Vene ajal ehitatud arvutud suurpaneelelamud sobivad oma ehitustehnilise seisundi tõttu renoveerimiseks ja ka tehaseliseks renoveerimiseks väga hästi, sest nende üldseisund on oluliselt parem, kui varem hinnati.
Iga renoveeritava maja puhul on vaja kindlasti teha korralikud, ka invasiivsed uuringud.
Euroopa Parlamendi suurotsuse kohaselt tuleb renoveerida kõik Europa Liidu elamud aastaks 2033 vähemalt D-energiaklassi tasemele. See asetab kõigile, kel tegemist meie arvukate aastail 1960–1990 püstitatud paneelmajadega – kokku hinnanguliselt üle Eesti kaks miljonit ruutmeetrit elamispinda – suuremahulised kohustused nende energiatõhusaks renoveerimisel.
Nende majade ehitamise ajal kehtisid teistsugused tõekspidamised ning normatiivid, samuti lõid riiklikult madalal hoitud küttehinnad olukorra, kus kõik need elamud vajavad energiatõhususe hüppelist tõstmist. Samal ajal on väljendatud seisukohti, et suure osa kõnealuste hoonete elukaar peaks hakkama lõppema, sest need on vanemad kui 50 aastat ning lisaks oli tolleaegne ehituskvaliteet madalapoolne ning ka suurel määral kõikuv. Eeltoodust järeldati veel hiljutigi, et nähtavas tulevikus peaks ootama suurt osa selliseid hooneid ees lammutamine, ülejäänute kordategemiseks aga napib meil nii raha, oskusi kui ka töökäsi.
Siiski on uuema aja uurimised toonud esile, et tollased suurpaneelelamud ehk paneelikad on rajatud piisava tugevusvaruga, nende konstruktsioon on arvatust püsivam ning nende praegune seisund, ka nende betoonelementide oma, on märgatavalt parem, kui kardeti.
Ehk – neid arvukaid elamuid on võimalik edukalt renoveerida, anda neile nõuetekohane, isegi parem energiatõhusus. Lisaks saab seda teha tehaseliselt, sest nii on ökonoomsem, kiirem ja ka tulemus on energiatõhusam.
Betooniühingu lõppeva aasta septembris korraldatud õppepäeval tutvustasin oma uurimistöö järeldusi ettekandes „Suurpaneelelamute välisseinapaneelide seisukorra hindamine enne rekonstrueerimist“.
Minu uuringute (juhendajad Ivar Talvik ja Targo Kalamees) põhisõnumiks on, et üldiselt on suurpaneelhoonete välisseinad rahuldavas seisukorras, kuid väiksemas mahus võivad vajada täiendavat toestust ja kinnitusi.
Kavandatav tehaseline renoveerimine on võimalik, kui rakendada lisatavate fassaadipaneelide puhul õiget kinnituslahendust, mis tagab olemasoleva seina püsivuse. Kõige selle eelduseks on aga iga uuendamisele võetava maja põhjalik ehitusliku seisundi uurimine.
Mis on suurpaneel?
Tutvustasin suurpaneelelamute tollaseid ehitusjooniseid ja konstruktsiooni eripärasid, mis pole üldiselt väga tuntud. „Tegu on ca kolme meetri pikkuste ja kolmekihiliste paneelidega, kus välise ja sisemise betoonikihi vahel on põhiliselt fibroliit-ehitusplaadist (TEP-plaadist) soojustus. Paneele toodeti Tallinna ja Tartu tehastes, need on suures joones sarnased, kuid erinevused on plaatidevahelise kinnitusviisi osas.
Mitmetest majadest seni võetud puurproovide põhjal saab kinnitada, et enamasti on seinapaksused projektijärgsed, kuid esineb ka kõrvalekaldeid, mida tuleb iga maja puhul eraldi hinnata ja arvestada fassaadi projekteerimisel. Betoon on küllalt heas seisundis tänu kõrgemale tugevusele, sest tootmise kiirendamiseks parema algtugevuse saavutamiseks tehti paneelid tugevamast betoonist, kui projektis ette nähtud.
