Uuenduslike ehitustehniliste lahendustega MUBA hoone ehitus tõi oodatud tulemuse: Merko Ehitus AS-i projektidirektor Taavi Lipp noppis aasta ehitaja tiitli.
Vastne, 1. septembril 2022 esmakordselt õpilased vastu võtnud Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA) on suurima mahu ja pinnaga üldhariduskooli hoone Eestimaal. Selles on 825 ruumi, mis võtavad enda alla kokku 28 000 m2. Taavi Lipp juhtis ehitustöid nii, et hoone valmis ehitussektorit tabanud kobarkriisi kiuste suuremate hädadeta ning on nii arhitektuurselt kui ehitustehniliselt tähelepanu vääriv.
Taavi Lipp märgib, et kui MUBA hankekonkurss välja kuulutati, läks Merko sellele kandideerima ikka kindla sooviga hange endale võita. Selleks tehti ka põhjalikku eeltööd, sest nagu Lipp kinnitab, peab suurte objektide puhul rehkendustesse korralikult süvenema ja projekti otsast otsani mitu korda läbi töötama.
Lõpuks kujunes nõnda, et Merko võitis hanke konkureeriva pakkumise ees ca 1500 euroga, mis on ehitise 35,5 miljoni euro suurust kogumaksumust arvestades muidugi vaid pisku. Aga antud juhul asjade edasist käiku määrav pisku. „Seda arvestades oli võit Merkole muidugi magus, sest sellise hoone rajamine on ehitusfirma jaoks ka oluline maineprojekt,” möönab Taavi Lipp. „Tegelikult kõik suured peatöövõtjad püüavad selliseid suuri objekte, mida hiljem saab oma referentside hulgas esile tuua. Majanduslikus mõttes ei minda nii suurtele hangetele alapakkumistega. Neid minnakse teadlikult n-ö püüdma, sealjuures täpselt arvestades, sest panused on suured ja ka kaotus võib olla väga suur. Kui eelarves suuri apsakaid ei tehta, siis tavapäraselt rahaliselt ei kaotata.”
Heitlik aeg suurendab riske
Paraku ei teadnud keegi hanke läbiviimise ajal, mis nii kohalikku kui üleilmset majandust peagi ees ootab. MUBA ehitusleping sai allkirjad 2020. aasta veebruari lõpus, sisuliselt samal ajal jõudis Eestisse koroonapandeemia ning õige pea kaasnesid sellega ka mastaapsed piirangud. „See oli kõigi jaoks uus olukord, millega tuli leppida ja kohaneda. Kuna ehitusleping nägi ette ka tööprojektide koostamist, siis esimese koroonamõjuna ilmneski tõsiasi, et projektikoosolekud tuli pidada distantsilt. Aga kui korraga on laua taga kümmekond projekteerijat, siis sellise koosoleku tulemuslik pidamine üle veebiplatvormi oli vähemalt minu jaoks ikka uus katsumus. Suhteliselt pikad ja väsitavad olid need koosolekud, aga sellest sai uus normaalsus,” meenutab Taavi Lipp. „Veel aasta edasi ja 2021. aasta kevadel algas ehitusmaterjalide hinnaralli ja materjalide puudus, mis mõjutas kõvasti kõiki ehitusettevõtjaid.”
Igale erisoovile lahendus
Merko sai arhitektuuribüroolt hoone projektlahenduse, aga paljud konstruktsiooni ja eriosade lahendused said täpse käsitluse juba eraldi tööprojektis. Siiski väärib arhitektuuribüroo töö Taavi Lipu sõnul tunnustamist, sest kõvasti oli vaeva nähtud tellija erisoovidele lahenduste otsimisega.
Muusikakooli üks olulisemaid erinõudeid on hea akustika, nii ruumilise kui ehitusliku akustika tagamine nii saalides kui harjutusklassides. Ainuüksi viimaseid on MUBA-s 120 ja need on plaanitud nii, et kui kõrvuti klassides mängitakse näiteks trompetit ja viiulit, siis need ei tohi teineteist segada.
