Rakvere võib olla uhke: linnale ainuomane maastik, Vallimägi, on saanud piirkonna maamärgiks, hästitoimivaks puhkealaks ning paigaks, kus saab läbi viia suurüritusi.
Kaasaegne arhitektuur on seotud ajaloo ja pärandiga ning kultuurisündmuseid hakkab Rakveres toimuma senisest veelgi enam.
Loodud vabaõhukompleks ei liigitu oma olemuselt klassikaliseks hooneehituseks või klassikaliseks teedeehitusobjektiks: ehitajate töö hõlmas nii sillaehitust, hoone rajamist, suuremahulisi betoonrajatiste töid, taristut kui ka pinnakatteid. Kokkuvõttes rajati Rakvere Vallimäele kaks kontserdiala, üks 4200 istekohaga pealava, tribüünide ala koos esinejate hoonega ning 800 istekohaga amfiteater-lava. Ehitati kogu kaasnev infra ehk tribüünide vahelised väljakud, tuletorn, vaateplatvormid, sild, lipuväljakud, samuti parklaid, teid, platse, treppe ning paljuski maa all paiknevad väliala tehnosüsteemid.
Tööde valmimise eest vastutas YIT Eesti projektijuht Andres Nurja, kes tegi koostööd nii tellija, projekteerijate, järelevalve kui ka teiste projektiga seotud osapooltega.
Eriline objekt
„Vallimäe tähendus on inimeste jaoks sügav,“ räägib projektijuht Nurja. „Tegu on Rakvere ühe kõige varem asustatud alaga – alustati ju siinse ordulinnuse ehitamist juba 13. sajandil. Muinsuskaitsealusel objektil käis kogu kaevetöö arheoloogide valvsa pilgu all, nii leiti vaateplatvormi väljakaevest neli püssikuuli ja üks kahurikuul.“
Töö muutis eriliseks ka asjaolu, et ehitatav ala laius 6,8 hektaril, seega pandi objekti turvamiseks püsti kilomeetrijagu piirdeaeda. „Väljakutseks oli ka objekti valve: maapinna reljeefsus oli 20 meetrit, seega tuli piirdeaed nõlvadele ja lohkudesse niimoodi paika saada, et see oleks kindel ning seejärel tuli kogu objekti valvata,“ räägib Nurja. „Olemasolevat haljastust pidi hoidma, seega ladustasime ehitusmaterjali ka objekti piiridest väljas.“
Pingeline ajagraafik
Ehitaja tööd komplitseeris asjaolu, et projekteerimine ja ehitamine toimusid samal ajal. „Objektile otsiti riigihankega ehitajat, samuti tuli koostada tööprojekt,“ meenutab Nurja. „Vallimäele ehitamise idee oli olnud töös väga pikalt, kümme aastat, on ju tegu Rakvere jaoks väga suure investeeringuga. Kümne aasta vanune projekt oli käinud läbi mitme projekteerija käest ja koosnes erinevatest alamprojektidest, mis aga ei moodustanud enam tervikut. Seega tuli meil sisse viia palju muudatusi ja leida uusi lahendusi. Silla osas tuli minna ka eelprojekti staadiumisse, ehitamisega paralleelselt tegelesime tuletorni gaasipaigaldise ja haljastuslahenduse otsimisega.“
Samal ajal muutis riigis möllav koroonaviirus ja väljakuulutatud eriolukord töökorraldust. Täielikku karantiini töötajad ei jäänud, siiski keeras viiruselaine pea peale ajagraafiku ning mitmed hanked tuli edasi lükata.
„Tellijaga oli koostöö hea, seega jõudsime kokkuleppele kahekuulises ajapikenduses ning objekt sai valmis kokkulepitud ajaks ehk 31. juuliks 2020, mil oli käes kasutusluba ning 1. augustil peeti juba avapidu. Kokku kulus Rakvere Vallimäe valmimiseks 17 kuu jagu ööpäevi ja nende hulgas ka magamata öid, ent meeskond jääb tehtut uhkusega meenutama,“ on Nurja rahul.
