Aasta Puitehitise tiitlile kandideerivad tänavu 26 ehitist, üks uhkem kui teine. Toimetuse valikul tutvustame neist siinkohal kuute.
Aasta Puitehitise võistlusel otsitakse ja tõstetakse esile uusi ehitisi, mille konstruktsioonides, välis- või siseviimistluses on puidu kasutamine toimunud parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ehituslikus mõttes. Otsuse võitja kohta teeb žürii, kes tänavu koguneb koosseisus Signe Kivi, Maile Grünberg, Karin Paulus, Tiia Ruben, Margit Mutso ning Sille Pihlak.
Konkursi tulemused kuulutatakse välja 6.–7. novembril Kultuurikatlas toimuval konverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”, mille kavaga saab lähemalt tutvuda aadressil http://puidukonverents.ee/
Vastseliina päästekomando Vastseliina alevikus
Vastseliina päästekomando konstruktiivseks lahenduseks on puitkarkass, mille abil on lahendatud nii hoone vahelagede konstruktsioon kui katusekandjad. Ka arhitektuurse lahendusena on läbivalt kasutatud puittooteid, nii on näiteks fassaadikattena eelistatud puitlaudist, hoone siseviimistluseks garaaži ja tööruumide osas on kasutatud OSB-plaati, samuti on olme- ja avatud aladel (õppeklass, kabinetid, trepikoda) kasutusel vineer. Arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil, Kavakava OÜ. Ehitaja Semuehitus AS.
Kortermaja nimega „Kolm venda”
Kortermaja asub Tartus Fortuuna kvartalis, koondades 64 korterit ja 4 äripinda. Parimate tingimustega elupindade eesmärgil loobuti detailplaneeringuga lubatud maksimaalsest ehitusmahust. Tellija tuli kaasa ideedega teostada eri tüpoloogiaga kortereid: ca 4 meetri kõrgused sisetasapinnaga korterid esimesel korrusel, hoovis privaatse aiaga ühendatud korter ning lahendused, mille fookus on funktsionaalsel planeeringul.
Projektis on läbivalt kasutatud puitu kui sooja ja tasakaalustavat materjali. Hoovi planeeriti seni Eestis suurimas mahus kandva liimpuitkonstruktsioonina suured terrassid (AS Tari) ning tähtsustati sisehoovi maastikuarhitektuurset lahendust.
Ristkihtpuidust on rajatud fassaadi ilmestavad elemendid ning rõdude põrandaplaadid, samuti esimese korruse kõrgemate korterite sisetasapindade vahelaed. Puiduga on ilmestatud ka peasissepääsude ja klaasfassaadide kujundust. Trepikodade üldaladel on erilahendusega valgustus, uksed ja postkastid, iga trepikoja ja korruse isikustamiseks valmistati vineerist CNC-lõikusega teostatud seinamaalid, samuti on kujundatud korterite uksi.
Hoone autoriteks on Kauss Arhitektuur OÜ. Sisearhitektuur Kristiina Aasvee. Tellija Avaare Kinnisvara. Ehitaja Ehitustrust AS.
Soohotell, RMK Muinasküla lõkkekoht
Augustikuise rahvusvahelise EKA suvekooli „Flooded – Design and Making Summer School for Floating Architecture 2018” käigus valminud metsaobjekti puhul on tegemist sohu ehitatud hotelliga ehk teisisõnu soohotelliga.
Hoone põhiidee lähtub Soomaa regulaarselt tõusvast ja langevast veetasemest. Nii on Soohotelli magamisasemed tõstetud hoone sees erinevatele tasanditele: kui vesi tõuseb, saab ööbida hoone ülemistel tasanditel ning kuna tõusev vesi ujutab maja alumised korrused üle, pääseb kõrgvee aegu Soohotelli otse kanuuga sisse sõites. Suvekooli 16 tudengit said ülesande rajada midagi, mida nad kõik ühiselt kasutada saaks: objekt kavandati nii, et nad mahuksid sinna kõik üheskoos magama.
Tegu on puitkonstruktsiooniga; kandvad kandekonstruktsioonid on 100×100 puitprussid, mis toetuvad kümnele kruvivaiale. Ehitisele parema jäikuse andmiseks on ehitis küljelt toestatud puitprussidega. Fassaad on hööveldamata puitlaudis (Siberi kuusk). Erinevatel põrandatasanditel on kasutatud immutatud terrassilauda.
Ottosoni purjespordikooli abihoone
Tegemist on teisaldatava abihoonega, mida purjekooli õpilased kasutavad enne ja pärast merel käimist. Ristkihtpuidust soojustuseta hoone interjööris ja räästa all eksterjööris on see valitud ka viimistlusmaterjaliks. Ilma räästata osades on fassaad kaetud musta valtsplekiga. Hoonel katusekattematerjali ei olegi, selle rolli võtavad enda kanda veekindlad integreeritud päikesepaneelid. Arhitekt Oliver Alver. Ehitaja Viimsi Ehitus Grupp OÜ.
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi külastuskeskus
Hoone kandekonstruktsiooniks on liimpuit: seinapostid, sarikad, vahelaetalad, vaheseinad ja osad jäikust tagavad välisseinad on CLT-st. Puitu on esitletud ka laudisena: omal kohal on lehisest välisvooder. Sisevooder on korgist, samuti on sees kasutusel puit ja puidupõhised plaadid. Külastuskeskusel on suures mahus alumiinium O-profiiliga klaasfassaad ja katusekatteks valiti traditsiooniline käsitsi valtsitud plekk. Arhitektid Lembit-Kaur Stöör, KoKo Arhitektid OÜ. Ehitaja KRC Ehitus OÜ.
Järvevana tee 7b büroohoone
Hoone puitfassaad lähtub rohelisest mõtteviisist ning ruumide kaitseks päikese ja suvekuumuse eest on akende ette projekteeritud sirmid ja ribid. Kulusid hoiavad madalal katusel olevad päikesepaneelid. Maaküttel hoones kasutatavast veest ligi 75% ammutatakse vihmaveest, veevarustus toimub osaliselt ühisveevärgi ja osaliselt sadevee baasil. Arhitektid arhitektuuribüroo Pluss. Tellija ja arendaja Hepsor OÜ. Ehitaja Mitt&Perlebach OÜ.