„Projekteeriti nn ruum-ruumis lahendus. Alguses oli põhimõtteliselt nii, et igale pillile oli oma betoonkarp, mille sisse projekteeriti ja ehitati just konkreetsele pillile mõeldud spetsiifikaga ruum,” kirjeldab Lipp tööde erilisust. „Lisaks on hoones erineva kasutusotstarbega õppelavadega saalid, kus saavad harjutada ning esinemiskogemust saada nii lauljad, pillimängijad kui balletitantsijad. Igaühel on oma nõuded. Näiteks baleriinid vajasid spetsiaalse kattega põrandat, muusikutele on hästi oluline ruumi akustika jne. Lisaks kammersaalid koorilauljatele, black-box, ruumid, kus saab rokki harjutada.”
Hoone eripärana toob Taavi Lipp esile keldrikorrusele parkla juurde rajatud helisalvestusstuudio, mille hoone kasutajad on hinnanud nii ehituslikult kui ka tehnikaga varustatuse poolest siinses regioonis üheks esinduslikumaks.
Nii võib projektijuhist aru saada, kui ta kinnitab, et ehitaja kõige suurem töö on n-ö kõigile nähtava fassaadi taga peidus – see kätkeb endas hoone sisemusse loodud erilahendusi, spetsiifilisi materjale, silma eest varjatud tehnosüsteeme.
Kobarkriisi kiuste valmis
Kuna MUBA ehitamise juures kasutatavad materjalid polnud alati kõige tavapärasemad ja ka nende mahud olid tavapärasest märksa suuremad, siis tabas ehitusmaterjalide kriis peatöövõtjat kohati üpris valusalt. Midagi ei jäänud selle pärast tegemata, ka kvaliteedi arvelt ei tehtud järeleandmisi, aga mõju oli ikkagi tuntav.
„Eelmise aasta kevadel, kui see hinnaralli pihta hakkas, jäid meil ehitustööd korra ka seisma, kuna polnud saada metallkarkasse kipsplaadi paigaldamiseks,” kirjeldab Taavi Lipp kriisi mõju MUBA ehitusele. „Mingi kogus oli meil valmis hangitud, aga see polnud piisav ja nii jäid meil kipsitööd kuuks-pooleteiseks seisma. Hiljem tuli taas graafikusse jõudmiseks täiendavat ressurssi planeerida.” Kokkuvõtvalt tähendas materjalipuudus seda, et tegevusi tuli tavapärasest varem planeerida.
MUBA puhul olid arhitektid loonud üsna keerulise hoone, mistõttu ehitajal tuli projekt täht-tähe haaval põhjalikult läbi töötada ning kõikide iseärasustega arvestada. Seda enam, et ega niikuinii kõiki nüansse ei suudeta paberile panna – ka ootamatusi on suurte majade puhul palju. Väga palju sõltub sellise töö sujuv korraldamine Lipu sõnul meeskonna kogemustest, sest just kogemustele toetudes suudetakse ka paljusid asju ette näha, tunnetada, kust võib välja kasvada probleem, kust mitte.
Ta märgib, et Riigi Kinnisvara AS püüab tellijana kõvasti propageerida tänapäevaseid projekteerimislahendusi ja uusi tehnoloogiaid, näiteks BIM-projekteerimist ja ehitamist selle järgi jmt. Taavi Lipp nendib siiski, et ainult BIM-ile tuginedes ehitaja hakkama ei saa: „BIM-ist on palju kasu, aga kõike seda infot, mida BIM-projekt sisaldab, ei tasu pimesi usaldada. See tuleb ikka üle kontrollida,” räägib ta. „Näiteks on fassaad ilusti projekteeritud, aga kui hakkad mahtusid arvestama ja materjali tellima, tuleb välja, et mudelist on näiteks 1000 ruutmeetrit midagi puudu. See võib olla n-ö kadunud teisele kihile vmt. Eelarve koostamise ajal on kiire, kõigesse ei jõuta süveneda ja siis tulebki ehitamise ajal nende puuduolevate mahtudega tegeleda. Nii võib sealt palju vigu sisse tulla. Aga abi on BIM-ist ikkagi rohkem kui tüli.”
