Suuremahulised ehitusobjektid püüavad tihti tähelepanu valmimistähtaegade edasilükkumisega. Eesti õnnetusterohkeim liiklussõlm Haaberstis renoveeriti Nordeconi peatöövõtu all aga mitu kuud planeeritust kiiremini. Ehitustööde kiirele tempole pandi alus projekti esimestel kuudel.
Möödunud aasta märtsi viimane päev tõi teate, et Tallinna kommunaalamet valis Haabersti ristmiku ehitajaks Nordeconi. Tallinna ja ka kogu Eesti õnnetusterohkeima liiklussõlme ümberehitustööd pidid algama juba aprillis ning uus ristmik avatakse 2018. aasta oktoobris. Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik teatas meedias, et ilmselt ootavad piirkonda liikluses ees kõige suuremad segadused kohe ehituse alguses mais ja juunis. See oli aeg, kui liiklus oli ehitustööde tõttu juba piiratud, kuid inimesed ei olnud veel suutnud alternatiivseid variante liiklemiseks valida.
Nordeconil seisis ees väljakutse leida liiklusskeemid, mis liiklussõlme täielikult ei sulgeks ja samas saada hakkama ehitamisega töötaval ristmikul, et kõik püsiks planeeritud ajagraafikus. Paari kuu pärast avastasid nad end ka vastasseisust looduskaitse aktivistidega, kes asusid kaitsma objektile ettejäävat hõberemmelgat. Seegi ähvardas anda tõsise tagasilöögi ehitustöödele. Ometigi võis Vesiallik aasta lõpus objekti tellija esindajana uudistes rahulolevalt nentida, et suuremad liiklustakistused Haabersti ristmikul on läbi ja ehitustööd on ajagraafikust paar kuud ees. Viimaste aastate suurim ristmiku ümberehitus avatakse plaanitud oktoobri asemel juba 2018. aasta suvel.
Nordeconi objektijuht Kristjan Ots nõustub, et liikluse korraldamine oli sellel objektil üks suuremaid väljakutseid. Liiklust ristmiku piirkonnas kinni panna ei saanud, mis tähendas, et ehitustöid tuli korraldada erinevates etappides. „Kui oleksime samasuguse ristmiku ehitanud põllule, oleksime selle valmis ehitanud ilmselt juba 2017. aasta lõpuks,“ ütleb Ots praegu.
Tehnovõrkude labürindi lahendamine
Liikluskorralduse kõrval oli ehituse alguses ka teisi võtmetähtsusega väljakutseid. Nende lahendamine pani aluse kogu projekti edukusele. Ots peabki tagantjärgi vaadates kõige keerulisemaks ajaks ehituse algust. Ta meenutab, et kohe pärast ehituslepingu sõlmimist olid ilmad juba ehituseks sobilikud ja head ehitusaega ei tohtinud raisata. See tähendas, et väga lühikese ajaga (umbes kuuga) tuli leida kõikide tehnovõrkude (elekter, gaas, side, vesi, kanalisatsioon) ehitajad ning seejärel tuli alustada korraga kõigi tehnovõrkude ehitamist ja ümbertõstmist. „Kiire algus oli vajalik edasiste töödega graafikus püsimiseks ja objekti tähtaegseks valmimiseks,“ rõhutab Ots.
Asja tegi keerulisemaks ka juba olemasolevate tehnovõrkude „sasipundar“, mis tuli joonistelt lahti harutada ja mõelda, millises järjekorras teha trasside ümberlülitused. Ots ütleb, et tööde etappideks jagamine ja õiges järjekorras planeerimine oli suur väljakutse. Uued tehnovõrgud pidi välja ehitama ning samal ajal hoidma töös ka veel vanad võrgud. Kõik see pidi toimuma liiklusega ristmikul. „Kogu ristmiku piirkond oli kaetud tehnovõrkudega – ristmiku läbisid Kakumäed ja Tabasalu varustav gaasi- ja veetrass, kõrgepingekaablid, mis ühendasid lähedal olevaid alajaamu ning toitsid kaubanduskeskuseid, sajad erinevad sidekaablid, millest osad läksid üle lahe Soome,“ kirjeldab Ots rägastiku, mis peitus ehitatava ristmiku all.
Esimeste tööde hulgas kergliiklustunnel
Eelmise aasta mai alguseks olid plaanid välja töötatud ja alustati tehnovõrkude rajamisega. Juunis-juulis lülitati enamus võrke ümber, misjärel sai jätkata kaevetöödega. „Objektil töötas esimese paari kuu jooksul paralleelselt kuni 15 tehnovõrkude rajamisega hõivatud brigaadi. Sellises mahus trassitööde juhtimine oli keeruline,“ tunnistab Ots.
Samal ajal alustati ka rajatiste töödega, kuid betoonitöidki sai alustada ainult nendes töölõikudes, kus trassid ette ei jäänud. Esimeste tööde hulgas oli Paldiski maantee aluse kergliiklustunneli rajamine. See tuli valmis jõuda enne, kui viadukt sellest üle läheb. Kuid Otsa sõnul segasid ka tunneli rajamist suur hulk elektri- ja sidekaableid, millede ümberlülitused erinevatel põhjustel viibisid. Vaiatööd said suuremas mahus tehtud juuni alguseks, kuid viimased vaiad tehti alles augustis, kui välja oli lülitatud endine veetrass ja gaasitrass. Gaasitrassi ümberlülitamiseks tuli eelnevalt ehitada 2 kilomeetrit uut trassi ning ümberühendamine toimus töötava trassi all. Otsa väitel pole teadaolevalt Eestis varem nii suurt trassi selliselt ümber ühendatud.
