Aasta 2020 lõpus kohtusid Eesti Arhitektide Liidu (EAL) eestseisuse ja Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) juhatuse liikmed ning liitude tegevjuhid, et kavandada regulaarset ühistegevust. Üheks koostöö suunaks võeti ehitusalase terminivara korrastamine ja arendamine.
Kui Eesti Keeleinstituut eraldas järgmise aasta algul ka väikese toetuse arhitektuuri ja ehitus-tehnilise oskuskeele arendamiseks, sai eelnevalt moodustatud terminikomisjoni töö konkreetse temaatilise suuna ja ajalise sihi. Terminikomisjoni kuuluvad Katrin Koov, Margit Mutso ja Ingrid Mald EAL-ist ning Targo Kalamees, Tiia Ruben ja Riho Oras EEL-ist.
Oli kaks terminite blokki – ehitiste projekteerimine ja arhitektuur. Käesolevas artiklis vaatleme neist esimest. Projekteerimise temaatika käsitleb ka tegevusi, kuidas ühes mõistlikult juhitud protsessis soovitud ehitise projekteerimiseni üldse jõutakse. Terminikomisjonis tõdesime, et mitmeid kasutuses olevaid termineid tuleb täpsustada, et need viia tuntud mõistetega vastavusse. Allpool üks oluline mõttearendus alusmõistete tähenduse osas:
ehitus
- tehnika või inseneeria (praktilise inseneritegevuse) liik;
- „ehitus“ on ka „ehitamise“ sünonüüm;
- struktuur, kompositsioon.
ehitis
- aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv inimese ehitatud objekt.
ehitamine
- tegevus, mille tulemusel tekib uus ehitis või muutuvad ehitise füüsikalised omadused ja/või väljanägemine või ehitis kaob; ehitada võib ka ehitusega mitte seotud objekte.
Siit tulenes, et seni projekteerimistöö tulemusena valminud dokumentatsiooni tähistav „ehitusprojekt“ ei saa õige termin olla, sest ei projekteerita mingit valdkonda või ehitamist, vaid kavandatakse ehitist. Sealt järeldus, et projekteerimise tulemusena loodud erinevate lahenduste kogum on „ehitise projekt“.
Kuidas aga nimetada tellija poolt ettevõetavat tegevust endale sobiv ehitis saada? Keeleloogikast lähtudes võiks selle nimetuseks olla „ehitusprojekt“, analoogselt näiteks kosmosesatelliidi arendamise (satelliidiprojekt) või muusikafestivali korraldamise (festivaliprojekt) projektiga. Elame ju tänapäeval projektipõhises maailmas. Kuid hankides komisjoni töö käigus tagasisidet oma liitude liikmetelt, tõdesime, et juurdunud harjumus kasutada seda terminit projektdokumentide tähenduses hakkab tekitama segadust. Seetõttu soovitame praegusel ajal kasutada terminit „ehituse arendusprojekt“. See haakub ka praegusel ajal kinnisvara valdkonnas kasutatava terminiga „arendaja“. Isiklikult loodan, et tulevikus jääb domineerima lühem variant. Selle termini määratlus on võetud projektijuhtimise valdkonna varasalvest.
Tuntud mõistete valem „hooned + rajatised = ehitised“ sai arhitektide palvel täienduse. (Selline jaotus on esitatud ka standardis „EVS EN 1990. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“.) Nimelt eksisteerib vajadus paigutada ka kuhugi inimese kujundatud maastikuobjektid. Arutluste järel pidasime kõige süsteemsemaks vaadelda neid kui rajatiste üht alaliiki, kõrvuti tehnosüsteemide toimimiseks vajalike ehitistega.
Järgmine suurem poleemika oli juba varem vaidlusalusena esiletõusnud termini „eskiisprojekt“ üle. Arutluse äärmused olid üheltpoolt, et sellist terminit ei tohiks üldse kasutada (soovitav oleks „eskiis“) ning teisalt see, eskiisprojekti tegemine on ehitise projekti valmimise vaatenurgast kõige olulisem loominguline etapp.