Meeskond ühtseks
Igal suurel objektil tuleb saada meeskond ühte jalga astuma. Nurjal tuli läbivalt suhelda 15 erineva ettevõttega ja tegeleda 300 inimese juhtimisega. „Mulle projektijuhina oligi suurim väljakutse, kuidas jagada infot nii, et osapooled saaksid juhised arusaadavalt ja ilma mürata nii, et aega ei kuluks olematute probleemide peale. Isegi siis, kui meeskond vahetub, peavad objektijuhid ja teised osapooled lähtuma sarnastest põhimõtetest,“ räägib ta. „Jälgisime pingsalt ajagraafikut ja igasugustele kõrvalekalletele reageerisime viivitamatult.“
Erilist tähelepanu pöörati tööohutusele. „Kvaliteedi ja ohutuse osas ei olnud me kompromissideks valmis, alltöövõtjatega suheldes sai see mõnikord väljakutseks,“ tunnistab Nurja. „Kiire tempo puhul kipuvad alltöövõtjad mõnes tööohutuse aspektis silma kinni pigistama, ent meie ettevõttes on ohutus põhimõte, mille kaudu end defineerime. Jah, ohutusega tegelemine tõmbab tempot maha, maratoni sprinditempoga joosta ongi väsitav, ent kokkuvõttes sai meie meeskond läbimõeldud ja ohutu tööde korraldamise eest oma ettevõttes nii 2019. kui 2020. aastal tööohutuse auhinna.“
Keerulised kaevetööd
Suureks väljakutseks kujunesid Rakvere Vallimäel ka vaie- ja kaevetööd: tuli rajada ajutisi ligipääsuteid ning teisaldada pinnast, muuhulgas töötada vertikaalsetel pinnavormidel. „Talvel oli masinatega nõlvadel liikumine eriti keeruline,“ tunnistab Nurja. „Kaevetöid tegime kokku ca 30 000 kuupmeetri jagu ja võtsime selleks kasutusele 3D-mudeli. Lisaks rajasime purikatuse fermide tarbeks vaivundamendid. Kui selle töö käigus 10–15 meetri sügavuses suurem kivi ette tuli, pidime vaiale uue asukoha puurima. Juhtus ka seda, et vaia süvendit täites selgus, et sinna oli siiski pinnast kukkunud, seega tuli taas uuesti alustada. Vaiadega seotud väljakutsed olid märkimisväärsed.“
Erilist tähelepanu vajasid tehnosüsteemid, sest piirkonnas puudus sademeveekanalisatsioon. Lisaks algselt plaanitud kahele 60-kuupmeetrisele maa-aluse mahutile ja imbväljakule projekteeriti sügisese vihmakoormusega toimetulekuks mahutisse kaks pumpa. Kinnisel meetodil suundpuurides rajati survekanalisatsioon, mis suubub linnuse kõrval asuvasse vallikraavi: kui imbväljak enam vett vastu võtta ei suuda, suunatakse liigvesi sinna. Lisaks lahendati välialade veevõtukohad, välitualettide kanalisatsioon jmt. „Maapinna tasemest ülespoole jõudsime alles 2019. aasta oktoobris. Seejärel tuli muuhulgas tegeleda haljastusega – tavapäraselt istutatakse sellistel objektidel umbes 25 erinevat taimeliiki, ent siin pandi mulda 85 erinevat taimeliiki, kokku üle 17 000 taime.“
Uued tööd
Suur töö on tehtud ja objekt vastavalt lepingule lõpetatud. Eraldi hanke ja lepinguga jääb tellijal veel paigaldada pealavale purikatus, mis muudab korraldatavad sündmused ka ilmataadi vingerpussidest sõltumatuks.
„Valmidus purikatuse paigaldamiseks on olemas, fermide jaoks rajasime vaivundamendid. Rakvere liigub nüüd hangetega edasi,“ võtab Nurja projekti kokku. „Väiksemaid töid eraldi hangete koosseisus veel on, näiteks lisandub LED-valgustus silla piiretele, ent kokkuvõttes on ehitus juba loonud palju parema elukeskkonna. Rakvere Vallimägi on üks linna maamärke, populaarne ajaveetmise paik.“
Rakvere Vallimägi
- Tellija: Rakvere linn
- Arhitekt: Erik Mehdi, Erkki Ristoja (ACTO Consult OÜ)
- Konstruktor: Aare Asber (ACTO Consult OÜ)
- Ehituse peatöövõtja: YIT Eesti AS
- Ehituse projektijuht: Andres Nurja, AS YIT Eesti projektijuht, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7
- Betoonitööd: Betmix OÜ. Sealhulgas jalakäijate silla vundamendid, vabaõhufoorumi ja tribüünide soklitalad ning trepid, välistrepid, esinejate hoone betoonitööd, tuletorn, tribüünide purikatuse vaivundamendid, pinnaseankrud, rostvärgid jne. Betooni kokku ~1600 m3.
- Betoon: Betoonimeister AS
- Raketis: Peri AS
- Valmimise aeg: töövõtuleping Rakvere Linnavalitsuse ja YIT Eesti AS-i vahel sõlmiti 18. veebruaril 2019, objekt anti üle juulis 2020.
Rakvere Vallimäe vabaõhukompleks arvudes
- 6,8 hektaril laiuv vabaõhukompleks sündmuste korraldamiseks.
- Sisaldab kahte kontsertala: tipptasemel pealava 4200 istekohaga ning 800 istekohaga foorumlava. Pealavale on võimalik parterisse veel 1500 istekohta lisada.
