Aasta betoonehitise konkursil eripreemia pälvinud Nõmme ühepereeramu jääb meelde lihtsate, ent toimivate ja maitsekate lahenduste poolest, olles heaks inspiratsiooniks teistelegi.
Mõni arhitektuurne lahendus sünnib kiiresti, teise puhul võtab otsusteni jõudmine aega – nii ka Suvila tänava eramu puhul. „Laias laastus algas maja projekteerimine juba 15 aasta eest,“ meenutab arhitekt Madis Eek arhitektuuribüroost Eek & Mutso aega, mil hea sõber ja klassivend uue kodu loomise ideega tema poole pöördus.
Tulevase kodu piirkond Nõmmel oli tellijale tuttav, kuigi vahepeal oli elujärg ta pikkadeks aastateks suure lombi taha viinud. Madis Eeki esimeseks ülesandeks sai krundi detailplaneeringu korrigeerimine – kunagise omaniku poolt sinna asukohta esialgu plaanitud mahuka kaldkatuste ja kaar-akendega lahendus ei kõnetanud uut omanikku, õnneks sai detailplaneering tühistatud ning edasi sai liikuda minimalistlikuma joonega projektiga.
Läbimõeldud materjalivalik
Mõningatel juhtudel on tellijal kindel nägemus tulevase kodu materjalist, ent Suvila tänava eramu puhul oli olulisem pigem hoone üldmaht ja ruumistruktuur – maja sooviti kõrgete lagedega, avarat ja valgusküllast. Pärast eri materjalide kaalumist langes kaalukauss betoonile. Betooni on kasutatud seal, kus ta kõige suurema efekti annab – kandekonstruktsioonides, et tagada hoone tugevus, ning väliskoorikus, kus ta tagab kestva ja hooldusvaba pinna ning tooks esile materjali eheda ilu. „Idee niisugusest hooldusvabast ja kestvast lahendusest meeldis tellijale. Betooni on ka siselahenduses kasutatud, aga mitte liiga palju. Siseseinad on valatud vineerraketisega, väliskoorik ja läbi kahe korruse ulatuv trepisein laudisraketisega: niisuguse seina võlu on see, et ta ei mõju külmana,“ sõnab Eek.
Samal ajal on nii interjööris kui ka osaliselt väljas garaažiosas kasutatud puitu, ka piirdeaial on kombineeritud betooni ja puitu. „Kui garaaži uksed on suletud, siis väljast vaadates ei tajugi, kus on uks, sest puiduga kaetud tõsteuks sulandub fassaadi,“ kirjeldab Eek. „Mulle meeldib, kui garaaž ei ole esimene asi, mis majafassaadil silma torkab, selle puitukse lahenduse teostumise üle on hea meel. Puidumustri kokku ajamine nõudis küll täpsust, aga see tasus vaeva – männitüvede tooni pruunikad uksed tasakaalustavad maja betoonpindade halli tooni. Kuumõlitatud laudadest uste hooldus esimesel korrusel on lihtne, selleks pole vaja ka kõrgustesse küünitada.“
Betoonivalu väljakutsed
Madis Eeki sõnutsi on puidupindade kombineerimine betooniga ka sisearhitektuuris hästitoimiv lahendus. „Suvila tänava eramu sisearhitektuuris on betoon kui hoone põhimaterjal toodud esile vähemalt iga ruumi ühes seinas, lisaks nendes kohtades, kus see oli vajalik konstruktsioonis,“ kirjeldab ta.
Kõige enam väljakutset pakkunud betoontööna toob ta esile läbi kahe korruse ulatuva laudisraketisega trepiseina valamise ühe valuga, et keset seina ei jääks vuuki. See õnnestus! Üsna keerulise teostusega on ka soojakatkestusega betoonist klaasfassaadi varjav raam ümber tänava ja hoovifassaadi, eriti hoovipoolse katuseserva väändes pind, mis nõudis raketise tegemisel suurt täpsust.
„Telor Ehituse betoonitööde kvaliteet oli nii hea, et järeltöötlust ei olnud praktiliselt vajagi,“ iseloomustab Eek. „Betooni jäi lõpuks avatuks isegi elutoa laes, alguses ei olnud seda plaanis eksponeerida. Lagi oli aga nii hästi valatud, et betoonikosmeetik aitas vaid veidi tulemusele kaasa ning üldmulje sai väga hea. Magamistubades katsime küll betoonlaed ära – nii saavutasime tasakaalu arhitekti, tellija ja sisearhitekti materjalisoovituste ning -lahenduste vahel.“
Aga kuidas kommenteerida muret, et betoonmaja süsinikujalajälg võib olla liialt suur?