Peab rõhutama, et vastupidiselt levinud arvamusele pole tegu arvutuste mõistes raudbetoonpaneelidega, neis puudub kandevõime rolli täitev armeering, on vaid konstruktiivsed traatvõrgud, mis võimaldas paneele valuvormist välja tõsta. Vähene armatuur kahandab oluliselt raudbetooni peaprobleemi: armatuuri korrodeerumist betooni karbonieerumise käigus ning aja jooksul sellest tulenevat tugevuse märgatavat kahanemist.
Mis on suurpaneelmaja?
Paneelide monteerimisel ei kasutatud ka mingit nurgaraudade keevitamist, vaid nurkadesse montaažiks vajalikud armatuurrauast kaarjad elemendid seoti paika ja kokku tugevate terasklambritega, mida liite saavutamiseks painutati. Sellised lahendused teevad ka hõlpsaks majade võimaliku demonteerimise, ka selle paneelimaterjali ringkasutuse.
Hoone püsivus saavutati sellega, et konstruktsiooni kõik elemendid – nii ca kolmemeetrise sammuga välisseinte, siseseinte paneelid – on kõik kandva funktsiooniga, toetuvad üksteisele. Laepaneelid toetuvad seintele kõigis neljas küljes, ka välisseintele. Selline kärgjas lahendus on vägagi püsiv. Ka paneelhoonete vundamendid on väga püsivad ja piisava tugevusvaruga, et neile saaks toetada, ka lisada tehaseliselt toodetud puitkonstruktsiooniga fassaadipaneelid.
Tänapäeva nõuetele vastava kandevõime saavutamine nõuab üksjagu keerulisi arvutusi, tolleaegsed lahendused olid ökonoomsed, kuid kandvate välisseina paneelide kandevõime on projektijärgne, kohati isegi suurem. Nii saab öelda, et mõnede tehnikaülikooli poole pöördunud paneelmajadele puidust fassaadipaneelide tootjate murel – kas maja kannatab lisanduva raskuse välja – pole eriti alust, pigem on kandevõimel piisavalt suur varu. Ja veel – Tallinna tehases valmistati 9-korruseliste majade paneelide sisekiht 125 mm paksusega, 5-korruselistel on see suuremalt jaolt 70 mm. Paneelide kogupaksus on Tallinna tüüpi majade osas 9-korruselistel 300 mm, 5-korruselistel 250 mm.
Senised uuringud pistelised
Seni on meil uuel ajal suurpaneelide seisundit uuritud seoses renoveerimisvajadustega siiski pisteliselt. Kõigile kättesaadav on 2009. aastal tehtud uurimus „Raport: suurpaneel- ja korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“. Kuid seal uuriti vaid seitset suurpaneelelamut. Juba siis toodi välja, et enne renoveerimist tuleb teha hoonetel lahtipuurimisi, et hinnata tegelikku seisundit. Nüüdseks pole, niipalju kui oleme maju uurinud, olukord eriti halvenenud, küll aga on toonased halvas seisukorras vuugid nüüdseks ära parandatud. Nenditi, et betooni külmakindlus ei ole tagatud, välisplaadi betooni survetugevus on vahemikus 20–70 Mpa, karboniseerumise varieeruvus on väga suur, vahemikus 0–70 mm, soolade kahjustusi ei esine.
Soomes on nende betooniühingu juhtimisel tehtud uuringuid, nende kokkuvõte ja sealt tulenevad soovitused-normid on koondatud eraldi paksu raamatusse ja sellest on nüüd juba ilmunud neljas trükk. Sealt on meil kõigil palju kõrva taha panna, sest see on oluline infoallikas, millele toetuda eelseisvatel suurte renoveerimis-rekonstrueerimistööde kavandamisel.
Soomlaste uuringubaas oli juba 2010. aastaks 950 maja, osa nende kogemustest on meile hästi üle võetav. Samas aga on nende paneelmajades näiteks ilma vahelae koormuseta välisseinasid ja neid ei loeta kandvaks, konstruktsioon on erinev. Eesti uuringute tagasihoidlik siht on ca 100 maja, isegi 50, siis saaks juba ka mingile arvestavamale statistikale tugineda. Võin kinnitada, et tänaseks nii Soomes kui Eestis tehtud uuringud on näidanud, et 10–15% mahus võib esineda suuremaid puudusi välisseina seisukorras, mida saab täiendavate kinnituste abil lahendada. Vahepealne arusaam, et 60–70-aastased majad on amortiseerunud ja renoveerimiseks liiga kulukad, pole kinnitust leidnud.