Et sellele küsimusele põhjendatud lahendus leida, tuli nii keeleliselt kui ka sisuliselt mõtestada ka tegevus, mis toimub enne projekteerimise etapi algust. Nimetasime selle etapi „(ehitusprojekti) algatamiseks“. On ilmne, et see tegevus on reaalses elus väga varieeruv. Seda nii ehitise iseloomust kui ka ehitusjuhi = ehituse arendusjuhi või peaprojekteerija töömeetoditest tulenevalt.
Erinevad arvamused tervikuks
Oma töös püüdsime määratlustega sisustada ka algatamise all- etapid: 1) vajadusuuring; 2) teostatavusuuring; 3) projekteerimise ja ehitustegevuse plaanimine. Nüüd saime tagasi tulla eskiisprojektile sisuka koha leidmise juurde. Tõdesime, et on erinevaid ehituse arendusprojekte. On projekte, kus projekteerimistöö algab eskiisprojekti koostamisega, üheks näiteks on arhitektuurivõistluse kaudu sobiva lahenduse otsimine. Mõnedel juhtudel on ehitustellijal oma soovid eskiisprojekti näol olemas juba ehituse arendusprojekti algatamise etapis ning täpsemalt on see valmis projekteerimise ja ehitustegevuse plaanimise etapis. Et neid erinevaid olukordi arvestada, oleme termini „ehitise projekt“ selgitustes eskiisprojekti, eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti nimetanud osadeks, mitte aga etappideks või staadiumiteks. Loodame, et see aitab erinevate arvamuste esindajatel keskpõrandal kokku saada.
Eesti Keele Instituudi juures on arendatud terminitööks vajalik töövahend, sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex. Siinne materjal on ka sellesse salvestatud. Terminibaasi termineid ja selgitusi leiab aadressilt www.sonaveeb.ee.
Ehituse üldterminid
| Termin | Määratlus ehk definitsioon | Selgitused |
| ehitis construction works | Aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv inimese ehitatud objekt. | Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ehitiste alla ei kuulu registrisse kantud sõiduvahendid. |
| hoone building | Aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv, väliskeskkonnast piirdetarindiga eraldatud siseruumiga ehitis, mis on kavandatud elamiseks,töötamiseks, ladustamiseks või muudeks sellesarnasteks toiminguteks. | Tuleb ette ehitisi, millel on küll väliskeskkonnast eraldatud siseruum, kuid olemuslikult pole ehitatud elamiseks ega püsivaks töötamiseks – näiteks tuletorni laternaruum, silla või tunneli hooldusruum, elektritrafo teatud juhtudel, hüppetorni trepikoda jne. |
| rajatis civil engineering works landscape facility | Aluspinnasega seotud maastikuobjekt või tehnosüsteemi toimimiseks vajalik ehitis. | Maastikurajatiste tüübid on näiteks avaliku ruumi rajatised (tänav, plats), kultuurirajatised (lauluväljak, memoriaal), spordirajatised (staadion, hüppetorn), puhkuserajatised (park, mänguväljak). Need tüübid võivad olla ka hübriidsed. Tehnorajatiste tüübid on näiteks: transpordirajatis (sild, tunnel, rööbastee), rannikurajatis (sadamakai, tuletorn), energeetika ja siderajatis (õhuliin, tuule‑elektrigeneraatori torn, kaablikanal), ladustamisrajatis (silo, reservuaar, konteinerite plats), veekäitlusrajatis (kollektortorustik, reovee-puhastusseade), hüdrotehnikarajatis (tamm, paisjärv). |
| ehitise projekteerimine construction design work | Ehitise arhitektuuri, insenerilahenduste või kasutatava tehnoloogia kavandamine. | Ehitise projekteerimise tulemus võib olla jagatud järgmisteks osadeks: 1) eskiisprojekt; 2) eelprojekt; 3) põhiprojekt; 4) tööprojekt. |
| ehitamine construction, building | Ehitise või selle osa püstitamine, rajamine, paigaldamine, ümberehitamine, renoveerimine, restaureerimine, konserveerimine või lammutamine, mille tulemusel tekib uus ehitis või muutuvad ehitise füüsikalised omadused ja/või väljanägemine või ehitis kaob. | Ehituse arendusprojekti seisukohast võib vaadelda järgmisi ehitamise all-etappe: 1) ehitamise ettevalmistamine; 2) ehitamine; 3) ehitise üleandmine-vastuvõtmine. |