„Kõik sõltub sellest, kui pikast ajaperspektiivist me räägime, kui pikaks ajaks hoonet planeerime. Kui maja elukaar on pikk ja seda ehitatakse arvestusega, et maja peab vastu mitte 50, vaid vähemalt 100 aastat, siis on betooni jalajälg väga väike. Mida kauem on hoone kasutuses, seda ökoloogilisem ja ka ökonoomsem ta on. Maja peab olema selline, et ka järgmised põlved tahavad seal elada,“ kommenteerib Eek.
Selgete piiridega ruumijaotus
Suvila tänava eramu ruumijaotuse plaanimisel võeti arvesse väga erinevaid nüansse, näiteks lubatud ehitusala, kõrguspiirangud, asukoht ja krundi kuju ning orientatsioon. „Nõmme ja Pääsküla piirkonda on võimalik sobitada väga erinevaid maju, nii lamekatusega hooneid kui 1930. aastate stiilis traditsioonilise viilkatusega maju, siinne keskkond võimaldab mõlemat,“ räägib Eek. „Tellija soov oli eelkõige, et kodu saaks avar ja valgusküllane, viilkatusega lahendus oleks teise korruse paratamatult pimedamaks muutnud, seega otsustati lamekatuse kasuks.“
Hoone vaatab hoovi ja tänava poole – avaneb kahes suunas nagu lehvik. Pealtnäha lihtne vorm loob tugeva raamistiku, mis määras ka sisestruktuuri – selle võib tinglikult neljaks osaks jagada. Nii kõrgub ühe neljandiku pindala ulatuses elutuba läbi kahe korruse, köögiosa kohal asuvad kabinetid, saunaruumide kohal on magamistuba vajalike lisaruumidega ning garaaži kohale on paigutatud lastetoad.
Krundi haljastamisel oli oluline säilitada nõmmelik keskkond: männid, pihlakad, mõned kuused ja viljapuud. Hoovipool liitub majaga looklev puidust terrass, mille toon on sama kui maja puitviimistlusel.
Et hoonest saaks kodu
Tellijal oli esialgu mõte sisustada Suvila tänava eramu tervenisti uue mööbliga, aga lõpuks tulid mitmed sisustuselemendid, mis on aastaid rännanud koos perega elukohast elukohta, Nõmme koju kaasa.
„On uut, on eelmiste kodude pärandit, selline eluterve sümbioos,“ kirjeldab Eek, kelle sõnul on sisustamise protsessis tihti vaja teha ka kompromisse, olla piisavalt tundlik inimeste soovide suhtes, sest kokkuvõttes on kõige olulisem, et koduomanikud end oma majas hästi tunneksid.
Madis Eek toob esile, et kodutunde loovad igale majale eelkõige selle elanikud. „See on tore, kui inimesed annavad neile tähtsate mööblitükkide või fotode läbi kohale oma puudutuse. Seeläbi peegeldab kodu nende elu, maitset ja eelistusi. Ruumide funktsioonid võivad mõnikord täpsustuda ka töö käigus, siin näiteks tekkis seoses veebikoosolekute võidukäiguga vajadus suletud kabineti järele. Algselt oli projektis kabinet avatud, sest viisteist aastat tagasi veebikoosolekuid veel ei peetud, nende vajaduse tõi välja alles koroonaepideemia. Hea, kui on võimalus lahendusi vastavalt tellija soovidele töö käigus ümber teha,“ sõnab ta.
Suvila XXXI
- Kasutuseesmärk: ühepereelamu
- Tellija: eraisik
- Arhitekt: Madis Eek, arhitektuuribüroo Eek & Mutso
- Sisearhitekt; Anu Habakukk, Stuudio Habakukk
- Konstruktor: Tõnu Peipman, Tsikuraat; Triin Sigus, Kavern
- Eriosad: Projektide Agentuur ja Delta Projekt
- Ehituse peatöövõtja: Telor Ehituse OÜ
- Betoonitööde teostaja: Telor Ehituse OÜ
- Betooni, betoontoodete tarnija: Betoonimeister AS, Heidelberg Materials Betoon AS
- Raketise tarnija: Peri AS
- Betoonikosmeetika: Grest
Eriauhind konkursilt
Aasta betoonehitise konkursi eriauhinna Suvila täva eramu arhitektuuri eest pälvis Madis Eek (AB Eek &
Mutso) ning hoone betoonitööde eest tunnustati Telor Ehitused OÜ-d.
Konkursi žürii kommentaar hoone kohta: „Hea arhitektuuri ja sooja atmosfääriga eramaja. Laudis ja laudisraketisega vormitud betoon loovad efektse kontrasti ja sulanduvad hästi Nõmme mändide alla. Siseruumides on betooni kasutatud arhitekti julgete ruumiliste lahenduste rõhutamiseks – näiteks läbi kahe korruse kõrguvas esikus ja trepiseinas. Üheks betoontööde suurimaks väljakutseks oli just kõrge trepiseina valamine ühe valuga. Betoonpindade kvaliteet on silmapaistev, lausa nii kõrgel tasemel, et võiks nimetada AAA superklassiks.“
