EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
Meie poole pöördub üha enam mures ettevõtjaid, korteriühistuid, eraisikuid ning asutusi, kes on endale äsja lasknud ehitada asfaltplatsi, parkla, laopinna või tee. Mure seisneb uue asfaltkatte seisukorra kiires halvenemises ja defektide tekkimises. Kõige levinumad visuaalsed defektid on: Asfalt kahjustub masinate...
Loe edasi2018. aastal alustas Maanteeamet esimest katseprojekti asfalteerimistööde boonussüsteemi rakendamiseks kolmel objektil. Boonustest on saanud kirgiküttev teema, mis on muu hulgas tekitanud erinevaid kõhklusi kuni selleni, kas need on üldse õiguslikult lubatud. Marek Truu ja Romet Raun Teede Tehnokeskusest vastavad korduma...
Loe edasiMida Eestis 2019. aastal ehitatakse? Millised teelõigud rekonstrueeritakse, kuhu rajatakse uusi teid? Maanteeameti Põhja regioonis on tegijatel käed tegemist täis: suuremate töödena asutakse ehitama Tallinna ringtee Luige-Saku lõiku ning Kernu ümbersõitu. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2–24,2 Luige-Saku lõigu...
Loe edasiJuttudel, et Eestis upume aukudesse ja naabrite teed on siledamad, puudub tõepõhi, kinnitavad Eesti teedeehituse ja -hoolduse praeguse aja kaks hinnatuimat eksperti. Eelmise aasta lõpus andsid Maanteeamet ja Eesti Asfaldiliit esmakordselt välja Insener Aadu Lassi teedevaldkonna auhinnad. Inseneripreemia anti OÜ-s...
Loe edasiLõuna regiooni suurimateks töödeks on BIM-mudelit kasutades Niitsiku-Karisilla lõigu rekonstrueerimine koos Niitsiku silla ümberehitamisega ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehitus. Põlva-Karisilla tee kilomeetritel 27,301–34,219 asuva Niitsiku-Karisilla lõigu tööde käigus rekonsrueeritakse katend, ehitatakse ümber riigiteede, kohalike teede ja erateede ristmikke,...
Loe edasiMaanteeameti lääne regioonis on alanud aastal töös rohkem objekte, kui ühte ajakirja mahuks, ent üks olulisem neist on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigiteel nr 10 asuva Tuudi-Ridase lõigu rekonstrueerimine kilomeetritel 50,13–56,35. Tegu on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal viimase veel rekonstrueerimata lõiguga sellel teel....
Loe edasiAlgab 2+2 maantee ehitus Ida regioonis algab Tallinna-Narva vahelise riigitee 1 (E20) Rõmeda-Haljala lõigu ümberehitus 2+2 maanteeks, seda kilomeetritel 78,5–87,4. Olemasolev tee juba on Tallinna poolses otsas enam kui kilomeetri pikkuselt 2+2 maantee, kuid selle Tallinna suunduv sõidutee on kitsas...
Loe edasiAsfaltbetoonist kulumiskihi paigaldustööde kvaliteedi ning püsivuse ajas määravad paigaldatud kihi jäävpoorsus, tihendustegur ja paksus. Nende laboratoorseks määramiseks tuleb uude paigaldatud kattesse vastuvõtu katsetuste raames puurida 12 puurauku ühe kilomeetri kohta. See omakorda tähendab aastas ligi 5000 puurauku kogu riigiteede võrgustikul,...
Loe edasiAadu Lass määras Eesti teede käekäiku ja arengut aastakümnetel, mil teadmised tee-ehitusest ja tehnilised võimalused olid suures muutumises – algelistest masinatest tänapäevase tehnikani ja perfokaartidele sisestatud infost arvutite- ja pilvemaailmani. 1950. aastate teisest poolest kuni 1990. aastateni suurenes kattega riigimaanteede...
Loe edasiBetooni kõige tavalisemaks füüsikaliseks näitajaks on survetugevus ja kui betoon on avatud keskkonnale, siis ka külmakindlus. Enamasti määratakse need näitajad betoonkuubikute katsetamise teel, mis on valatud ehitamisega samal ajal ja samast materjalist. Survetugevuse määramiseks surutakse survepressiga katsekeha kuni purunemiseni ja...
Loe edasiTelli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!
EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!