| ehitise üleandmine-vastuvõtmine handover | Ehitustööde lõpetamisel läbiviidav tegevus, mille põhjal määratakse kindlaks ehitise või selle osa põhiline või lõplik valmidus. | Eristatakse lepingulist ja ametkondlikku üleandmist-vastuvõttu. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise lõppeesmärk on ehitise või selle osa kasutamiseks valmisoleku fikseerimine, milleks võib olla kasutusluba, kasutusteatis, tellija heakskiit vms. |
| ehitise korrashoid maintenance | Tegevus, mille eesmärk on säilitada või taastada ehitise toimimine ja kasutamine kavandatud tingimustel. | Ehitise korrashoiu aluseks võib olla kasutus- ja/või hooldusjuhend. |
Ehituse arendusprojekt / ehitusprojekt ja selle osad
| Termin | Määratlus ehk definitsioon | Selgitused |
| ehituse arendusprojekt / ehitusprojekt construction development project | Alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks. | Ehituse arendusprojekti võib jagada järgmisteks põhietappideks: 1) algatamine; 2) projekteerimine; 3) ehitamine. |
| ehituse arendusprojekti algatamine project initiation? | Majanduslike ja tehniliste põhiandmete kogumine, analüüs ja dokumenteerimine tellija või kasutaja vajaduste määramiseks ning ehituse arendusprojekti eesmärkide formuleerimiseks. | Ehituse arendusprojekti kui terviku vaatevinklist võib vaadelda järgmisi algatamise all-etappe: 1) vajadusuuring; 2) teostatavusuuring; 3) projekti plaanimine. |
| vajadusuuring needs assessment | Sotsiaalsete, majanduslike ja tehniliste põhiandmete kogumine, analüüs ja dokumenteerimine tellija või kasutaja eesmärkide ja vajaduste määramiseks. | Vajadusuuringu tulemusena koostatakse uuringu aruanne ja tehakse ehitamise vajaduse otsus. |
| teostatavusuuring feasibility study | Kavandatava ehituse arendusprojekti majanduslike, tehniliste, organisatsiooniliste ja muude võimaluste analüüs ning ehituskestuse ja keskkonnamõju hindamine, mis hõlmab ehitiste võimalike asukohtade ja tehniliste lahenduste võrdlevat analüüsi, piirangute väljaselgitamist ning mille eesmärk on hinnata arendusprojekti otstarbekust, riske, lahendusvõimalusi ja tasuvust. | Teostatavusuuringu tulemusena koostatakse uuringu aruanne ning esitatakse soovitused võimalike lahenduste kohta või ettepanek ehituse arendusprojekti katkestamiseks. |
| projekteerimise ja ehitustegevuse plaanimine project planning | Vajadus- ja teostatavusuuringute põhjal tehtud otsuste alusel ehituse arendusprojekti eesmärkide formuleerimine, ehitusuuringute tegemine, kontseptuaalse lahenduse väljatöötamine, keskkonnamõju- ning maksumushinnangu koostamine, mille eesmärk on andmete koondamine projekteerimise lähteülesandeks. | Projekti plaanimise tulemusena koostatakse projekti plaan, mille andmete alusel tehakse investeerimisotsus. Projekti plaanimine võib sisaldada ka eskiisprojekti koostamist. |
| detailplaneering detailed plan | Määratud ala ruumilise terviklahenduse loomiseks koostatav avalik planeerimisdokument, mis sätestab kinnistute lähiaastate maakasutuse ja ehitusõiguse ning on aluseks ehitustegevusele. |
Ehitise projekt ja selle osad
| Termin | Määratlus ehk definitsioon | Selgitused |
| ehitise projekt construction design documentation | Projekteerimise tulemusena loodud arhitektuuri- ja/või insenerilahenduste dokumentide kogum, mis määrab ehitise esteetilise ja tehnilise lahenduse ning kvaliteedinõuded. | Ehitise iseloomust tulenevalt võib olla näiteks hoone projekt, silla projekt, sadamakai projekt, maastiku projekt vms. “Ehitise projekt” asendab varem käibel olnud termini “ehitusprojekt”. Ehitise projekti koostamine võib olla jagatud järgmisteks osadeks: 1) eskiisprojekt; 2) eelprojekt; 3) põhiprojekt; 4) tööprojekt. |
