Tallinna lähedal asub vahva maakodu, kus on tehtud algust vanavanemate loodud maja samm-sammulise taastamisega. Kuna pangalaenu võtmist on välditud, on renoveerimisega edasi liigutud tasa ja targu, põhimõte on, et igal aastal tuleb midagi paremaks saada.
Majja elama asumine polnudki nii läbimõeldud otsus. „Kolm aastat tagasi mõtlesin, et oleks lihtsalt tore suvel varbad rohus tööd teha ning pigem oli mõttes sügisel linna tagasi kolida,“ teeb perenaine Kadri otsa lahti. „Samas on tänaseks saanud ühest suvest juba kolm aastat. Võib-olla, kui see otsus oleks olnud kaalutletud, oleks sissekolimine pikema vinnaga olnud ja oleksin rahanumbreidki hoolikalt kaalunud. Viie aasta eest ei olnud majas ju vettki sees. Samas on olulisem tunda, et see koht pole töötander, vaid eelkõige aeg, mida nautida.“
Töö õpetab tegijat
Eks tegija ise õpib ja tööde käigus tuli nii mõnigi viga omal nahal läbi kogeda. „Näiteks lasin pumba vannituppa paigutada, adumata müra, mida see tekitab. Nüüd on süsteem ümber ehitatud ja pump salvkaevus. Samas, eks tööfront on väga pikk. Oluline on läbi mõelda, et õigest otsast suuremaid asju tegema hakata, et ei peaks pärast juba tehtud tööd uuesti tegema hakkama. Kõigepealt ikka palgid, alles siis aknad ja siseviimistlus.“
Kokkamine on vahva hobi, selle tarbeks soetati uus köök, mis pakub kõiki kaasaegseid mugavusi. Foto: Kadri Tamm 
Romantilise moega vannituba. Foto: Kadri Tamm
Kuna eesmärgiks oli säilitada maakodu algupärane hõng, siis on pererahvas remontides lähtunud põhimõttest „nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik“: näiteks korralik kaasaegne köök on kokkamiseks hädavajalik ja siin ei ole järgitud sajandivanust stiili, ent vanaisa ajast pärit põrand on pärast lihvimist ja õlitamist igati armas ja jalale soe astuda.
„Mööbel on suures osas siit majast pärit,“ lausub Kadri. „Tänaseks mõjub ta juba vahvalt retrona. Palude mööblitükkidega on seotud oma lugu ja mälestus, näiteks et see laud oli see, millel omal ajal vanatädiga trips-traps-trulli mängisime või too kapp see, kuhu end peitusemängus kõige parem peita oli.“
Kord aastas on talgute korras appi tulnud ka sõbrad: üheskoos on eemaldati krundi ümbert vana roostes traataed, laoti puid ja lammutati vana kuur. Pärast on mõistagi hea talgulõkke ümber süüa. Ja end saunamajas puhtaks küürida.
Tasa ja targu
„Sauna eesruum on paik, mis alles nädala eest valmis sai,“ räägib Kadri. „Vana betoonpõrand oli lagunenud, sisseehitatud seinakapid ei andnud õdusale saunaõhtule midagi juurde. Eks mul vanade asjade vastu mingi nõrkus on, sestap katavad sauna siseseinu kunagise kuuri vahvalt halliks pleekinud seinalauad. Sisekujundajad vist kutsuvad seda tooni naljaga pooleks „uhutud paadikuuri siniseks“.
Siiski on vana maja juures oluline mitte jääda kinni mõtetesse, mida kõike vaja teha on, vaid tunda rõõmu kohast, kus on hea elada.
