Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded hakkasid Eestis esmakordselt kehtima 2008. aastal ja määrusi on selle kümne aasta jooksul vastu võetud mitmeid.
Teiste sõnastuste hulgas on olulisem esile tõsta 2013. a alguses kehtima hakanud määrust, mille redaktsiooniga hakkas kehtima energiatõhususe nõuete uus versioon: muu hulgas sätestati esmakordselt nõue liginullenergiahoonetele.
Võib öelda, et kümne aastaga on kehtiv regulatsioon piisavalt küpseks saanud ja energiatõhususe nõuete põhilised alused jäävad paika. Energiatõhususe nõue kohaldub ka edaspidi hoonele kui tervikule. Komponendipõhiseid nõudeid ei sätestata. Nii on arhitektidel ja projekteerijatel jätkuvalt võimalikult suur vabadus leida parim lahendus, mis sobib konkreetsele hoonele. Eelnõus tehtud muudatuste põhiliseks sisuks on kehtivate nõuete lihtsustamine, täpsustamine, leevendamine ning üleminek liginullenergiahoone
nõuetele.
Nõuete lihtsustamine on eelkõige seotud eelnõu teksti lihtsustamisega. Sõnastust on läbivalt täiendatud eesmärgiga seda senisest hõlpsamini arusaadavaks teha. Määruse koosseisust on välja jäetud juhendavad suunised. Kõrge energiatõhususega hoonete parimat praktikat käsitletakse KredEx-i liginullenergiahoone näidisprojektide raames väljatöötatud juhendites, mis on KredEx-i koduleheküljel kõigile huvilistele tasuta kättesaadavaks tehtud. Samuti on eelnõu koostamisel välja töötatud mahukas seletuskiri koos lisadega.
Sõnastus ühtlustatakse
Alates 2019. a algusest vastavad energiatõhususe miinimumnõuded olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel C-energiaklassi tasemele, uute hoonete püstitamisel vastavad nõuded B-energiaklassi tasemele. Liginullenergiahoone nõuded rakenduvad avaliku sektori jaoks alates uue aasta algusest. Üleüldiseks muutub liginullenergiahoone nõue aasta hiljem, alates 01.01.2020. a.
Uute energiatõhususe nõuete rakendumine on ühtselt seotud ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega. Uute nõuete rakendusel on üleminek sarnaselt toimunud ka eelnevate viieaastaste perioodide vaheldumisel. Liginullenergiahoone nõuete rakendumine on seotud ehitusloa andmisega. Edaspidi ühtlustatakse sõnastus ning ka liginullenergiahoone nõuded rakenduvad seotuna ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega.
Hoonete energiatõhususe regulatsioonis käsitletud hoone tüüpide loetelu on täiendatud. Kehtiva määruse sõnastuses käsitletakse üheksat erinevat hoone tüüpi, edaspidi laiendatakse hoonete üldnimetusi kuueteistkümneni.
Väikemajade käsitlus
Kõige mahukam muudatus on tehtud väikemajade käsitluse puhul. Väikemajadele kohalduvad energiatõhususe nõuded on edaspidi jaotatud kolmeks kategooriaks, köetava pinna alusel. Väiksemate majade puhul on energiatõhususe nõue leebem, võrreldes suuremate elamutega.
Majutusasutused on ärimajade koosseisust välja toodud ja neid käsitletakse edaspidi eraldi kategooriana. Tervishoiuhoone vasteks kehtivas määruses on haigla. Sellele hoonetüübile on ette nähtud intensiivne energiakasutuse profiil ja suured õhuvahetuse õhuhulgad. Edaspidi käsitletakse haiglaid suure energiatarbega hoone kategoorias. Tervishoiuhoone asemel kasutatakse üldnimetust ravihoone. Sellesse kategooriasse kuuluvad muud ambulatoorse ravi osutamise asutuse hooned, mille energiakasutuse profiil ja seega ka energiatõhususe nõue on sarnased kontorihoonele.
Samuti on eraldi käsitletud laohooneid ja tööstushooneid ning varem juba mainitud suure energiatarbega hooneid.
Suure energiatarbega hoonete koosseisu kuuluvad keerukate sisekliima tingimuste ja intensiivse energiakasutusega hooned, mille kasutusprofiili on keerukas ühtlustada. Suure energiatarbega hoone energiaarvutus tehakse projektile vastavate sisekliima ja tehnoloogia ning seadmete energiakasutuse andmetega.
Täpsustunud piirmäärad
Energiatõhususarvude piirmäärasid on täpsustatud nii madal- kui liginullenergiahoone nõuete puhul. Lähtutud on eeldusest, et madalenergiahoone nõue peab olema täidetav ilma lokaalse taastuv-energia tootmiseta. Selle tulemusena on nõuded muutunud läbivalt leebemaks. Liginullenergiahoone nõue on määratud eeldusega, et hoones toimub lokaalse taastuv-energia tootmine päikeseenergiasüsteemiga. Lokaalselt toodetud taastuvenergiat arvestatakse edaspidi omatarbe osakaalu ulatuses. Lähtudes kuluoptimaalsuse analüüsist ja uutest eeldustest on ka liginullenergiahoone nõue võrreldes 2013. a tasemega muutunud leebemaks.
