Kohtun maailma ühe juhtiva arhitektuuribüroo Foster + Partners arhitekti Juan Bautista Frigerioga enne betoonipäeva algust 14. märtsil. Mehel on ette näidata muljetavaldav pagas töid ja projekte alates Wembley staadionist ja Ammani rahvusvahelisest lennujaamast kuni Buenos Airese uue raekojani, mis on pälvinud rahvusvahelisi auhindu.
Kui tuleb jutuks, et raha võib seada piirid ja lõpptulemust mõjutada, on Frigerio vastus kiire ja kindel: raha ei saa olla vabandus halvale arhitektuurile. Pole vaja raha, et teha häid lahendusi. „Kui on raha, saad teha võib-olla ambitsioonikamaid projekte, kuid heal arhitektuuril ei ole mingit pistmist kasutatud raha hulgaga, vaid loomingulisusega,“ kinnitab ta ja lisab, et raha seab küll piirid, kuid sealt edasi alles algab töö, et leida lahendus. Vahel võib jõuda nii isegi parema tulemuseni, kuna raha kasutatakse vaid oluliste asjade jaoks.
Lõpetasite Buenos Airese ülikooli aastal 1992. Tänaseks on sellest 26 aastat. Mida on see aeg kaasa toonud arhitektuuris?
Jah, lõpetasin ülikooli 90ndate alguses. See oli aeg, mil arhitektuuris oli märksõnaks funktsionaalsus ja selle kõrval jäi üsna vähe ruumi erinevate vormidega katsetamiseks. See on suurim muutus: tänapäevases n-ö mainstream-arhitektuuris pööratakse suurt rõhku erinevate vormide kasutamisele ilma, et selle taga oleks loogilist põhjendust. Samuti on muutused ühiskonnas mõjutanud arhitektide loomingut: avalikus hoones planeeritakse enam ruumi meelelahutusele, siin jooksevad välja erinevad ilu- ja moetrendid. Kokkuvõttes on moodne arhitektuur muutunud enam kui mina ise. Olen endiselt veendunud, et hooned peavad täitma oma ülesannet. Kui me suudame neid panna toimima inimeste heaks, on tegemist hea arhitektuuriga.
Teil on olnud põnev karjäär. Olete projekteerinud hooneid, mis on pälvinud mainekaid auhindu. Mis on olnud suurim väljakutse ja põnevaim töö?
Keerukuse, mõõtmete ja ka tehnoloogiliste lahenduste osas on meelde jäänud Wembley staadioni ehitamine. Inimeste arv, kelle tegevust pidin koordineerima ja läbi rääkima, oli selle projekti puhul väga suur.
Buenos Airese raekoja projekt oli teistpidi põnev. Me võitsime selle konkursi, kuid ei kohtunud oma kliendiga kordagi. Nii proovisime n-ö ridade vahelt lugeda, mõista projekti lähteülesandest, mida klient tegelikult tahab. Kuna tegemist oli ehitus-projekteerimishankega, siis palkas meid ehitusfirma. Tavaliselt tekib siin huvide konflikt: arhitekt soovib väljapaistvat arhitektuurilist lahendust, mis oleks ka viimistletud kvaliteetselt, ehitaja aga soovib teha hoone valmis hästi, kuid piisava kasumiga. Meil tekkis töö käigus palju vaidlusi, kuid kokkuvõttes on see näide väga õnnestunud koostööst. Ehitaja hindas meie tehtud lahendust ja meie omakorda saime aru, et nad pidid hoone ehitama valmis kiiresti ja mõistliku hinnaga. Hea arhitektuur sünnib koostööst, enesekesksusest pole siin abi. Arhitektuuris jooksevad kokku väga paljud erinevad huvid ja arhitekti ülesanne on neist terviklik hoone kujundada. Arhitektid on alati pidanud olema head läbirääkijad ja vahel tuleb teha ka kompromisse.
Milline on olnud teie suurim kompromiss?
Ühe elamuhoone projekti arendamise käigus Argentinas muutus turuolukord. Algselt olid majja planeeritud suured korterid suurte sisehoovidega, mis mängisid hoone välisilme juures olulist rolli. Korterid olid aga liiga suured, keegi poleks neid tol hetkel ostnud ja me pidime muutma nii hoone välisilmet kui ka sisemist struktuuri.
Arhitektina pead asjadel minna laskma. Hoone pole kunagi valmis, kuni see pole valmis ehitatud. Ja mõnikord võibki olla tunne, et mingi muudatus rikub kõik ära, kuid vahel võivad muudatused projekti isegi paremaks muuta.
Ka inimesed elavad aina enam digimaailmas ning avalik ruum täitub digilahendustega. Kas jääme ajale jalgu, kui me nende muudatustega kaasa ei lähe?
Moodne arhitektuur kasutab uusi lahendusi projekteerimisel, samuti on tehnoloogia sisse murdnud materjalide tootmisse. 3D-printimine võimaldab disainida väga keerulisi detaile ning neid ka kiiresti ja täpselt toota. Asjade uus esitlemise ja tegemise viis on loonud täiesti uutel alustel mõtlemise. Tehnoloogia on muutnud näiteks viisi, kuidas me disainime: täna kasutame disainiprotsessis virtuaalset reaalsust.
Olete õppinud-elanud-töötanud erinevates riikides. Mida on andnud erinevate keskkondade, reeglite nägemine?