Mida uuritakse?
Mullu alustasime ka uuringuid, kus sihikul on enam kui 30 maja. Me uurime eelkõige neid paneelikaid, mida on kavas asuda renoveerima, ühtlasi aga oleme asja ka laiemalt ette võtnud. Muu hulgas tekib majade ventilatsioonisüsteemide uuendamisel hulk välisseintesse avade puurimisi, puurisüdamike uurimine annab väga kasulikku informatsiooni konkreetse hoone ehituse ja seisundi kohta. Ehitajad on neid ka meile andnud, ent oleme ka ise võimalikult palju neid kokku kogunud: siit üleskutse, et kui kellelgi on veel neid pakkuda, palun võtke meiega ühendust. Tehnikaülikoolis alustatud uurimistöö tarvis kogume katsekehasid. Võtke ühendust aadressil kristo.paalandi@taltech.ee, tuleme ise järele.
Välisseina uuringud algavad iga maja puhul esmasest paikvaatlusest ning uurimiskava koostamisest. Tuleb läbi uurida ka arhiivimaterjalid, projektid. Edasi talitame Soome juhendi BY42 järgi, kuid uuringuplaane on muudetud ja kohandatud Eesti välisseina konstruktsioonile vastavaks. Vajalik on proovide võtmise põhjendatud plaan, et tulemused kirjeldaksid kogu hoone välisseina vajalikke parameetreid. Soovitan siinkohal kuivpuurimist ilma statiivita, sest nii läheb töö kiiremini. Proovide alusel saab määrata paneelide seisundit, aga eelkõige selle survetugevust.
Vajalik on ka välisplaadi ja siseplaadi vahelise kinnituse seisukorra uuring läbi välisplaadi lokaalse avamise, eriti vanemate majade puhul. Uuringute teostamisel üritame ajaga kaasas käia ja kasutame lisaks purustavale katsemeetodile (puurkehad) mittepurustavaid uurimismeetodeid. Metallituvastusseade HILTI PS 300 mõõdab nii armatuuri paiknemist kui ka selle kaitsekihti. Meetodeid tuleb kombineerida, ka ultraheliseadmed jms. Vaja läheb muu hulgas ka klassikat ehk Schmidti vasarat.
Kokkuvõtteks – kui olete isegi uurinud kümmet samatüübilist maja, pole see õigustuseks järgmiste uurimata jätmiseks, ka iga järgmise põhjalik uurimine on möödapääsmatu. Tootmisolud olid neil aastatel vägagi muutlikud ning majade seisundid on ka väga erinevad, ehkki paneelid näivad pealt vaadates välja täiesti ühesugused.
Praktilisi soovitusi soojustamisel
Fassaadide tehaselisel renoveerimisel on paneelide paigaldamiseks ning kinnitamiseks teoreetiliselt mitmesuguseid variante. Meie oludes on kõige usaldusväärsem meetod, kus lisatavad paneelid toetatakse soklikorruse välisseinale ning sealt alates üksteise peale. Nagu soomlased soovitavad, seotakse paneelid seinaga, eelkõige siseplaadiga iga paneelirea ülaservast, et vältida betoonpaneelide võimalikku väljanõtkumist. Nii tekib väljapoole nõtkuvale seinale tasakaalustav komponent. Konstruktsioonide läbiarvutamine on väga vajalik, sest tehaselise paneeli ruutmeetrikaal on 50 kilo. Paigalduse projekteerimisel on soovitus jätta esimese viie korruse paneelide omakaal kandma soklikorruse seinale, 9-korruselistel lisaks ka kuuenda korruse seinale nelja korruse jagu koormust. Horisontaalsihis kinnitused on vajalikud igal korrusel.
Lõpetuseks tuleb tõdeda, et paneelide seisund on üldiselt täiesti hea. Kui küsida, mida teha rõdudega, siis kõige vanemate hoonete juures on korrosioon teinud oma töö. Me pole kõike jõudnud põhjalikult uurida, aga üks on selge: rõdud on külmasillad. Saag kätte, rõdud maha ja maja taha vastasseinale teraskarkass ja uued kerged rõdud. Selline kiire lahendus on praktikas levinud.