| eskiisprojekt concept design | Ruumilahenduse või tehnilise lahenduse üldpõhimõtet kujutav arhitektuuri- või insenerilahenduste kavand koos selgitustega, milles esitatakse kavandatava ehitise terviklik visioon ja toimimise põhimõtted. | |
| eelprojekt preliminary design | Ehitise projekti dokumentide kogum, milles esitatakse ehitise projektlahenduse põhimõtted ja kvaliteedi üldine kirjeldus ning mis võib olla ehitusloa taotlemise alus. | |
| põhiprojekt detailed design | Ehitise projekti dokumentide kogum, milles esitatakse ehitise projektlahendus ja põhilised kvaliteedinõuded detailsusega, mis on piisav alus ehituskulude hindamisele ja ehitushanke korraldamisele. | |
| tööprojekt construction work documentation | Ehitise projekti eelnevate projekteerimisstaadiumide väljundeid arvestav dokumentide kogum, milles esitatakse ehitamist ja kvaliteedikontrolli võimaldava detailsusega ehitise projektlahendus. | |
| ehitustööde projekt execution specification | Dokumentide kogum, mis sisaldab tööde korraldamise, tehnoloogia, materjalide ja tegevuste kirjeldusi, jooniseid ning on vajalik ehitustööde tegemiseks ning tööde kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks. | Ehitise projekt ja ehitustööde projekt peavad sisaldama ehitamiseks vajalikku teavet. |
| tootejoonis fabrication drawing | Ehitise projekti lahendusest lähtuv ning tootja tehnoloogilisi võimalusi ja eripära arvestav dokument või dokumentide kogum vastava ehitustoote valmistamiseks ja käsitsemiseks. | Tootejoonised ei kuulu ehitise projekti või ehitustööde projekti hulka, need koostab tootja või lepitakse eraldi kokku. |
Ehituse arendusprojekti / ehitusprojekti osalised
| Termin | Määratlus ehk definitsioon | Selgitused |
| kinnistu omanik property owner | Isik, kellele kuulub kinnistu. | |
| ehitustellija construction client | Isik, kelle tellimusel viiakse ellu ehituse arendusprojekt või selle etapp. | Ehitustellijaks võib olla kinnistu omanik, temale kuuluva organisatsiooni esindaja või väljastpoolt palgatud isik. |
| ehitise kasutaja construction user | Isik, kes kasutab või hakkab kasutama ehitist oma eesmärgipäraseks tegevuseks. | |
| ehitusjuht / ehituse arendusjuht construction project manager | Ehitustellija huve esindav projektijuht, kes korraldab ehituse arendustegevust. | Ehituse arendusjuht kasutab talle antud volituste piires tellija otsustusvõimu (näiteks hangete korraldamine). |
| ehitise projekti tellija customer of construction design documentation | Isik, kes tellib ehitise projekti. | Ehitise projekti tellijaks on enamasti ehitustellija või tema volitatud esindaja. |
| ehitise projekteerimise projektijuht design manager | Projekteerimise juhtimise alase pädevusega füüsiline isik, kes korraldab ja koordineerib ehitise projekteerimist. | Projekteerimise projektijuhilt eeldatakse inseneri või arhitekti pädevust ja projekteerimise juhtimise kogemust. |
| ehitise peaprojekteerija principal designer | Projekteerimisalase pädevusega juriidilineisik, kes juhib projekteerimist ning vastutab ehitise projekti erinevate osade kokkusobivuse eest. | Peaprojekteerijalt eeldatakse inseneri või arhitekti pädevust ja projekteerimise projektijuhtimise kogemust. |
| ehitise projekteerija construction designer | Arhitekt või insener, kes kavandab arhitektuuri- ja/või insenerierialadeprojektlahendusi. | Projekteerija töö tulemusel valmib ehitise projekt või selle osa. |
| ehitise projekteerimise ettevõte design contractor | Arhitektuuri- või inseneeriaettevõte, kes koostab ehitise või selle osa projekti. |
