EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
Maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi annab ülevaate 2020. aasta plaanidest: mis saab teehoiukavast? Kuidas edeneb suurprojektide ettevalmistus? Millised on strateegilised eesmärgid? Kuidas on edenenud teehoiukava planeerimine? Teehoiu pikaajalise rahastamise stabiilsus on pikka aega murekoht olnud. Teehoiu planeerimise ja rahastamise...
Loe edasiVäo liiklussõlme ehitamine Olemasolev Väo ristmik on ammendanud oma läbilaskevõime – on ju tegemist ühe Eesti koormatuima ristmikuga, mida läbib ööpäevas ligi 49 000 autot. Eeldatakse, et kahekümne aasta pärast on neid ööpäevas umbes 60 000. Väo eritasandiline liiklussõlm asub...
Loe edasiAastal 2020 tehakse lõuna regioonis töid umbes 40 miljoni euro eest. Rekonstrueeritakse seitse teelõiku: Vinso–Kirmsi lõik (kilomeetritel 25,9–35,1), Varese–Vaabina lõik (kilomeetritel 9,4–22), Kuigatsi–Soontaga lõik (kilomeetritel 57,2–65,3), Muuga–Hänikese lõik (kilomeetritel 0–1), Reola lõik (kilomeetritel 0–1,4), Võisiku–Kuningamäe lõik (kilomeetritel 35,8–43) ja Kaave–Kaavere...
Loe edasiMaanteeameti lääne regiooni üheks olulisemaks tööks on tänavu Tallinna–Pärnu–Ikla riigitee lõigu taastusremont kilomeetritel 122,6–134,5. Ristmikel tõstetakse raskeliikluse poolt enimkoormatud sõiduradade kandevõimet ning uuendatakse Uussilla vuugid. Hetkel projekteerib Tuulekaru OÜ lahendust. Peamiste ehitustöödena tehakse katte taastusremont roopa-remix meetodil, rekonstrueeritakse raskeliikluse poolt...
Loe edasiRakvere–Rannapungerja rekonstrueerimine Rakvere–Rannapungerja maantee rekonstrueeritakse ligikaudu 12-kilomeetrisel lõigul Sae–Anguse–Palasi vahel, et parandada teekatte seisukorda, muuta liiklemist mugavamaks ja ohutumaks. Teekatte laius muutub olemasolevalt 6–6,5 meetrilt 7,5-meetriseks ning kurvid saavad ohutust parandavad laiendused. Tehnilised lahendused Majanduslikult optimaalseima lahenduse saavutamiseks on teelõigule...
Loe edasiPeagi saab liikleja Tallinna–Tartu trassil enda käsutusse veel umbes 23 km uut 2+2 sõidurajaga maanteed, sest augustis kavatseb Maanteeamet liikluseks avada Kose–Ardu–Võõbu lõigu, millega teekond trassil lüheneb enam kui paari kilomeetri võrra. Kohtume Maanteeameti spetsialistidega uue Kose–Võõbu maanteelõigu Tallinna-poolses otsas,...
Loe edasiTallinna Tehnikakõrgkooli uurimistööst „Raskeveokite mõju sildadele“ selgus, et nõukogudeaegsed sillad kannavad enamasti tänapäevaseid raskeveokeid, ent nende täismassi tuleb tõhusamalt kontrollida. Eesmärgiks oli uurida, kuidas taluvad nõukogude ajal rajatud tüüpsillad tänaseid raskeveokeid. Enam kui tuhandest riigiteedel paiknevast sillast ligi 70% on...
Loe edasiLaborina näeme, kui olulise mõjuga teema on teede-ehituse valdkonnas proovide võtmine. Korrektne proovivõtt peaks olema teedeehituses kõikidele osapooltele esmane kvaliteeditagamise võte. Teedeehituses on tavapärane, et vastavalt lepingutingimustele ehitaja ehitab ning vastutab nii konstruktsiooni püsivuse kui ka kasutatavate materjalide omaduste eest....
Loe edasiTootmises otsitakse pidevalt viise, kuidas tõhusamalt toimetada, kulutada vähem energiat ja taaskasutada võimalikult palju. Teedeehituses on üheks selliseks heaks näiteks üles freesitud asfaldi ehk freespuru kasutamine uue asfaltsegu tootmisel. Seda saab teha olenevalt kattekihist kandev- ja siduvkihi segudes kuni 20%...
Loe edasiMeie poole pöördub üha enam mures ettevõtjaid, korteriühistuid, eraisikuid ning asutusi, kes on endale äsja lasknud ehitada asfaltplatsi, parkla, laopinna või tee. Mure seisneb uue asfaltkatte seisukorra kiires halvenemises ja defektide tekkimises. Kõige levinumad visuaalsed defektid on: Asfalt kahjustub masinate...
Loe edasiTelli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!
EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!