T-arts stuudio OÜ loodud kolmekorruseline ühepereelamu Tallinnas Uus-Meriväljal veetleb läbimõeldud teostusega ja näitab betooni selle erinevates vormides.
Kui arhitektuuribüroo T-arts stuudio OÜ arhitekt Tarmo Õkva asus projekteerima kõrgete lagedega kolmekorruselist elamut, olid kliendi soovid teada: hoone pidi olema lihtsa ruumilise ülesehitusega, avarate akendega, askeetliku viimistlusega, esinduslik ja omajagu eristuv, hoone põhimõtteline lahendus ja maht töötatigi välja koostöös tellijaga. „Tellija ei sundinud peale omi ideid, pigem andis häid vihjeid ja nn liikumissuuna. Lahendused said paika ühise mõttetegevuse, piltlike näidete ja erinevate variantide proovimise tulemusel. Hoone eskiislahenduse koostamisele kulus ligi pool aastat. Tavaliselt tellija nii kannatlik ei ole, aga see arutamiseks ja seedimiseks võetud aeg tasus ära,“ usub Õkva.
Elukorralduses on sageli kujunemas uus olukord, kus on raske eraldada kodu ja töökohta või tööd ja eraelu. Kontor kolib koju, söök tuuakse koju, kino ja uudised tuuakse koju. Kodu on ka paik sportimiseks, meelelahutuseks, tööks, õppimiseks.
„Hoone skeem põhineb avatud ja ühendatud ruumidel, mis on projekteeritud voolavate üleminekutega, otstarbe järgi järjestatult ja välistades koridore,“ kirjeldab Õkva.
Arhitektuurne lahendus
Nii võib välisuksest sisenedes kerge vaevaga ära arvata oluliste ruumide paiknemise hoones: klaasitud külgtahvlitega välisuks lihtsalt eristab siseruumi välisõhust, mitte ei tähista sissepääsu teise maailma. Avar esik läheb üle trepihalliks ja hall omakorda avaraks elutoaks. Klaasitud elutoa otsasein juhatab pilgu uuesti loodusesse. Ruume võib eristada nende otstarbele vastavalt kas põrandamaterjali või valgustatuse erinevuse järgi.
„Ruumide paigutuse funktsionaalsust võiks võrrelda laeva ülesehitusega. Ükski ruum pole trepist ega teisest ruumist liiga kaugel, liiga suur või liiga väike. Näiteks köök on paigutatud hommikupäikese poolsele küljele, sealt aga pääseb terrassile ja kastesele murule jalutama,“ kirjeldab ta.
Kõiki pereliikmete poolt ühiselt kasutatavaid ruume seob korruseid läbiv avatud konstruktsiooniga trepp, mis lõppeb katuseterrassiga. Kohati jääb tunne nagu seisaksid ühes suures ruumis, millel on erinevad tasandid. See on nagu üks suur terviklik betoonist keha.
Hoone sisekujunduslahendused koostas ja aitas ka teostuses kaasa NP Design OÜ sisearhitekt Natalja Perova, kes on andnud eelistuse betoonile, teisi viimistlusmaterjale on kasutatud minimaalselt ja pigem kohtades, kus betoon ei sobi füüsikalistelt omadustelt või kus on oluliseks peetud materjalide vastandumist.
„Sisearhitektiga oli see meil juba mitmes ühine töö. Kui koostööpartneri nn käekiri juba varasematest kogemustest meeldib, siis tuleb teda lihtsalt usaldada, veidi ehk suunata, anda küsimustele selgeid vastuseid ja kõik laabub,“ teab Õkva. „Kui maja üldkontseptsioon oli valmis, betoon ehitusmaterjalina valitud ja klaas ja metall hoonele kergust ja paindlikkust andmas, siis sisearhitektil tuli mõelda kuidas lisada ruumidele soojust, mahedust ja värve. Ja selle tööga sai ta väga hästi hakkama.“
Nii domineerib suurtel pindadel jahe ja krobeline betoon versus soe ja viimistletud pinnaga parkett, spoonitud uksed, mööbel, peenekoeline tekstiil, nahk. Massiivne betoon versus terav, kirgas, habras klaas. Tardunud ja kohmakana tunduv betoon versus looklevad, detailirohked, roomajaliku hargnemisega metallkonstruktsioonid.