Projektijuht või hiromant?
On loogiline, et mida mahukam projekt, seda suurem risk ehitusettevõtte jaoks. Riske võimendab muidugi praegune ebakindel aeg, kus ootamatuid pöördeid võib tuua iga järgnev päev. Nii on ka ehitajad praegu uusi objekte teha võttes Taavi Lipu hinnangul ettevaatlikud ning pühendavad eelarvestamisele kõvasti aega, et hiljem mitte kõrbeda. Riske võimendavad kõik ehitamisega kaasnevad aspektid – materjalide hinnatõus ja keeruline saadavus, energiahindade tõus, transpordi ja tööjõu kallinemine, ka allhanketööde tegijad tahavad järjest rohkem raha saada.
„Niipalju kui kuulda, ega riik tellijana lepingutes järeleandmisel väga paindlik just ei ole. Tõendamine, et ehitustööde kallinemine oli tingitud just ühest või teisest konkreetsest asjaolust, pole lihtsate killast,” kirjeldab Lipp. „Nüüd tõesti on uutes hangetes juba ka hindade indekseerimine sees. Vastavalt ehitushinna indeksi muutumisele siis kas tõstetakse või langetatakse ehituslepingu maksumust. MUBA lepingus seda veel polnud ja kogu hinnarisk jäi ehitusettevõtte õlule.”
Näiteks oli seal suures mahus vaja industriaalparketti, mida toodetakse puidujääkidest. Selle tarned aga viibisid, sest Euroopa tehastel polnud toormaterjali, et parketti toota.
Ehitaja seisukohalt on vastuolusid praegusel ajal veelgi. Näiteks räägitakse, et ehitades võiks rohkem puitu kasutada, sh ühiskondlikes ja teistes avaliku sektori tellimusel rajatavates hoonetes ning siduda sinna rohkem süsinikku, aga samas muutub puitmaterjal üha defitsiitsemaks. „Praegu ehitame Rae gümnaasiumi, kogu hoone karkass tuleb puidust, sinna läheb suures mahus liimpuitu,” ütleb ta. „Kuu aega tagasi tegin ühe Eesti tootjaga lepinguid, ilmnes, et puidu hind on võrreldes kevadega langenud, aga samas energiahinnad pigem tõusevad. Kogu turg on väga kaootiline ja midagi prognoosida on praegu väga keeruline.”
Taavi Lipp
- Hariduskäik: 1998–2002 Tallinna Tehnikaülikool, ehitustehnika, BSc.
- Kutse- ja pädevustunnistused: diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, hoonete ehitus; tunnistus nr 166346.
- Ametikäik: alates 2002 töötab AS-is Merko Ehitus Eesti.
- Oma karjääri jooksul on Taavi Lipp panustanud erineva funktsiooniga hoonete valmimisse. Tema osalusel on ehitatud nii korterelamuid kui tootmishooneid, Taavi Lipp on olnud abiks väärtusliku Kõltsu mõisa restaureerimisel ning tema juhtimisel valmis Maakri ärikvartal, mis pälvis „Aasta Ehitusprojekt 2019“ tiitli.
- MUBA puhul oli suurimaks väljakutseks ülinõudlik projekt. Hoone ehitamist tuli korraldada väga suure täisehitusprotsendiga kinnistul otse linna südames keset tihedat liiklust. Iga platsil toimuv liigutus pidi olema detailse täpsusega kavandatud ja läbi viidud.
- Ka hoone funktsionaalsus oli erakordne. Muusika- ja tantsuõppe spetsiifilised vajadused tuli viimse nüansini selgeks teha ja arvesse võtta, et oleks täidetud tavapärasest oluliselt keerukamad akustilised nõuded.
