Puitmajatootjatele tervikuna möödus esimene poolaasta edukalt: seitsme kuu statistika näitab enam kui 10% kasvu võrreldes eelneva aastaga.
Üksikute, sh Eesti mõistes pigem suurte tootjate puhul on olnud erinevatel põhjustel ka tagasilööke, mis ei iseloomusta aga kogu tööstust ega markeeri mingit trendi.
Nõudlus jätkub
Sõltuvalt ekspordi sihtriigist ja ka piirkonnast riigisiseselt on turuolukord siiski erinev. Lähematest naabritest võib Soome majanduskasvu minimaalseks kahanemine hakata mõne aja pärast nõudlust pärssima.
Rootsis on Stockholmi piirkonnas uute elamuarenduste lisandumise tempo juba üle aasta oluliselt raugenud, samas suuremas osas mujal Rootsis püsib nõudlus endiselt tugevana. Norra näib tervikuna olevat heas seisus. Saksa majanduskasv on kokku kuivanud, kuid eluruumide defitsiit on tohutu, samuti nagu ka Hollandis. Kokkuvõtvalt saab öelda, kui mingit suurt pauku ei käi, siis tagavad linnastumine ja immigratsioon kõigis n-ö vanades tööstusmaades veel pikka aega suure nõudluse uute majade järele.
Traditsioonilised sihtriigid
Puitmajatootjate peamised ekspordi sihtriigid on Norra, Rootsi, Saksamaa ja Soome. Toodete lõikes jaguneb eksport selliselt, et Põhjamaad on peamised koduturud element- , moodul- ja palkmajade tootjaile, Saksamaale, Hollandisse ja Ühendkuningriiki müüakse aga arvestatav osa aiamajadest. Suurimad tootjad on Harmet, Palmako ja Kodumaja.
Puitmajatööstusele on väljakutseks ka Põhjamaade valuutade ebasoodne vahetuskurss, mida me ei ulatu aga kuidagi mõjutama.
Ka Eesti turg on puitmajatootjaile kasvav, kuid kogu müügimahust moodustab see siiski alla 10%.
Suurimate arendajate jaoks ei ole puitmaja esimene valik ja selle põhjuseks on eelkõige hind. See omakorda annab tunnistust, et tööjõu saadavus ja hind võimaldavad ehitada platsil odavamalt.
Tehases toodetud maja(element) vajab põhjalikku ja oskuslikku projekteerimist kalli tarkvaraga, oskustöölisi tehases, transporti, tõstemehhanisme ja oskustöölisi paigaldusel. Kogu ahel on lühem ja võib näida lihtsamalt hallatav, kui laduda seinad kohapeal plokkidest või võtta kimp saematerjali ja see ehitusplatsil seinteks improviseerida.
Pilt on kogu ehituse kvaliteedi, aja ja seega ka lõplike kulude mõttes teine, kui ehituse ettevalmistuse aeg on pikem ja põhjalikum, lahendused standardiseeritumad ja korduvad. Turuolukord muutub tehasemajade kasuks tööjõu hinna jätkuval kallinemisel, rahuldava kvaliteediga tööjõu saadavuse vähenemisel ning musta ja halli tööjõu osakaalu vähenemisel. Puitmajade maine Eesti turul on siiski pigem hea ja teadlikkus tehasemaja eelistest kasvav.
Probleemiks tööjõupuudus
Juba pikemaajaliselt on kogu Eesti majanduse suurimaid väljakutseid, kuidas leida mistahes ametikohale rahuldava kvaliteediga tööjõudu.
Lahenduseks on töö efektiivsem korraldamine kõige laiemas mõttes (IT-lahendused ja automatiseerimine, paindlikud töötamise mudelid, koostöövõrgustikud jm) ja välistööjõu kontrollitult riiki lubamine. Võõrtööjõu riiki lubamine on majanduse toimimiseks hädavajalik, kuid see peab toimuma läbipaistvalt, kontrollitult ja riik peab tööjõult maksud kätte saama.
Teise olulise asjana näeme, et uute (eriti ja eelkõige avalike) hoonete kavandamisel peab saama oluliseks kriteeriumiks CO2 jalajälg. Teatavasti on siin puidul muude materjalide ees tohutu eelis ehk kui ehitamisel rakenduks „saastaja maksab“ printsiip, siis ehitataks kõik hooned puidust.
Peamised ekspordi sihtriigid on Rootsi, Norra ja Saksamaa
Kaupade eksport riikide järgi 2019. aastal, eur