Tallinna Tehnikakõrgkooli uurimistööst „Raskeveokite mõju sildadele“ selgus, et nõukogudeaegsed sillad kannavad enamasti tänapäevaseid raskeveokeid, ent nende täismassi tuleb tõhusamalt kontrollida.
Eesmärgiks oli uurida, kuidas taluvad nõukogude ajal rajatud tüüpsillad tänaseid raskeveokeid. Enam kui tuhandest riigiteedel paiknevast sillast ligi 70% on rajatud aastatel 1945–1990. Maanteeamet on varasemalt täheldanud, et viimasel ajal vajavad sillad varasemast tihedamini remonti.
Uurimistöös katsetati 14 silda, saadud andmete põhjal on võimalik hinnata suuremat osa Eesti riigiteedel asuvatest sildadest, mis on ehitatud analoogsete tüüpprojektide alusel. Tulemused on rakendatavad ka kohalikel teedel asuvatele sildadele, kuna needki on sarnased ja rajatud tüüpprojektide põhjal.
Uurimistöö lühikirjeldus
Katsetused viidi läbi ajavahemikus septembrist 2018 kuni juunini 2019. Selleks paigutati raskeveok sillale ja mõõdistati sillakonstruktsioonide läbipaindeid igal talal eraldi ning määrati deformatsioonid. Katsetamisele eelnes sildade mõõdistamine, laser-skaneerimine ning tehnilise seisukorra hindamine. Enne katsetamist tehti kontrollarvutused (määrati kande- ja kasutus piirseisund ning töökindluse ja purunemistõenäosus), kus arvestati välja oodatavad tulemused, mida võrreldi katsetatud koormustega.
Katsetamisel kasutati nii erinevate konfiguratsioonidega seisvaid kui ka liikuvaid veokeid, mille täismassid jäid 52 ja 60 tonni vahele. Uurimustöö fookuses olid täishaagisega 7-teljelised metsaveokid, aga katsetati ka 5- ja 6-teljelisi poolhaagiseid ja rasket 60-tonnist kraanat.
Sildade koormamisel (vt fotod allpool) fikseeriti osadel sillatalade koormusest tekkinud praod.Arvutuste käigus olid maksimaalsed läbipainded erinevad: mõnel sillal kuni 10% väiksemad eeldatavast, aga esines ka juhtumeid, kus koormamisel suurenesid talade läbipainded kuni 20%, silla talades avanesid praod. Nii suur erinevus näitab, kui ebaühtlane oli sel perioodil tööde ja materjalide kvaliteet.
Fotodel: Punase joonena praod, mille tekitas 52-tonnine raskeveok. Kollasega märgitud lisandunud praod, kui sama veok koormati 60-tonniseks. Fotod: Martti Kiisa ja Taivo Kurg
Uurimustöö tulemusel leiti järgmised probleemsed sillad/tüübid:
- projektkoormusega NG-30 sillad;
- projektkoormusega NGГ-60 sillad;
- sillad, mille puhul ületati nn kriitiline sildepikkus (need on tüüpkonstruktsiooniga sillad, mille üksik sildeava jääb vahemikku 15–24 m);
- halvas seisukorras sillad, kus kandevõime on vähenenud.
Järeldused
Uuring tõi välja, et enam kui 50 riigitee sillal tuleb piirata 52-tonniste veokite liikumist, see on riigiteede sildade koguarvust ligi 5%.
Samuti ilmnes, et kui eesmärgiks on 52-tonniste veokite lubamine kõikidele riigiteedel asuvatele sildadele, siis läheks lisainvesteering maksma orienteeruvalt 43,6 miljonit eurot. Et 52-tonnistele raskeveokitele suletud sillad järk-järgult liikluseks avada, oleks seega vaja lisainvesteeringut 4,9 miljonit eurot aastas.
Uuringust ilmnes, et probleemseks ei osutunud mitte täishaakes palgiveokid, vaid hoopis 5- ja 6-teljelised poolhaagisega raskeveokid, mille lubatud täismass on 44 tonni.
Maanteeameti varasemas uuringus „Sõidukite masside ja teljekoormuste seire“, kus mõõdistati aasta jooksul üle 110 000 veoki, ilmnes, et raskeveokid liiguvad riigiteedel oluliselt raskemate koormatega: ülekaalulisi veokeid mõõdistati kokku 17%, sealhulgas 6-teljelistest raskeveokitest olid ülekaalus koguni 30%. Seega iga neljas poolhaagisega veok oli lubatust suurema täismassiga.
Täna ei ole probleemiks mitte 52-tonnine täismass, vaid raskeveokid ise, mis võimelised kandma oluliselt suuremat koormust. Meil on veokijuhte, kes ei pea kinni täismassi piirangust ja liiguvad raskeveokitega, mille täismass on 60–75 tonni. Niisuguste koormuste all võivad mõnedel sildadel tekkida nii suured deformatsioonid, et silla taladesse tekivad jäävdeformatsioonid ja jätkuvalt täismasse ületades võivad need isegi puruneda.
Aastatel 2010–2011 hinnati 52-tonniste raskeveokite koormuseid visuaalselt, toonase 10 aasta taguse uuringu käigus leiti 52-tonnistele masinatele sobimatuid sildu üle 140. Praegu läbiviidud uurimustöö oli teaduslikum ja ilmnes, et suur hulk nõukogude ajal ehitatud sildasid on tugevamad kui eeldati. Antud uuringuga avati liikluseks hulk sildu, mis olid varasemalt 52-tonnistele raskeveokitele keelatud.
Analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et enamus nõukogudeaegseid sildu kannavad tänapäevaseid raskeveokeid ja põhimõtteliselt on võimalik peaaegu kõigile riigiteedel paiknevatele sildadele lubada 52-tonniseid veokeid, ent on sildu, mis vajavad siis sagedamini hoolde- ja remonttöid. Kindlasti tuleks tõhustada raskeveokite täismassi kontrolli, mis on täna peaaegu olematu.
