Arhitekt Martin Aunin räägib, et äsja aasta betoonehitise tiitli noppinud Järve tornide sünnilugu ulatub suisa 16 aasta tagusesse aega.
Järve tornid on üks hoone, mis koosneb kahest elamutornist ja neid ühendavast madalast kaubandus-, teenindus- ja büroopinnaplokist. Kokku on majas 205 korterit ja umbes 5000 m² büroo- ja kaubanduspinda – hoone valmimine võttis aga aega pea kaks aastakümmet.
Millal sai see idee alguse?
Järve tornide idee sündis 16 aastat tagasi, 2006. aastal – siis alustas TTP Järve tänava arendusega. Erinevatelt arhitektidelt telliti eskiisid ja valituks osutus meie lahendus. Detailplaneeringuga alustati nullist – sel ajahetkel ei olnud vist veel kõiki sel alal asunud eramuid omandatud, ent juba siis oli selge, et tegemist on kõrghoonete teemaplaneeringus punaseks värvitud alaga.
Teemaplaneering oli seega linnal olemas?
Kõrghoonete teemaplaneering oli linnal juba lõppfaasis, Järve tornide asukoht oli Tallinnas üks koht 11-st, kuhu on lubatud püstitada kõrghooneid (ehk üle 45 m kõrguseid hooneid).
Tegelikult oli meil alguses soov teha veidi kõrgem maja, esimesed eskiisidki olid sellised, ent kuna sinna tsooni jääb lennukoridor, siis polnud see võimalik. Lennuamet jälgis plaane väga hoolega ja arvestas, et lubatud kõrgust ei ületataks. Arvutasime, kui palju korruseid mahub ja optimeerisime niipalju kui võimalik. Kokkuvõttes sai üks torn korruse jagu madalam kui teine: üks torn on 19 ja teine 18 korrust. Kõrgem torn on 63 meetrit maapinnast ja 98 m merepinnast. Torn on ruudukujulise põhjapindalaga.
Kõigest viie aastaga õnnestus kehtestada nii detailplaneering kui ka valmis saada Järve tornide esimene tööprojekt. 2011. aastal saime lõpuks ka ehitusloa. Siis oli aga käes sügava majandussurutise periood, millest väljaronimine toimus samm-sammult ning nii mahukad ja ambitsioonikad projektid jäid ootele. Järve tornide puhul lausa kaheksaks aastaks. Aga ühtteist toimus ka sel perioodil. Hoone makett ja joonised eksponeeriti Ahtri tänaval Soolalao uuendatud esimese korruse saalis püsinäitusel ELAV RUUM.
Lõpptulemuse seisukohast polnudki see ooteaeg halb: aastatega oli edasi arenenud ehitustehnoloogia, kasutusse võetud mudelprojekteerimise võimalused, nii arendajal kui ka meil endil oli teadmisi ja kogemusi kogunenud.
Kokkuvõttes oli meil nii planeerimiseks kui ka projekti loomiseks arvestatav aeg, oli võimalik kõik põhjalikult läbi mõelda, polnud sellist praktikat, mida täna kohtab sageli riigihangetel, et täna planeerime ja homme ehitame.
Kuidas sai paika maja asendiplaan ja arhitektuur?
Maja paigutamisel krundile soovisime rakendada krundi reljeefset põhjaserva koos kaarja Tammsaare tee ülessõiduteega nii, et need saaksid arhitektuurse ideestiku koostisosadeks. Selline bastionilaadne pinnavorm loob visuaalselt suurepärase ülemineku maapinnalt hoonete struktuurile ning liidab neid ühtlasi platoona, mis varjab kahte maa-alust parklakorrust. Tornide paiknemine „kurvi“ alguses ja lõpus aitab luua sidet suurlinliku transpordisõlmega ilma, et selle dünaamilisus saaks katkestatud.
Tornide heeliksina ülesehituv heledates toonides tugevalt ruumiline välismaht tekitab enamusele korteritele rõdud ning aitab arhitektuurselt saavutada elamule omaseid dimensioone. Fassaad on jaotatud vertikaalsete betoon-elementidega nii, et tervikuna tekiksid võimalikult sihvaka ilmega tornide mahud. Välisseina iga element on keeruline kolmemõõtmeline pusletükk. Eriti ruumilised ja skulpturaalsed on maja välisnurkades olevad fassaadi- ja rõduelemendid.
Kas ja kui palju projekt muutus võrreldes algse ideega?
Esialgu plaanitud lahendus ei olnud läbivalt monteeritud betoonhoone. Kui algne projekt 2017. aastal sahtlist välja võeti, hakkasime otsima lahendusi, et arhitektuur uutele nõuetele ja element-ehituse ideele vastavaks saaks. Vahepealsete aastatega olid muutunud ka nõuded – palju, mis puudutas tuleohutust, samuti näiteks kunagi kahekordse klaaspaketiga mõeldud aknalahendust enam tänapäeval ette ei kujutaks. Muutsime ka korterite planeeringuid, projekt muutus palju ja see töö võttis umbes poolteist aastat.
Uuenenud oli ka meeskond: nii konstruktor kui ka insenerid alustasid tööga algusest peale. Ehitustööga alustamise hetkeks elasime juba koroonaviiruse olukorras, ent projekt käivitus enne seda, seega läks õnneks ja monteerimistöid koroonaperiood ja Ukraina sõda tugevalt ei mõjutanud.
Mida uuenenud normid tuleohutuse osas ette nägid?
Esimese projekti ajal polnud sellist standardit veel olemaski, lähtusime üldistest projekteerimise normidest ja veneaegsetest nõuetest. Kui inspektor Vassil Hartšuk oli koostamas esimest kõrghoonete tuleohutuse standardit, siis talle meeldis Järve tornide kompaktne käärtreppidega evakuatsioonilahendus. Praeguses standardi teatmelisas on tornide tuleohutuse plaanid trükitud kui näidislahendus kahe trepikojaga uusehitise evakuatsioonilahendusest. Need joonised on minu teada alles ka kehtivas standardiversioonis.
Keda koostööpartneritest esile tõstaksite?
TTP-l oli professionaalse arendaja ja ehitajana kandev roll, uuenenud projekt sai just vastavalt TTP kindlale soovile ja veendumusele läbinisti betoonelementhoone. Kusjuures maksimaalselt tehases valmistatud ja kohapeal võimalikult optimaalselt monteeritavate fassaadidega. Eraldi tõstaksin esile E-Betoonelementi, kes kohe kaasati arenduse uude etappi. Koostöö nendega sujus hästi ja nad panustasid kõvasti, et hooned realiseeruks just sellistena, nagu me neid täna näeme. Kuna elemenditootja oli samas ka konstruktsiooni projekteerija, oli neil ka selge arusaam, kuidas see lahendus peaks valmima. Tänu E-Betoonelemendi tulemuslikule tööle õnnestus kohalikus mastaabis tublisti nihutada elementehituse piire ja muuta arusaamist paneelmajadest, pakkudes uut värsket lähenemist.
Kaua lõpliku lahenduse lihvimiseks aega kulus?
Aasta jagu joonistasime fragmente ja sõlmi ning otsisime uuele lähteülesandele sobivaid lahendusi eesmärgiga säilitada esialgne arhitektuurne idee. Lõpuks võib öelda, et tegemist oli hea otsusega. Elementlahendus andis tornidele uue värske ilme ja eelduse kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks. Uued tööprojektid valmisid aasta hiljem juba paralleelselt kaevamistöödega ehitusplatsil. Neli aastat kestis aktiivsem ehitustegevus.
Millised olid suuremad ehituslikud väljakutsed?
Ehituse algfaasis võttis aega vundamendiaugu kaevamine – maa-alused korrused rajati paekivipinnasesse. Kui hoone hakkas kerkima, siis esimese hooga võis monteerimistempo kõrvalseisjale aeglane tunduda, ent kõrghoonel võttiski vormide ja raketiste valmistamine aega. Kui need juba olemas olid, siis kõrgem osa valmis kiiremini, sest elemendid korduvad. E-Betoonelement toodab Skandinaaviasse väga eksklusiivse pinnaviimistlusega elemente, ent nii keerulise ruumilise kujuga elemente ei olnud ka nemad varem tootnud. Nii palju kui võimalik, tootsime tehases ja montaaž toimus kohapeal. Eks see ongi betoonehitise ja elementehituse võimalus ja suund tulevikuks, mida arendada ja ära kasutada. Üha enam otsitakse võimalusi, kuidas tooteid monteeritavateks ja transpordisõbralikeks muuta, üle maailma valmistatakse elemente võimalikult õhulistena, kasutatakse komposiitmaterjale. See ongi tulevik.
Nii et elementehituse päralt on tulevik?
Elementehitust loetakse lihtsaks ja soodsaks lahenduseks, sageli kasutatakse tüüpseid matriitse, nii mõnigi esmapilgul atraktiivse väljanägemisega fassaad on tüüptoode. Järve tornide osas tasub esile tõsta, et fassaadielementide lahendus on unikaalne ja kordumatu, teist sellist hoonet ei ole ei Eestis ega ka mujal – nii saalungid kui ka raketised tehti E-Betoonelemendis just selle hoone tarbeks. Ka hoone kõrgus, asukoht ja silmapaistvus aitavad neil veelgi paremini silma paista. Kui vaadata 20 aasta jooksul aasta betoonehitise tiitli võitnud ehitisi, siis elementidest maju on nende seas paar-kolm. Betoonelementide võimalusi ei kasutata piisavalt.
Täna on tornides vaba pinda keerulinegi leida…
Jah, maja on töös. Minu teada kortereid enam saadaval ei ole, aga paari väiksemat äripinda on võimalik veel üürida.
Küllap ka vaated on need, mis kutsuvad niisugusesse kõrghoonesse kodu soetama. Järve tornide puhul on juba ka madalamatelt korrustelt väga hea vaade üle linna.
Oleme rõdude puhul silmas pidanud, et säiliksid maksimaalsed vaated nii rõdudelt kui ka tubadest – tavalisel kortermajal eelistatakse kõrgemaid rõdude vaheseinu, et luua rohkem privaatsust, ent siin oli oluline, et rõdust ei saaks varjav element.
Järve tornid on silma jäänud mitmel pool – äsja noppis hoone aasta betoonehitise tiitli.
Betoonehitise konkurss on teiste seas erandlik, sest kõik ehitusega seotud osapooled arendajast ja arhitektist kuni inseneri, ehitaja ja betoonitootjani on kaasatud. Žürii, kus on kõik osapooled esindatud, vaatab aastaga ehitatut veidi laiemalt. Minu eriala konkursid on väga valdkonnakesksed, kus eriti viimastel aastatel nähakse ainult üksikuid piiratud vahendite toel rajatud kultuuri- ja koolimaju, mis peavad olema avaliku konkursi tulemusel sündinud.
Samas enamik linnaruumi kerkivatest hoonetest on need, kus me elame või töötame – kortermajad ja ärihooned. Nende hoonete kvaliteet ei ole vähem tähtis, sest kujundab meie elukeskkonda laiemalt. Nii annab aasta betoonehitise konkurss hea läbilõike aasta jooksul valminud silmapaistavatest ehitistest.
Hea teada
- Järve tänav 2 krunt asub Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringu alal. Hoone koosneb 18- ja 19-korruselisest elamutornist ja neid ühendavast 2-korruselisest plokist, milles asuvad kaubandus-, teenindus- ja büroopinnad.
- Fassaad on jaotatud vertikaalsete betoonelementidega nii, et tervikuna tekiksid võimalikult sihvaka ilmega tornid. Parapetilahendus jätab tunde, et tornid on visuaalselt lõpetamata, pürgides edasi kõrgusesse.
- Betooni valge värv rõhutab õhulisust ja kergust ning toob esile fassaadielementide jõulise reljeefsuse ja vormisügavuse.
- Fassaadi kandvaks ideeks on spiraalina üleskerkivad vähem ja rohkem eenduvad rõdulindid.
- Välisseina iga element on keeruline kolmemõõtmeline pusletükk. Eriti ruumilised ja skulpturaalsed on maja välisnurkades olevad fassaadi- ja rõduelemendid.
Järve tornid, Tallinn, Järve tn 2
- Kasutuseesmärk: elu- ja ärihoone (205 korterit, bürood, kaubanduspinnad)
- Tellija: TTP AS
- Arhitekt: Arhitekt Martin Aunin / töögrupp Martin Aunin, Marti Kahu, Margid Saar, Magit Remi, Martin Melioranski
- Konstruktor: AS E-Betoonelement / vastutavad insenerid Jaanus Olop, Mati Jõgiste;
- CES OÜ, Empius OÜ, DMT Insenerid OÜ
- Maa-alune osa (monoliitbetoon): Inseneribüroo Pike OÜ
- Ehitaja (peatöövõtja ja betoonitööde teostaja): peatöövõtja AS TTP, betoontoodete valmistaja ja paigaldaja AS E-Betoonelement
- Betooni, betoontoodete ja raketise tarnija: monoliitbetoonitööde teostaja PR Betoon OÜ; betooni tarnija Rudus AS; betoonraketise tarnija Peri AS