Betoonised valikud
Ankur residentsiks ristitud hoone jõudis ka aasta betoonehitise konkursil nominentide hulka. Juba planeerimise algetapis, eskiislahendust koostades, ilmnes, et soovitud lahendusega hoonet saab ehitada vaid raudbetoonist, tavapärased ehitusplokid ega õõnespaneelid ei sobinud.
„Kasutades ehitusplokke oleks hoone kandvad seinad tulnud laduda oluliselt paksemaks. Aknaavad oleks pidanud projekteerima kitsamad või toetama silluseid vahepostidele. Õõnespaneelidest vahelagede konstruktsioon oleks piiranud sillete ulatust, suurendanud vahelae paksust ja dikteerinud kandeseinte paiknemist ruumis. Tekkiv ehitusmaterjalide mitmekesisus, omavaheline kombineerimise vajadus oleks muutnud ehituse oluliselt keerukamaks ja selle teostuse aeganõudvamaks,“ põhjendab arhitekt Tarmo Õkva valikuid.
Efektne ja õpetlik materjal
Hoones ümbritseb betoon sisenejat mitmel erineval moel: peasissepääsu ette on valatud betoonist ja eri tooni graniit-graanulite segust koosnev põrand. Samast materjalist on valatud välistreppide astmed ja kõnniteeplaadid. Trepihalli on valatud terrazzopõrand, mille segu koostisosi timmiti kaks kuud: näidistena valmistati kaheksa prooviplaati. „Leidsin ka enda jaoks uudseid lahendusi, näiteks terrazzo-tüüpi põrandatega ei ole ma kaua tegelenud, uued tehnoloogilised võimalused ja toormaterjali valik tegid töö põnevaks. Ka betoonipindade parandamine ehk betooni struktuuri ja tooni saavutamine värvide ja pahtlitega – see on uus teema, mida tahaks õppida,“ osutab Tarmo Õkva.
Hoone projekteerimise periood ja ehitusprotsess õpetasid arhitektile, et ka tavaline betoon võib olla oma olemuselt efektne, omanäoline ja hästi käsitletav materjal.
„See võib pakkuda nii meeldivaid kui ka halbu üllatusi, sest kunagi täpselt ei tea, mis raketise eemaldamisel nähtavale ilmub. Mõistmine, et betoon kui materjal ei ole veel kaugeltki „valmis“. See on uute tehniliste lahenduste, katsetuste ja võimaluste teel olev materjal, mida sooviks tulevikus ka Eesti arhitektuurimaastikul rohkem näha,“ selgitas Õkva. „Samas tekkis tõdemus, et betoon on paljuski kapriisne ja õrn materjal, sellega töötamine nõuab hoolt, pühendumist ja keskendumist.“
Arvestades hoone konstruktiivset keerukust ja materjalikäsitlust kulus suisa pool aastat, et leida sobiv betoonivaluga tegelev ettevõte, kellel jaguks aega ja julgust esitatud väljakutse vastu võtta – kõrged kvaliteedinõuded ja ajaraam olid teada. „Ehituse ajal olidki suurimad väljakutsed tavapärased betoonitöödega seonduvad probleemid: kuna betooni tuleb valada erinevate etappidena, siis võivad lae- ja seinapindade võrdlemisel ilmneda pigmendi, tooni või pinnastruktuuri erinevused. Betoon võib raketisest välja valguda või raketis betooni raskuse all nihkuda. Vahel tuleb muidu kandevõimelt sobilik sein või lagi seetõttu lammutada ja uuesti valada. Sellist väljakutset-telefonikõnet ei soovi ei ehitaja, tellija ega arhitekt!“ teab Õkva.
Lõpptulemusega on asjaosalised igatahes rahul: kõik ehituslikud ja kujunduslikud etapid on edukalt läbitud.
Ankur Residents
- Ühepereelamu
- Ehitusalune pind u 325 m2, kasulik pind kolmel korrusel kokku u 670 m2. Hoone konstruktiivne kõrgus 11 m. Viis magamistuba, garaaž kolmele autole
- Tellija: eraisik
- Arhitekt: arhitektuuribüroo T-arts stuudio OÜ arhitekt Tarmo Õkva
- Konstruktor: Orange Cube Design OÜ, konstruktor Konstantin Kublov
- Betoonitööde teostaja: Rapid Project OÜ, Dmitri Semjonov
- Betoon ja betoonvalmistooted: AS Famm, raketise tarnija Doka Eesti OÜ
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2021 suvenumbris.
