Välisvalgustus loob hubasust ja kutsub õue ka ajal, mil muidu pilkane pimedus õuesopid vallutaks.
Valgustuslahenduse kavandamisel ei maksa toimetada uisapäisa. Kõige õigem oleks kavandada valgustus kohe alguses koos ülejäänud aia ning hoone planeerimisega. Kaardistada olulised vaated, mida on soov kas siseruumist või erinevatest aiatsoonidest esile tuua ning aktiivsed alad, mis oma funktsiooni poolest nõuavad tugevamat valgustatust (näiteks väliköök, bassein, terrass, spordiplats jne). Seejärel saab paika panna erinevad valgustuse võtted, millega soovitud lahendust saavutada.
Maksimaalselt võiks kasutada kaudset valgustust (s.t valgusallikas ise jääb peitu ning nähtavale jääb vaid valgustatud ala). Kas valgusvoogu suunata ülalt või alt, varjutada või objekt välja valgustada hoopis tagant – need on vaid mõned võimalikud võtted. „Kogu lahenduse eesmärgiks peaks olema balansseeritud kompositsioon. Ülioluline on valgustuse puhul mitte üle valgustada ning sellega soovitud lahenduse asemel hoopis valgusreostust tekitada,“ hoiatab sise- ja maastikuarhitekt Lisete Kivimägi. „Alati on kindlam kõhkluse korral pigem vähem välja valgustada ning püüda eristada olulisemat kõrvalisest.“
Valgus alt üles
Valgust saab suunata erinevalt, üks levinumaid võtteid on alt üles suunatud valgusvihk. „Kaudse valgustuse kasutamine suunaga alt üles sobib erinevate vertikaalsete elementide nähtavale toomiseks aias, nagu üksikud müüritised/seinad, skulptuurid, purskkaevud, väravapostid,“ räägib Lisete „See tähendab, et valgusallikas ise jääb nähtamatuks – rõhk on vaid valgustatud pinnal. Selleks saab kasutada pinda süvistatavaid valgusteid või varjata valgusti näiteks haljastusega.“
Siin sobivad hästi nn aktsentvalgustid, süvistatavad valgustid või wall-wash tüüpi valgustid.
Lihtsaim võte üles valgustamisel on ka eest valgustamine: põõsast või puud eest valgustades toome selle vaate suunas nähtavale ning sealt peegeldub juba ka üldvalgust aiaruumi. Valgustatud objekti taha peab seejuures jääma piisavalt hämarat ala, et soovitud väljavalgustatav objekt pääseks mõjule.
Katsetada võib ka nn varjutamisega: nii nimetatakse võtet, kus objekti taga asuvale pinnale tekib objekti suurendatud vari. Näiteks valgustades fassaadi ees paiknevat põõsast aktsentvalgustiga õige nurga alt, tekib fassaadile suurendatud vari põõsast ja lisaks põõsa enda valgustatud struktuurile mõjub see omaette kujundusvõttena. „See võte on mõjusam üksiku elemendi puhul ja kaotab oma võlu, kui näiteks põõsarühma taha tekib ähmane tume laik,“ teab Lisete.
Levinud võteteks on ka ristvalgustus, tagant valgustamine või silueti valgustamine. Ristvalgustuse kasutamine on enamasti parim viis ala keskel asuva haljastuse esiletoomiseks, võimaldades objekti mitmest küljest esile tuua, suureneb ka objekti ruumiline efekt. „Selleks peaks valgusallikas asuma objekti igas küljes ning olema seatud nurga alla nii, et valgusvihud kohtuksid objekti keskel. Näiteks kui soovida, et puu oleks näha nii majast kui ka tänavalt, tuleks kummagi vaate suunas paigutada üks valgusti,“ soovitab Lisete.
Seevastu tagant valgustamine toob välja objekti negatiivse vormina vaate suunas ning silueti valgustamine toimub, kui valgustada objekti taga olevat seinapinda, kus valgusviht tekib põõsa taha ning vaate suunas on tajutav põõsa kontuur.
„Alt-üles valgustustehnikat kasutades peab hoolega jälgima, et valgusallikas ei paistaks inimesele silma, valgustatud objektid peaksid peegeldama alale piisavalt kaudset/hajutatud valgust,“ teab Lisete. „Keerukamates kohtades, näiteks puud altpoolt mitmest kohast valgustades, on hea valgusallikal sobivat katet kasutada, et vältida võimalust pimestamiseks. Selleks tarbeks on olemas erinevad matistatud pinnaga klaasid või lisatarvikud, millega valgusvihu ulatust veel omakorda reguleerida. Kindlasti peab silmas pidama ka akendest avanevat aia vaadet siseruumides.“
Valgus ülalt alla
Kaudse valgustusena ülalt alla võib näiteks esile tuua hoone fassaadi, sellele ülalt katuseräästa alt või aiamüüritiste ülemise serva alt valgust heites. Hästi sobivad aktsentvalgustid, süvistatavad valgustid, wall-wash tüüpi valgustid ja leedribad: „Astmetesse paigaldatavaid valgusteid ning ka pollarvalgusteid on ülalt-alla efektiga – viimaste puhul tuleb nende disainile tähelepanu pöörata. Ülalt alla suunatud valgusvihk vähendab nn. valgusmüra ning kogemata silmi pimestavaid lahendusi aias.“
Samuti võib tekitada moonlight-efekti: kui valgustid on paigutatud puu võrasse, joonistuvad maapinnale okste varjud. See on hea viis ka pehme naturaalse üldvalguse loomiseks. Ülalt alla valgustus on tarvilik ka aktiivsetel aladel, kus see tagab kogu ala ühtse valgustatuse. „Aiaprožektorid ning aktsentvalgustid tuleb tihti paigutada ala suhtes risti, et tagada võimalikult ühtlane valgustus. Selliseks alaks võib olla näiteks spordiplats. Kuid ka käiguteid võib valgustada hoopis puudele, aiapostidele või fassaadile kinnitatud ülalt-alla aktsentvalgustitega,“ räägib ta.