Olen elanud Buenos Aireses, Londonis, Bostonis ja New Yorgis. Eelkõige on see andnud oskuse teha koostööd erinevate inimestega. See on õppimine, kuidas ühendada ja köita erinevaid inimesi. Inimesed elavad küll oma kohalikus kontekstis, kuid aina enam kerkib pinnale ka laiem maailm, suur rahvusvaheline võrgustik, kuhu kuuluvad väga erinevad inimesed, kes jagavad samu väärtusi. Foster + Partners peakontor asub Londonis, nii teen töid nii Argentinas kui Londonis. Samas on huvitavaid projekte käimas nii Panamas, Brasiilias, Tšiilis kui Kolumbias. Kuigi oleme suur rahvusvaheline firma, siis proovime töötada võimalusel alati kohalike inseneride ja arhitektidega. Nii õpime üksteiselt kõige enam.
Mis projektid teil praegu töös on?
Täna on suur teema see, kuidas liikuda taastuvatel energiaressurssidel põhinevate lahenduste poole. Samuti tegeleme kosmosetemaatikaga. See ei ole täna enam fiktsioon, et otsime uut ruumi väljaspool meie oma planeeti. Teeme koostööd nii NASA kui Euroopa Kosmoseagentuuriga. Seega ulmekirjandus saab reaalsuseks kiiremini kui me seda täna arvame.
Kes on olnud teie suurimad õpetajad ja mida nad on teile kaasa andnud?
Olen töötanud nüüdseks 17 aastat ettevõttes Foster + Partners. On olnud lugematul hulgal huvitavaid projekte, kohtumisi väga paljude uute ja huvitavate inimestega. Kui töötad sellise ettevõtte jaoks, pead end kogu aeg harima ja täiendama, et tipus püsida. Samuti on mind palju mõjutanud mu oma lapsed. Nad on väga loomingulised, nõudlikud ja esitavad palju väljakutseid. Nii et mõlemad, heaks lapsevanemaks ja professionaaliks olemine, need on väga suured väljakutsed.
Millise arhitektina te end kümne aasta päras ette kujutate?
Ma ei tea, mida ma teen järgmisel nädalal, sellele on väga raske vastata. Ma soovin, et oleksin lõpule viinud Argentinas mõned suured projektid, mis on täna algamas ja tagasi Londonis või New Yorgis. Selleks, et ise kasvada, peaksin mõne aja pärast edasi liikuma.
Keskkond ja sealsed reeglid mõjutavad alati. Kui erinev on teha projekte erinevates paikades?
Argentina on väga hõredalt asustatud maa, 1/3 rahvastikust on koondunud pealinna ja veel paari linna. See on justkui linnaarhitekti ideaal. Me usume, et mõistlik on olemasolevate linnade tihendamine, seda muidugi viisil, millest võidaksid ka inimesed.
Peame mõtlema, kuidas luua linnadesse uut majanduskeskkonda, mis võimaldaks inimestel ära elada ja teistpidi säilitada linnadest väljaspool olevaid väärtuseid. Täna raiutakse metsi, kuna inimesed vajavad raha ja see on neile eluliselt vajalik. See ei peaks nii olema. Sama kehtib ka Eesti puhul: teil on palju metsa säilinud ja on väga tähis seda hoida.
Mis mulje jättis Teile esimese õhtuga Tallinn?
Esimene mulje oli, et siinses kliimas võib täiesti ära jäätuda – ellu igatahes jäin. Jõudsin käia Telliskivi Loomelinnakus: piirkond, mille funktsioon on tänaseks muutunud ja erinevalt varasemast on see avatud linnarahvale. Meil on sarnane kogemus Buenos Airese sadamapiirkonnaga, see oli mahajäetud majadega militaarpiirkond, mis nüüd on linnale tagasi võidetud. Tänaseks on saanud sellest finantskeskus, mis asub otse linnasüdame kõrval. Vanu hooneid ei tohikski vaadata kui pühamuid, vaid kui elavaid organisme, neile tuleb anda uusi funktsioone ja nii neid elus hoida. Kui disain on hea, siis inimesed kohanevad kiiresti ja võtavad hoone omaks.
Juan Bautista Frigerio
- Õppis arhitektuuri Buenos Airese ülikoolis, mille lõpetas aastal 1992.
- Aastal 1995 asus elama New Yorki ning töötas arhitektuuribüroos Gabellini Associates ja Kohn Pederson Fox. Keskendus suurte jaekaupluste projekteerimisele.
- 1996. aastal jätkas õpinguid Harvardi Ülikoolis. 1998. aastal omandas magistrikraadi arhitektuuri ja linnaruumi kujundamises, MAUD.
- Kuni 2000. aastani töötas arhitektina arhitektuuripraksises Machado and Silvetti Associates.
- Alates 2001 seotud ettevõttega Foster + Partners (2008. aastast partner Ladina-Ameerikas).
Olulised projektid:
- Wembley staadion
- Lääne-Kowlooni kultuurikvartal (2002)
- Bexley Business Academy, mis oli 2004. aastal Stirling Prize nominentide hulgas
- Queen Alia rahvusvaheline lennujaam, mis võitis 2006. aastal Cityscape Architectural Review Awards auhinna transpordikategoorias
- El Aleph residents, mis pälvis RIBA rahvusvahelise elamuehituse auhinna 2012. aastal
- Buenos Airese raekoda, mis on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas American Planning Association Sustainable Building Project auhind 2015. aastal ning RIBA auhind International Excellence 2016. aastal.
