Aasta ehitusinsener 2019 tiitli võitja, Inseneribüroo Telora omanikujärelevalve projektijuht Tiit Karri peab suurimaks tunnustuseks seda, kui tellija või tellija tuttav soovib oma järgmises projektis omanikujärelevalve tegijaks just teda või tema tööandjat Telorat. „See näitab usaldust,“ kinnitas Karri.
Usalduse võitmine on Tiit Karril hästi õnnestunud – olgu selle viimaseks näiteks kasvõi asjaolu, et tänavu Kadriorus Kiikri tänaval valminud kortermajade ehitusel soovis tellija Metro Capital omanikujärelevalve rollis näha just teda.
Loomulikult ei sünni usalduslikud töösuhted üleöö. „Mul jookseb ehituses neljakümnes aasta, neist viimased kümme olen tegelenud omanikujärelevalvega. Eks eelnev 30-aastane ehitustööde juhtimise kogemus tegi mulle omanikujärelevalvega alustamise veidi lihtsamaks kui noorematele meestele, kes tulevad kas kohe pärast kooli või lühikest töökogemust omanikujärelevalvet tegema. Neil võib enesekindluses ja väljaütlemiste julguses puudujääke olla, sest nad pole kõiki asju veel näinud,“ selgitas Tiit Karri, miks ehituses on omanikujärelevalve rollis kogemusel väga suur tähtsus.
Võimalus öelda „ei“
Kogemus ja vanus võimaldavad tal enda sõnul vajadusel ka mõnele tööle „ei“ öelda. „Ehitusturul on nii mõnedki peatöövõtjad, kelle üle ma ei ole nõus omanikujärelevalvet tegema. Minu töös on väga tähtsal kohal järjepidevus. Hea on jätkata endiste tellijatega ja saada objektid, kus tegutsevad tugevad peatöövõtjad, keda võib usaldada. Uue meeskonna tundmaõppimine ja nende alatuste piiride kompamine võtab ju aega,“ põhjendas Tiit Karri, miks kõiki töid ei pea vastu võtma.
Tõsi, väljend „alatuste piiride kompamine“ kõlab huvitavalt – mida see võiks tähendada? „Eks kõigil on oma äriplaan ja eelarve ning kui objekt on saadud alapakkumise abil, siis lähebki petmiseks. Näiteks pärast masu oli ehitusobjektil kokkuhoiukohtade leidmise eest suisa preemiagi ette nähtud, õnneks on need ajad möödas,“ meenutas Karri ja lisas, et praegu enam tugevate tellijate ja peatöövõtjatega peitust ei mängita.
Tema viimane, ja küllap ka karjääri üks kalleimaid objekte, Tallinna südalinnas asuv Maakri 19/21 arendus, sündis samuti koos väga tugeva peatöövõtja, Merko Ehitus Eesti AS-iga. 2015. aasta sügisel uue hoo sisse saanud Maakri kvartali arendus koosneb nii uutest kui ka vanadest hoonetest. Uutest püüab pilku 30-korruseline torn, selle kõrval asub 10-korruseline büroohoone, mille esimesed viis korrust on parkla päralt. Sõidukite jaoks on kvartalis ka suur maa-alune parkla. Maakri tänava ääres enam kui sajandijagu seisnud kolme-neljakorruselised majad restaureeriti hoolikalt muinsuskaitseameti järelevalve all. „Maakri tänava äärsed hooned on tõelised juugendstiili pärlid,“ rõõmustas Tiit Karri, et nende pärlite vahepeal tuhmuma löönud ilu taas päevavalgele toodi.
Kuidas kavaldada üle betoon?
Tiit Karri täitis Maakri kvartalis viie aasta jooksul omanikujärelevalve üldehituse projektijuhi ülesandeid ja juhtis neljaliikmelist omanikujärelevalvega tegelevat kolleegide meeskonda. Nii et liialdamata võib öelda, et tema valvsa pilgu alt on läbi käinud kõigi seitsme hoone, sh 30-korruselise pilvelõhkuja põrandad, vundamendid, vaiad, laed, seinad, armeerimised ja sisetööd.
Kuna pilvelõhkuja oli käesoleva kümnendi esimene uus üle 100 meetri kõrgune hoone Tallinnas, kasutati selle ehitamisel uudseid ja põnevaid lahendusi. Näiteks tehti betoonkarkassi ehitamisega samaaegselt tööd klaasfassaadide kallal. „Selleks, et klaasfassaadide töödega saaks alustada, peavad betoonkonstruktsioonid olema saavutanud piisava kandevõime ja ka oma lõpliku paiknemise. Kuid tööde tegemise graafik ei võimalda alati nii pikalt oodata. Konstruktorid Neoprojektist koostöös klaasfassaadide teostajaga Windoor võtsid arvesse betooni siirded (betoonkonstruktsioonid on peale betooni valutöid mõnda aega veel n-ö elus) ja määratlesid ajahetked, millal betoonkarkassi kandekeha muutused on kahanenud nii väikeseks, et nad ei kujuta fassaadide stabiilsusele ohtu. Seetõttu saime fassaaditöid alustada varem,“ meenutas Tiit Karri ehitusprotsessi huvitavamaid etappe.
Märkimist väärt on ka hoonetesse paigaldatud veeudusprinkleritega tulekustutussüsteem, mida Eestis pole kuigi palju kasutatud. „Udusprinkleri erinevus võrreldes tavasprinkleriga seisneb selles, et ta pihustab vee laiali uduna – järelikult uputab vähem ja ka veekulu on väiksem,“ tõi Karri välja erinevused.
Uudne on ka kõrghoone katuselt vihmavee ärajuhtimise süsteem, kus kasutati Geberiti lahendust Pluvia. Süsteem koosneb väiksema läbimõõduga torudest ja spetsiaalsetest klapiga katuselehtritest. Katusele kogunenud vesi imetakse kiiresti klapi kaudu alla. Kõrghoone kanalisatsioonipüstikutes on kasutatud Geberiti Sovent lahendust, kus voolukiirust piiratakse igal korrusel.
Kuna Maakri tänava sadeveeärastus ei võta suurte sadudega kogu tänaval voolavat vett vastu, siis on hoonesse projekteeritud 90 m3 puhvermahuti vihmavee kogumiseks katuselt. Mahutis olevat sadevett aga kasutatakse osade üldalade tualettides. „Seda võime nimetada ka rohelise mõtlemise lahenduseks,“ täiendas Karri.
Kas eelistada vana või uut?
Arvestades, et Tiit Karril on kogemusi nii vanade hoonete restaureerimisel kui ka uute ehitamisel, siis on paslik küsida, kumb on talle hingelähedasem: vana või uus? „Vanade hoonete restaureerimine on keerulisem ja probleemiderikkam. Sageli ei pruugi vanu jooniseid alles olla. Samas on restaureerimine huvitavam kui uusehitus, kus sageli kasutatakse tüüplahendusi ning ehitamise tempo on aetud kiireks. Uusehitused muudavad atraktiivsemaks uued ning huvitavad tehnoloogiad,“ võrdles Karri.
Mängu tuleb veel üks aspekt. „Kui peaks ainult „vanadega“ toimetama, on tempo aeglasem, käibed madalamad ja ka paratamatult sissetulek väiksem – ma ei saa nii palju reisimas ja suusatamas käia, kui tahaks,“ viskas Karri nalja, lisades, et ei oskagi kokkuvõttes välja tuua, kumb on hingelähedasem, uus või vana.
Kui ajast juba juttu tuli, mainis Karri, et omanikujärelevalve ei tohi muutuda ehitust pidurdavaks teguriks – töömees peab saama kogu aeg tööd teha. „Loomulikult peatame ehitamise, kui tegemist on eluohtliku olukorraga või kasutatakse valesid materjale. Muul juhul aga peab omanikujärelevalve oskama vahet teha sellel, mis on väga tähtis, tähtis ja vähetähtis küsimus ning mitte tekitama vähetähtsatest asjadest suurt probleemi,“ kinnitas Karri.
Ainult kiites head nahka ei tule
Tiit Karri nentis, et ehituses on autoritaarsus endiselt aukohal, sest teisiti ei saa. „Tõstan esile oma kunagist tööandjat Rein Tallermot, kes oli väga otsekohese ja karmi ütlemisega nõudlik juht. Tema tegi selgeks, et ainult headusega ei saa, peab olema võimeline ütlema nii nagu asi on. Paljudele see ei meeldi, aga toimib. Lõpptulemusena läheb kvaliteet paremaks, objektid valmivad õigeaegselt ning ka tühje vaidlusi on vähem,“ kinnitas Karri kunagise ülemuse sõnade paikapidavust.
Põhjus, miks kohati peab karm olema, on tema sõnul lihtne. Ehituses on mängus väga suured rahad ja rikkumiste korral ähvardavad tõsised sanktsioonid. Seetõttu peavadki nii peatöövõtjate, alltöövõtjate kui ka omanikujärelevalvet tegevate ettevõtete juhid suutma oma abilistele, vaheastme juhtidele ja töömeestele selgeks teha, et ühte või teist asja tuleb teha just niimoodi ja mitte teisiti. Sest kui objekt määratud tähtajaks ja kokkulepitud maksumuse ja kvaliteediga valmis ei saa, siis on keegi paratamatult süüdi ning järgnevad sanktsioonid.
Oma töös ajabki Karril harja punaseks olukord, kus on raske teisi inimesi sundida tegema seda, mida on vaja, ja veel sellisel moel, et inimesed saaks aru, et nii peabki olema. Reeglina juhtub seda vanemate ehitusjuhtide ja ehitusmeestega, kes ütlevad, et nad on seda asja 20 aastat niimoodi teinud ja ei tagane oma arvamusest. „Aga võib juhtuda, et nad on 20 aastat valesti teinud,“ mainis Karri, kes sellistegi juhtumite puhul vaidlemist ei pelga, sest omanikujärelevalve töös on oma arvamus vaja maksma panna. Seda enam, et klient tahab ju omanikujärelevalvelt kindlust, et asjad on korras ja hea oleks, kui omanikujärelevalve suudaks suuri probleeme ka ennetavalt ära hoida.
Tiit Karri
- Inseneribüroo Telora OÜ
- Ehitusinsener/omanikujärelevalve projektijuht
- Kutsetunnistus: volitatud ehitusinsener tase 8
Piiride taga hangiti hulk põnevaid kogemusi
Tiit Karri lõpetas 1980. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina ja asus tööle Harju KEK-i töödejuhataja ametikohale. Aasta enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist läks Karri tööle ÜE Estconde meeskonda ja juhtis järgmised 15‒16 aastat ehitusprojekte väljaspool Eestit, peamiselt Venemaal.
„Need olid tõeliselt huvitavad objektid. Eestis 1990. aastatel tellijatel raha nappis, vähe kasutati uusi ehitusmaterjale ning tehnilisi lahendusi. Moskvas ja Peterburis oli kõik see olemas. Mainima peab ka asjaolu, et tellijad olid targad, nõudlikud, maailma näinud ja oskasid uudseid lahendusi küsida,“ meenutas Karri. Ta lisab, et mitmed toona valminud objektid olid väga luksuslikud.
Nii ehitaski ta kuus aastat Moskvas, viis aastat Peterburis ja Viiburis. Huvitav aeg oli ligi aasta Siberis, kus Hantõ-Mansiiskis rekonstrueeriti valitsushoonet. „Tehniliselt äärmiselt huvitav projekt oli Riias, kuhu ehitasime Daugava jõe vanasse sängi linnaku 11 kortermajaga. Viie-kuue meetri paksusele turbakihile rajati ujuvana infrastruktuur ja majad ehitati vaiadele,“ meenutas Tiit Karri väljakutseid.
Põnevad projektid Eestis
Masujärgne aeg tõi Tiit Karri tagasi Eestisse, kus tema ampluaaks sai omanikujärelevalve tegemine. Neist üks esimesi oli Iru prügipõletustehase rajamine, mis Karri mäletamist mööda oli unikaalne ja väga huvitav projekt.
Väljakutseid jätkub
„Eks kõik eelnevad tööd ongi põhjus, miks nüüd olen saanud teha torne,“ viitas aasta ehitusinseneri tiitliga pärjatud Karri nii Maakri 19/21 hiljuti valminud 30-korruselisele pilvelõhkujale kui ka sellest üle tee kerkivale 26-korruselisele Skyoni-hiiglasele.
Arvestades asjaoluga, et Skyoni maa-aluse osa ehitustempo aina kasvab, ei saa Tiit Karri loorberitele puhkama jääda, vaid teda ootavad taas ees kiired ning pingelised ajad.
EhitusESTist leiad siit aasta ehitusinseneri konkursi nominendid.