Kuid kogu pingutus tehnovõrkudega oli vaeva väärt. Otsa ütlusel olid tehnovõrkude ümberlülitamised objekti tähtaegse valmimise võtmekohaks. See võimaldas 2017. aasta lõpuks tegeleda vajalikus mahus tee ehitusega ning väga olulise vaheetapina valmis saada enne talve tulekut viadukti betoonkeha. Pärg võeti viaduktilt maha 18. detsembril.
Puukaitsjad panid pooleteiseks kuuks töö seisma
Vahepealsesse aega mahtus ka hõberemmelga saaga. Ristmiku laiendamiseks oli vaja maha võtta hõberemmelgas, ent looduskaitseaktivistid ei olnud puu mahavõtmisega nõus.
Otsa väitel see siiski olulist mõju ehitusgraafikule ei tekitanud, kuna remmelgas asus kõige intensiivsemast tööfrondist veidi eemal. „Juhtum tekitas pigem närvipinget ning objektimeeskonnal jäi ülejäänud objektiga tegelemiseks seetõttu vähem aega,“ lausub Ots. Päris ilma tööseisakuta siiski hakkama ei saadud. Vaidlus loodusaktivistidega pani hõberemmelga piirkonnas tööd pooleteiseks kuuks seisma, kuid Otsa kinnitusel jõuti sügiseks soovitud graafikusse tagasi.
Mai lõpus avatigi Haabersti ringristmikku ületav 277-meetri pikkune viadukt: ristmikul on teha veel mõned teetööd, paigaldatakse veevarustust ja kanalisatsiooni ning tänavavalgustust ja foore, samuti on vaja lõpule viia haljastustööd. Otsa kinnitusel pole projektis otseselt midagi plaanitust kiiremini sujunud. Lihtsalt algne soov oligi ristmik veelgi kiiremini valmis saada. „Ajagraafik oligi tehtud väga sportlik,“ ütleb ta ja lisab, et edu tagasid enne tööde algust tehtud põhjalik eeltöö, detailne ajagraafik ning väga jäigalt graafikust kinni hoidmine ehitustööde ajal. Valitud koostööpartnerid olid heal tasemel ja said tähtaegse tööde valmimisega hakkama.
KÜSIMUS
Suuremate tee-ehitusprojektide puhul on juba tavaks konfliktid looduskaitsjate/-aktivistidega (Haabersti ristmikul hõberemmelga kaitsjatega, Reidi tee ehitusel rohelistega). Mida teha teisiti selliste ehituste planeerimisel, et neid kokkupõrkeid ei tekiks?
VASTUS
Kristjan Ots, Nordeconi objektijuht Haabersti ristmiku ehitusel
Kõiki juhtumeid ei oska ette näha ja ennustada. Haabersti hõberemmelga juhtum sai tänu politseile konkreetse lõpu. Ehitustegevusega kaasneb puude maha võtmine ja ka uute puude istutamine – suuremat tähelepanu tuleb pöörata selgitustegevusele ja osapooled peavad kompromissini jõudma enne ehitustegevuse algust.
Andrei Novikov, Tallinna abilinnapea
Siin on midagi teha ääretult keeruline. Mõnedel juhtudel on võimalik laiem diskussioon, näiteks Soo tänava puhul oli see mõistlik ja andis häid tulemusi. Kuid ma ei ole nõus seisukohaga, et laskuda igakord laia diskussiooni.
Haabersti liiklussõlme ehitus
- Maksumus 19,8 miljonit eurot.
- Ehitati Paldiski maantee, Rannamõisa tee ja Ehitajate tee kahetasandiline ristmik 277 meetri pikkuse ja 5 meetri kõrguse viaduktiga.
- Ehitati 1,05 kilomeetrit Paldiski maanteed, 1,1 kilomeetrit Rannamõisa teed, 100 meetrit Ehitajate teed.
- Kergliiklejate jaoks ehitati Ehitajate tee alla 38 meetri pikkune tunnel ja Paldiski maantee alla 54 meetri pikkune tunnel.
Iga päev mõjutatud mitukümmend tuhat inimest
Haabersti ristmiku ehituse alguse puhul avaldas statistikaamet mullu mais analüüsi, kui paljusid elanikke mõjutab Haabersti ringristmiku ümberehitus.
Rohkete liiklusõnnetuste ja tipptundide suurte ummikute poolest tuntud Haabersti ring on olnud oluliseks sõlmpunktiks Tallinna liiklusele. Sealt saab alguse Rannamõisa tee, mis on tuiksoon eeslinnastunud piirkondadele Tabasalu ja Vääna suunal. Seda läbib Paldiski maantee, mis ühendab Keilat ja Paldiskit Tallinnaga. Ka Õismäe elanikest suur osa läbib seda teel kesklinna.
Hinnanguliselt läbib Haabersti ristmiku teel tööle iga päev 21 000 inimest.