Eelnõuga sätestatakse uued kaalumistegurite väärtused. Nende abil soositakse taastuvenergialahenduste laialdasemat kasutuselevõttu. Lisaks kaugküttele sätestatakse eraldi kaalumistegur tõhusale kaugküttele. Samuti on kaalumistegur sätestatud kaugjahutusele ja tõhusale kaugjahutusele.
Eelnõu täienduste väljatöötamisel on lähtutud ka sellest, et üleminek liginullenergiahoonete püstitamisele toimuks sujuvalt. See üleminek jääb järgmise viie aasta pikkuse nõuete kehtimise perioodi sisse.
Erandid paigas
Esmakordselt on sätestatud liginullenergiahoone nõudele kohalduvad erandid.Liginullenergiahoone nõude täitmisest on vabastatud kuni 220 m² suuruse köetava pinnaga väikeelamud. Väikeelamute puhul toimub lokaalse taastuvenergia tootmine ja tarbimine valdavalt erinevatel aegadel, seega õnnestub ära tarbida kõige väiksem osa lokaalselt toodetud taastuvenergiast. On tehnilisi lahendusi, mis aitavad omatarbe osakaalu tõsta, kuid nende rakendamist ei eeldata osana miinimumnõude täitmisest.
220 m² ja väiksemad köetava pinnaga väikeelamud ei pea täitma liginullenergia nõuet.
Palkmajadele kohalduvad energiatõhususe nõuded on pehmendava koefitsiendiga. Hetkel kohaldub see erand üksnes uute hoonete püstitamisel. Edaspidi laiendatakse sarnast pehmendavat koefitsienti ka olemasolevate hoonete olulisele rekonstrueerimisele ja liginullenergiahoonete püstitamisele. Lisaks sellele eristatakse edaspidi masintoodetud palkmajasid ja käsitöö palkmajasid. Masintoodetud palkmajadele kohalduvad energiatõhususe miinimumnõuded koefitsiendiga 1,2, käsitöö palkmajade puhul on koefitsiendi väärtuseks 1,25.
Erandid lokaalse taastuvenergia tootmisel
Lokaalse taastuvenergia tootmine ei pruugi iga hoone asukohas olla majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik. Seega sätestatakse erandid, mis võtavad neid aspekte arvesse. Majanduslik põhjendatus on seotud sellega, kui efektiivselt lokaalse taastuvenergia tootmise süsteem töötab. Juhul kui süsteemi tootlus, näiteks planeeringuliste piirangute tõttu, on madalam kui 70% võrreldes optimaalselt suunatud süsteemi tootlusega, peab hoone vastama madalenergiahoone tasemele.
Tehnilised piirangud on seotud sellega, kas lokaalse taastuvenergia tootmise süsteem asub võrgupiirkonnas või kas see on võimalik võrku ühendada ilma võrguettevõtja poolt tehtud võrgu ümberehitustöödeta või kas hoonel on vajaliku võimsusega süsteemi paigaldamise jaoks piisavalt suur katusepind. Kui kehtib mõni nimetatud tehnilistest piirangustest, peab hoone vastama madalenergiahoone tasemele.
Seega on hoonete energiatõhususe miinimumnõuete põhilised alused järgmise viie aasta pikkuseks perioodiks paika saanud. See aga ei tähenda, et valdkonnas ei toimu mingeid arenguid. Möödunud suvel hakkas kehtima hoonete energiatõhususe direktiivi uus sõnastus, millega sätestatakse nõuded elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks, tehnosüsteemide regulaarsete ülevaatuste läbiviimiseks ja pikaajalise renoveerimisstrateegia sätestamiseks.
Need muudatused tuleb riiklikesse õigusaktidesse üle võtta 10. märtsiks 2020.
Hea teada
- Väikemajadele kohalduvad energiatõhususe nõuded on edaspidi jaotatud kolmeks kategooriaks vastavalt köetavale pinnale.
- Energiatõhususarvude piirmäärasid on täpsustatud nii madal- kui liginullenergiahoonete nõuete osas. Nõuded on muutunud leebemaks.
- Eelnõuga sätestatakse uued kaalumistegurite väärtused. Lisaks kaugküttele sätestatakse eraldi kaalumistegur tõhusale kaugküttele, kaugjahutusele ja tõhusale kaugjahutusele.
- Esmakordselt on sätestatud liginullenergiahoone nõude erandid, nt on nõude täitmisest vabastatud kuni 220 m² suuruse köetava pinnaga väikeelamud.
