Tänavuse Aasta Tehasemaja auhinna parima eramu kategoorias pälvis omanäoline julgete lahendustega eramaja Pirita mändide vahel.
Aasta Tehasemaja 2023 parima eramu tiitli pälvinud hoone Pirital valmis OÜ KAMP Arhitektid projekti järgi EstHus majatehases.
Tegelikult mängis just selle projekti võitjaks tulekul teatud rolli ka juhus, sest lõpuks parimaks eramuks tunnistatud Pirita maja omanik oli alguses kaalunud hoopis kivimaja ehitamist, aga pärast kokkupuudet EstHusi ja arhitektidega ning puidu ehituses kasutamise võimalustega tutvumist langes otsus puitpaneelidest konstruktsiooniga maja kasuks.
Võib tunduda ehk üllatav, aga arhitektuurselt moodsa ja silmatorkavalt omapärase maja sisemuses peidab ennast tegelikult puhtakujuline ökostiil. Muide – hoone tellija üks eesmärke oligi saada endale tõeliselt omanäoline maja.
Väljast moodne, seest tervislik
OÜ KAMP Arhitektid partner ja arhitekt Peeter Loo sõnul on majatehaseid erinevaid – ühed, kes toodavadki põhiliselt vaid tüüpprojektiga maju ja teised – nagu ka seekordne koostööpartner EstHus – kes ongi spetsialiseerunud vaid eriprojektide lahendamisele.
„Juba esimene kokkupuude nendega oli väga mõnus ja tegelikult edasi kulgesidki asjad juba päris kiiresti,” meenutab Peeter Loo. „Meile oli EstHus kuidagi varasemast meelde jäänud tänu just ristkiht-naelpuidu (MHM) süsteemile. Nii et kohe, kui me selle tellijale välja pakkusime, oli ta sellest väga huvitatud ja nii hakkasid asjad arenema.”
Tehases toodetud detailidest maja ehitamine valiti tema sõnul välja eelkõige aja kokkuhoiu pärast – kõnealuse hoone, mis pole üldse lihtsate killast, karkass pandi püsti kolme-nelja päevaga, samas kui nullist platsil ehitades kulunuks selleks nädalaid, kui mitte kuid.
Loo märgib, et kohe alguses olid tellija esitatud kriteeriumid selged ja konkreetsed – tema soov oli saada avarat, valgusküllast ja hea sisekliimaga maja. Et mitte öelda tervislikku maja.
„Sisekliima oli väga tähtsal kohal ning eks sellest tuli ka MHM-i valik. Ristkiht-naelpuidu omapära seisnebki selles, et paneelidel puuduvad igasugused liimühendused, on vaid alumiiniumnaelad paneelseinas,” kirjeldab Peeter Loo konstruktsioonimaterjali valikut. „Lisaks aitab hea sisekliima saavutamisele kaasa hoone siseviimistlus, mis kõik on tehtud savi- ja lubikrohvi ning muude naturaalsete materjalide baasil. Savikrohvil on ju omadus siduda üleliigset niiskust ja kui ruum on kuiv, seda vabastada. Ehk siis reguleerib n-ö loomulikul moel ruumide sisekliimat.”
Mingeid tüüplahendusi või mingist varasemast tööst mahaviksitud detaile Pirita maja juures ei kasutatud ning Loo kinnitab, et seda püüab ta põhimõtteliselt alati teha.
„See teeb küll enda elu keerulisemaks, aga samas on iga uus projekt selle võrra huvitavam,” ütleb ta. „Aga eks mingid lahendused muidugi korduvad projektist projekti ja ega alati polegi mõtet jalgratast leiutada. Ent mis puutub hoone kontseptsiooni või mingitesse fassaadilahendustesse, siis selles üritame küll iga kord midagi uut ja senisest erinevat teha.”
Kuumõli ja termotöötlus
Ettekujutus sellest, kui suur maja umbes peaks olema, oli tellijal olemas, aga kuju andsid hoonele lõpuks ikkagi arhitektid. Ehk nagu Peeter Loo ütleb – lähteülesanne oli piisav, aga katsetamist tuli töö käigus ikka ette.
