolt ja kohati ka seestpoolt soojustamisel soojustus- ja termokrohvid. „Näiteks termokrohv Thermosilit-liivaga on lubjapõhine krohv. Selles on kasutatud puhitud vulkaanilist liiva ja sellega saab väga kitsastes tingimustes natukenegi soojustusomadusi hoones parandada,” kirjeldab Luht, et krohvist on kasu näiteks juhul, kui soojustamiseks on vähem kui viis sentimeetrit. Kui ruumi on rohkem, õnnestub aga enamasti ehitada karkass. Selle vahele saab panna villaplaate või muud soojustusmaterjali.

Inseneri ja arhitekti koostöö

Katuste – kaldkatuste, pööningute ja katuslagede – soojustamisel tuleb samuti lähtuda konkreetse hoone projektist. Selles on võetud arvesse ka see, kas katusekonstruktsiooni soovitakse lisaks muuta või piisab vaid soojustuskihi lisamisest. „Selle saavad otsustada taas insener ja arhitekt koostöös, võttes arvesse nii arhitektuurset väljanägemist kui inseneri arvutusi. Materjale on võimalik kasutada erinevaid, ent puistevilladel on soojustusplaatide ees tihti eelis, eriti kui on soojustamist vajavaid keerukaid sõlmi ja nurgataguseid, kuhu sobiva kujuga tihkelt istuvaid villatükke on keerukas lõigata ja paigaldada,” ütleb ta.

Kivihoone seestpoolt soojustamine on Luhti sõnul aastakümneid olnud tabuteemaks. Kui hoonet väljastpoolt soojustada ei saa, on projektipõhiselt ja korralikku eeltööd tehes – arvutuste ja simulatsioonide abil – võimalik ka kivihooneid teatud määral seestpoolt soojustada. Kasutada tuleks kapillaaraktiivsed materjale. „Et need oleksid võimelised väga kiiresti niiskuse välja kuivatama, juhul kui tekib väiksemgi risk, et niiskus võib kondenseeruda,” ütleb Luht. Tema keskuse hoones on neid lahendusi kasutatud ja sellega seoses tehtud ka mitmeid teadustöid.

Looduslik soojustus üha populaarsem

Looduslikud ja keskkonnasõbralikud materjalid leiavad aina rohkem teed ka ehituspoodidesse. Harjumuse jõud on küll suur ja nii eelistatakse materjale, mida on pikka aega pakutud. Naturaalsete soojustusmaterjalide kasutamisel võib seega takistuseks saada nii eelarvamus nende kasutamise keerukusest kui ka rahaline pool.

„Kui me vaatame kõrvuti tehislikku sünteetilist materjali ja seal kõrval olevat looduslikku materjali, siis letihind ei ava tegelikult kogu tõde. Kui võtta laiem vaade, siis milline on primaarenergia sisaldus ja mõju keskkonnale kogu materjali elukaares – kui palju kulutatakse energiat selle tootmiseks, transpordiks, kasutamiseks, hooldamiseks ja asendamiseks? Kas kasutamisel eraldub keskkonda või sisekliimat kahjustavaid ühendeid? Mis saab siis, kui materjali eluiga on läbi? Kas seda saab taaskasutada, millised kulud või keskkonnakahjud kaasnevad selle utiliseerimisega jne? Ehk siis piltlikult öeldes, millise hinnasildi paneme külge inimese või planeedi tervisele,” küsib Mikk Luht.

”Tõeaken”: ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse seinal on jäetud sisemine soojustus osaliselt nähtavale. Foto: Mikk Luht
”Tõeaken”: ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse seinal on jäetud sisemine soojustus osaliselt nähtavale. Foto: Mikk Luht

Luhti kogemusel mõjub valikutele pärssivalt ka meie olukord ehitusseadustiku ja erinevate standardite ning regulatsioonidega. Kui viimaste aastakümnete jooksul on räägitud väga palju energiatõhususest ja võetud sellega seoses kasutusele palju standardeid, siis materjalid on veel vaeslapse rollis. Tasapisi hakkab see muutuma.

„Täna on riik kehtestanud küll väga konkreetsed näitajad energiatõhususe osas. Milliste materjalidega aga seda saavutada ja milline võiks selles olla materjalide primaarenergiasisaldus, seda seadus praegu ei reguleeri. Küll aga liigub kogu maailm selles suunas, et elukaare analüüs ja hinnang materjalidele on vabatahtliku standardi ja tööriistana välja töötatud ja keskkonnatoote deklaratsioone on võimalik kõigil oma toodetele hankida,” jätkab Luht. Keskkonnatoote deklaratsioonid võimaldavad ühe ja sama klassi tootegrupi tooteid omavahel võrrelda, hinnates, millisel materjalil on ökoloogiline jalajälg suurem ja millisel väiksem. „Tulevikus liigume tõenäoliselt selles suunas, et energiatõhususe hindamisele, mis käib täna käsikäes energiamärgisega, tuleb juurde ka materjalide pool. Seega hoone ehitusel hinnatakse lisaks energiatõhususele ka ehitus- ja viimistlusmaterjalide jalajälge.”

Ka projekteerimisest rääkides oleme Luhti hinnangul paraku veel veidi tagurlikus turuolukorras, kus lõpptarbija ehk tellija oma kõrgendatud ootustega justkui harib turgu. „Keskkonnasõbalikumaid lahendusi võiks kliendile tutvustada ka arhitekt. Meiegi soovime teha rohkem koostööd nii juba praktiseerivate arhitektide kui koolidega, kes Eestis arhitekte ja ehitajaid koolitavad.”

Artikkel ilmus “Remondi ja ehita sügis 2022” ajakirjas. Vaata ajakirja siin:

Remondi ja ehita sügis 2022

Sildid: kivihoonekivimajakivimaja soojustusrenoveerimine
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Alusta biojäätmete kogumist

Järgmine artikkel

Unikaalse vannitoamööbli sünnilugu

Seotud artiklid

Tartu ehitusmess. Foto: Tartu Näitused
Mess

Messimelu keskmes mugav kodu ning energiasääst

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita sügis 2022
Tehasemaja. Foto: Nord Homes
Huvitav objekt

Kiiresti kerkinud maja ootab külalisi

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita sügis 2022
Palkmaja. Foto: InKodu
Puit

Energiatõhus ja niiskuskindel palkmaja

Teemaportaal iNkodu.ee
Remondi ja ehita sügis 2022
Tadelakt sisekujunduses. Foto: InKodu
Sisearhitektuur

Unikaalse vannitoamööbli sünnilugu

Teemaportaal iNkodu.ee
Remondi ja ehita sügis 2022
Biojäätmed. Foto: Pixabay
Nõuanne

Alusta biojäätmete kogumist

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita sügis 2022
Aiakujundusideed pane sügisel juurduma. Foto: Shutterstock
Nõuanne

Aiakujundusideed pane sügisel juurduma

URVE VILK
Remondi ja ehita sügis 2022
Järgmine artikkel
Tadelakt sisekujunduses. Foto: InKodu

Unikaalse vannitoamööbli sünnilugu

Remondi ja ehita suvi 2023

Remondi ja ehita suvi 2023

Ajakiri siin:

EhitusEST juuni 2023

Sisuturundus

Peitkinnitusega profiilplekk Klassik, Toode AS

Moodne klassika – peitkinnitusega profiilplekk Klassik

27/06/2023
Lahendus roheliseks muutunud fassaadidele

Lahendus roheliseks muutunud fassaadidele

27/06/2023
Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

  • Tehisintellekt ehituses

    Tehisintellekt ehituses

    Jun 1, 2023 • 1:04:12

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu kolmanda episoodi külalised on Nordeconi digilahenduste projektijuht Risto Vahenurm ning Skepast ja Puhkimi BIM insener Eno Lints. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates arutatakse palju haibitud tehisintellekti üle – seda nii üldises, kui ehitussektori võtmes. Lisaks tutvustatakse Nordeconi AI pilootprojekti, kui ka algorütme, mis…

  • ConTech ettevõtlus

    ConTech ettevõtlus

    Sep 4, 2023 • 1:07:51

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates selgitatakse lähemalt, mis on ConTech ettevõtlus ning kuidas leida ConTech Startupile investoried? Arutletakse, miks on ehitussektoris vähem innovatsiooni kui mõnes muus…

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard statistikaamet sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri
    • Digitaalehituse klastri podcast
      • Tehisintellekt ehituses
      • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
      • Digiehitus Eesti vaatest
      • ConTech ettevõtlus

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!