Naturaalne või teatraalne lahendus – maitse asi
Õnnestunud valgustuslahendus aiaruumis pikendab õuealade kasutamise aega, tõstab esile aia ning hoone ilu hämaras ning oluline on ka ohutus: väljavalgustatud aias ei ole soovimatutel külalistel kohta, kuhu end peita, samuti tasub välja valgustada kõrguste erisused, et seal liikudes mitte viga saada.
Väldi pimestamist
„Aktiivsema kasutusega aladel, nagu väliköök, basseiniäärne ala ja terrassid tasub eelistada pigem mahedamate ja väiksema valgustugevusega valgusallikaid kaudse valguse jaoks ning kasutada vajalikes kohtades intensiivsemat dimmerdatavat kohtvalgustust, et tagada siiski vajadusel piisav valgus. Nii välditakse pimestamise võimalust,“ teab Lisette. „Stiili osas võiks aga mõelda, kas on soov saada aeda pigem naturaalne ja intiimsem keskkond või teatraalsem ning dramaatilisem ilme. Samas aiaruumis võib ka kujundada erineva karakteristikaga alasid.“
Nii ongi valgustuslahendus hoone lähedal sageli sümmeetrilisem/ arhitektuursem ning mujal aias haljastuse paiknemist järgivalt asümmeetrilisem. „Naturaalsema ilmega aia saab siis, kui kasutada kujunduses pigem asümmeetrilist valgustite paigutust ning üldisemat kaudset ja sumedamat valgust. Teatraalsema või ka arhitektuursema ilme saavutame siis, kui rohkelt sümmeetrilisi elemente välja valgustame, loome kitsamate valgusvihkudega pindadele sümmeetrilisi rütme, valgustame välja arhitektuursete elementide servasid või loome dramaatilisi efekte, nagu varjutustehnikaga puude-põõsaste võrade seinale kuvamine või puuvõrade vahelt valgustades maapinnale varjude tekitamine,“ räägib ta. Läbi mõelda tuleb ka valgustsoonide tekitamine ning see, kuidas valguslahendust kontrollima hakatakse.
Tasub teada
Printsiibid
- Visuaalse distantsi loomine lähedal asuvate ja kaugemate alade vahel alade väljavalgustamisega (valida sobivad aktsentalad aia erinevates servades). Aktsentalade vahele jäävad enamasti väiksemad valgustatud alad, mis loovad sumeda üldvalgustatuse.
- Aktsentalade vahelise valgustusega luuakse kindel rütm valgustatud ja tumedatest aladest nende vahel. Üldjuhul on nendeks elementideks peamiselt käigurajad. Rütmiliselt võib rõhutada vertikaalseid üksikud kõrgemaid haljasvorme, arhitektuurseid elemente ning ka madalhaljastust.
- Vaatevälja keskmes võib omakorda asuda fookuspunkt(id) disainlahendusele, näiteks peasissepääsu rõhutamine või mõni eraldiseisev aiaelement. Võti hea tulemuse saavutamiseks on lahendus põhjalikult läbi mõelda ning vältida impulsiivseid otsuseid. Kui on siiski soov lahendada valgustus omal käel, spetsialisti kaasamata, tasub parema lõpptulemuse saavutamiseks aiast kasvõi käsitsi joonistatud skeemid teha, kus püüda terviklahendus enne otsustamist paaril eri viisil läbi mängida.
Tehnilised näitajad: valguse intensiivsus
Valides suurema või väiksema valgusvoo mõõtühikuga (luumen) valgusallika, saame kas tugevama või vähem intensiivsema valgusvihu. Sama võimsusega (W) eri tüüpi valgusallikas võib omada erinevat valgusvoogu (Lm). Leedvalgustite puhul on olulisem vaadata väljundit luumenites, kuna leedtehnoloogia võimaldab väga madala võimsuse (W) juures toota suures koguses valgust.
Valguse temperatuur
Valgustemperatuuri mõõtühikuks on kelvin. Mida suurem see näitaja on, seda eredam ja külmema tooniga on valgus. Soovituslik on valida 2700–3000 K valgusti, mis on soojem ja neutraalne valge. Müügil on tihti ka > 4500 K valgustid, mis on jahedamat sinakat tooni ja jäävad aias liiga eredad.
Valgusti ja välismõjud
IP-klass iseloomustab elektriseadme kaitstust välismõjude, sh tolmu ja vee vastu. Lageda taeva all asuvad valgustid peaksid vastama minimaalselt IP-klassile 65.
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2021. aasta sügisenumbris:
