Vabariigi valitsus on tänuväärselt hakanud tegelema Eesti tööstuspoliitikaga.
Tööstus ja töötlev tööstus on riigi alustala, kust tuleb märkimisväärselt suur osa vahenditest meie riigi eelarvesse. Tööstus annab ca 17% meie riigi sisemajanduse kogutoodangust, 2/3 ekspordist, siin töötab otseselt üle 130 000 inimese. Riigi finantsvõimekuse järjepideva arengu huvides peab majanduskeskkond jätkuvalt tööstust toetama ega tohi tööstusharude konkurentsivõimekust halvendada.
Eesti tööstus on positiivselt mitmekesine ja seda mitmekesisust ei tohiks piirata. Tööstusharude eripärast tulenevalt tuleb arvestada ka erinevate vajadustega. Ehitusmaterjalitööstuse poolelt näeme samas mitmeid tööstuse jaoks üldisemaid vajadusi, teemasid, mis hoiavad elus mitmeid tööstusharusid.
Vinti üle keerata ei tasu
Kahjuks on valitsus nii mõnelgi korral keeranud oma riigieelarve kasvatamise sooviga vinti üle. Kaks näidet. 2009. aastal otsustati järsult tõsta (kahekordseks senisega võrreldes) sõiduautode erisoodustusmaksu. Kuigi seda oli umbes 10 aasta jooksul järjepidevalt tõstetud, tundus, et võib piiramatult edasi tõsta. Laekumise suurenemise asemel vähenes erisoodustusmaksu laekumine väga oluliselt – Lasse Lehise (Eesti Maksumaksjate Liit) arvutuste kohaselt võisid riigi sissetulekud 2009–2014 väheneda enam kui 35 miljonit eurot.
Teiseks näiteks on alkoholiaktsiis, mille pikaajalisele järjepidevale tõusule otsustati mõõdutundetult uusi tõuse lisada – tulemuseks väga oluline alalaekumine riigieelarvesse. 2017. aastal laekus algselt plaanitud 276 miljoni euro asemel 229 miljonit (-47 miljonit) ja 2018. aastal algselt planeeritud 341 miljonit vähendati 2018 suveks 258 miljonile (-83 miljonit), tegelik laekumine on statistikaameti 2019. aasta veebruari andmetel 235 miljonit (-106 miljonit).
Ja mitte ainult riigieelarve aktsiisimaksete osa – kohalikule tööstusele on tehtud olulisel määral kahju ning Lätisse suundunud alkoholiostjaid me niipea Eestisse ostusid tegema ei oota.
Seetõttu vajab tööstus hoolikat tähelepanu, et me oleksime endiselt konkurentsivõimelised nii siseriiklikult (importööridega võrreldes) kui ka eksporttoodanguga. Eelkõige vajame võrdseid konkurentsitingimusi – võrreldes meie naaberriikidega ei saa meie tööstuskeskkond Eestis olla oluliselt halvem.
Eesti ehitusmaterjalitööstus on ekspordivõimeline. Betoonelemendid, ehituskeemiatooted (ehitusvahud, hermeetikud, silikoonid, keemilised lisandid), plasttorud, aknad, uksed, klaasfassaadid, plaadid, seinamaterjalid, katusematerjalid, kuivsegud, erinevad puittooted jne. Eelpool toodud prioriteedid on seotud ehitusmaterjalitööstuse ja teiste tööstusharude sisenditega.
Tasakaalus maksustamine
Praegu oleme tootmissisendite hinnatasemelt naabritega võrreldes halvemas olukorras ja kuna maksude ja tasumäärade erinevused pigem kasvavad, muutume aina vähem konkurentsivõimelisteks.
Selleks, et meie tööstuse konkurentsivõime säiliks ja soovitavalt kasvaks, selleks, et meie sisemajanduse kogutoodang jätkuvalt kasvaks, selleks, et meie riigi sissetulekud järjepidevalt suureneks ning inimeste heaolu kasvaks, vajame tööstusettevõtete koormiste tasakaalustamist, nii et need oleksid võrreldavad meie naaberriikidega.
Ehitusmaterjalitööstuse ettevõtted ei vaja niivõrd arendus-, tooteuuendus-, IT-toetusi, kuivõrd konkurentsivõimelist maksukeskkonda ja võimalust oma tegevusalaga normaalsetes (tööstuskeskkonna) tingimustes tegeleda. Siis tekivad uued võimalused juba loomuliku arengu tulemusena.
Eesti ehitusmaterjalitööstuse laiapõhjalised prioriteedid
Keskkonnatasud, eriti kaevandamisõiguse tasud
Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasud on Eestis naabritega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Põlevkivi kaevandamistasudega on tegeldud ja tänu kaevandamisõiguse tasumäära arvestamise uutele alustele on põlevkivitööstus saanud tugeva positiivse toonuse, sedasama soovime ka ehitusmaavaradele.
Lätiga võrreldes on meie kaevandamisõiguse tasud ebaproportsionaalselt suured, muutes piirialadel konkureerimise pea võimatuks.
Näiteks on ehitusliiva kaevandamisõiguse tasu meil 4,2 korda kõrgem (vastavalt 0,36 eurot/m³ Lätis ja 1,51 eurot/m³ Eestis), ehituslubajakivi tasumäär 8,1 korda kõrgem (0,28 ja 2,27 eurot/m³) ning ehitusdolomiidi tasumäär 10,8 korda kõrgem (0,21 ja 2,27 eurot/m³). Soomes puudub sarnane riiklik maks sootuks.
Hea teedevõrk koos massipiirangute leevendamisega
Me tahame olla keskkonnasõbralik ning ohutu riik. Selleks tuleb kavandada ja ehitada parema kvaliteedi ja suurema kandevõimega teedevõrk, mille tulemusel paraneb vedude efektiivsus ja ohutus. Eesti kolm põhimaanteed peaksid olema 4-realised. Põhimaanteed ja olulised maanteed tuleb kavandada selliselt, et kõik veokid (ka 4- ja 5-teljelised veokid) saaksid nendel liikuda masinate valmistajatehaste poolt kavandatud kandevõimega (täismassis).
Aus konkurents tööjõu maksude ja toodete nõuetele vastavuse osas
Tuleb pingutada, et makstaks vähem ümbrikupalka ning et importkaubale esitataks samaväärseid nõudeid ja kontrollitaks neid samamoodi kui Eestis toodetud kaupu.
Erimärgistatud diislikütuse kasutusvõimaluse taastamine
See võimalus on oluline tööstuses, ehituses, kaevandustes, tööstuse kütteseadmetes – kõigis masinates ja seadmetes, mida ei kasutata kauba või inimeste veoks avalikel teedel. Seda võimaldab liikmesriikidel ise otsustada vastav Euroopa Liidu direktiiv. Praegu on näiteks naabritel Soomes kulud tööstuses kasutatavale diislikütusele ca 1/3 väiksemad kui Eestis, samas on Soome ja ka Rootsi meie eksportivale tööstusele sisuliselt koduturuks.
Tööstuse osatähtsuse suurendamine SKT-s
Eksportiv tööstus on riigi majandusarengu nurgakivi. Tööstus annab meile võimalusi luua juurde ja kasutada hulgaliselt erinevaid teenuseid – kuid teenused ei tekita iseenesest juurde tööstust. Seame eesmärgiks tööstuse osatähtsuse tõstmise sisemajanduse kogutoodangust 20%-ni.