„Kohe alguses tuli tellija meie ideedega kaasa. Näiteks sai kõigepealt paika pandud, et maja koosneb mitmest erinavast plokist ja selline kontseptsioon oli neile kohe vastuvõetav,” räägib Loo. „Aga mõnda asja ikka muutsime ka. Näiteks alguses tahtsime välisviimistluses kasutada eriliselt piklikke telliseid, mida oleks pidanud laduma püstformaadis. Lõpuks jõudsime arusaamisele, et kui soovime sellist fassaadi, siis MHM-ist sellisel kujul seda maja ehitada ei saa.” Nimelt oleks mitmed avad tulnud planeeritust väiksemad teha, ent kuna tellija eelistus oli ikkagi loomuliku valguse suur osakaal siseruumides, siis lepiti lõpuks kokku, et maja välisvooder tehakse ikkagi laudisena.
Samas pole see mingi tavapärane laudis, vaid tegemist on kuum-õlitatud ja termotöödeldud lauaga, mis pealegi on paigaldatud seina mõneti ebatraditsionaalselt – püstipidi. Tõsi, viimastel aastatel on püstise paigaldusega voodrilauda hakatud üha enam kasutama, kuna juba ainuüksi see annab hoonele teistest märksa erineva väljanägemise.
Nii saavutati maksimaalse eelistuse säilitamine väiksema tähtsusega soovist loobumise hinnaga. Kuumõlitatud ja termotöödeldud voodrilaud tähendab puidu kontekstis eriti head vastupidavust ilmastikule. See oli ka eesmärgiks, sest tellija soovis saada ilusat, aga samas hooldusvaba fassaadi. Kõigepealt võeti mängu kuumõlitöötlus, aga tulemuseks oli mitte kuigi puhas tumepruun toon. Taheti aga saada päris musta värvi materjali. Prooviti termotöötlust koos kuumõliga ning sedasi saadigi laudadele puhas must pind.
„Mõned aastad tagasi võis must fassaad olla päris ehmatav, aga praegu enam mitte,” ütleb Peeter Loo. „Mustal värvil on see hea omadus, et sel puudub mingi n-ö väline sõnum. Must on rahulik ja neutraalne.”
Tehasemajade päralt tulevik
Kokkuvõttes meenutab Loo koostööd tellija, ehitaja ja arhitektide vahel kui väga head. Selle üheks oluliseks aluseks nimetab ta asjaolu, et tellija usaldab arhitekti. „Tellija peab usaldama arhitekti, siis sünnibki hea asi,” ütleb ta.
Õnnestunud ja avalikku tähelepanu pälvinud projektide tähtsuse kohta ütleb Peeter Loo seda, et kahtlemata aitavad need n-ö pildile tõusta ja mis seal salata – teinekord ka uusi kliente võita.
Näiteks toob ta juba aastatetaguse korra, kui tema ja kolleegide loodud väliköök võitis puit-arhitektuuri konkursil auhinna. Tulemuseks oli tõsiasi, et pärast seda suurenes umbes aasta jooksul oluliselt väliköökide tellimine tema büroost. „Eks sellel nüüdsel võidutööl ole ka oma mõju. Näiteks julgeme ehk hakata rohkem pakkuma kuumõlitatud ja termotöödeldud laudist või mingit muud materjali,” märgib Loo.
Mis puutub tehasemajade võidukäiku ka mitte tüüpiliste hoonete puhul, siis selles vallas näeb ta suurt tulevikku. Seda just tänu sellele, et majatehaste võimekus uusi ja eriilmelisi projekte teostada järjest paraneb. Lisaks on tehased viimasel ajal märksa paindlikumad kui omal ajal, mil oldi valmis vorpima vaid palkmaju.
„Mõned tehased hoiavad kinni oma kataloogikaubast, aga paljud teevad paralleelselt meelsasti ka erilahendusi,” selgitab Peeter Loo. „Ma arvan, et tehasemaja ongi ehituse tulevik – kiirus, kvaliteet, kvaliteedikontroll.”
Tasub teada
Aasta Tehasemaja 2023 – parim eramu
- Ristkiht-naelpuidust hoone
- Tootja-ehitaja: OÜ EstHus
- Arhitektid: Peeter Loo, Jaanus Saarepera – OÜ KAMP Arhitektid
- Insenerid: Martin Groznõi, Janek Paabut
- Ehitusalune pind: 252,8 m2
- Valminud 2022. aastal
Allikas: Eesti Puitmajaliit
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2023. aasta suvenumbris:
