Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit ning Ehituskeskus korraldavad messil Eesti ehitab katuse- ja fassaadipäeva. Esmakordselt vältab seminariprogramm suisa kaks päeva.
„Esimene seminaripäev 7. aprillil on pühendatud katustele. Avame teemat nii riigi vaates kui ka ettevõtjate ja tellijate seisukohast, 8. aprillil keskendume fassaadidele,“ räägib ET Infokeskuse AS-i tegevdirektor Kea Siidirätsep.
Avaloenguga esineb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo, kelle ettekande teemaks on ehituse pikk vaade ja rohepööre. „On suur asi, et valmis konsensuslik dokument „Ehituse pikk vaade 2035”, millele kirjutasid alla ehitussektori, riigi ja ülikoolide esindajad. Tänases turuolukorras on selge, et riigi osa ehitussektoris hakkab mängima üha olulisemat rolli ja ei kehti vahepealne tunnetus, et sektoril läheb justkui nii hästi, et riigi tuge ei olegi vaja,“ räägib Siidirätsep. „Ka rohepööre, CO2 intensiivse majandamise ümberkorraldamine ja kliimaneutraalsuse poole liikumine on olulised teemad, mida küll mõjutab nüüd sõda Ukrainas, ent oluline on siiski selles suunas töötamist jätkata.“
Praktikute nõuanded
Materjalid muutuvad aasta-aastalt paremaks, uusi tooteid tuleb turule kui seeni pärast vihma. Seega on tootjatel ning importijatel vaja toodete tehniliste nõuetega kursus olla, ehituslahenduste toimivust hinnatakse pigem tervikuna, keskendumata ühele detailile.
„Kui veel mõne aasta eest jälgiti näiteks soojustusvillade osas, et nende soojusjuhtivustegur lambda oleks võimalikult väike, siis täna räägime tarindist tervikuna – oluline on tarindi soojusläbivus U, mis saavutatakse erinevate kihtide kokkuvõttes. See on oluline ka rekonstrueerimisel. Neil teemadel räägib rohepöörde vaates Tallinna Tehnikaülikooli professor Targo Kalamees,“ nimetab Siidirätsep. „Renoveerimise tulemusena peaks tekkima parem elukeskkond. Lisaks sellele, et katus peab vett, aknad on korrektselt paigaldatud ja seinad ei puhu läbi, peab mõtlema sisekliimale. Hallituse ja niiskuse teke, ebapiisav ventilatsioon, need on mured, mis tekivad, kui terviklahendust läbi ei mõelda. Töid tuleb planeerida nii, et niiskus ei hakkaks kondenseeruma sinna, kuhu me seda ei soovi. Akende paigalduse osas on aastatega tekkinud palju uusi soovitusi, mis aitavad vältida kondensaadi teket konstruktsioonidesse.“
Seega ei ole katuse- ja fassaadiseminaride ettekannete põhirõhk sellel, palju maksab konkreetne materjal.
Selle asemel keskendutakse tehnilistele lahendustele, mida arhitekt, projekteerija ja ehitaja teadma peaksid, räägitakse, kuhu konkreetne materjal sobib ja kuidas seda korrektselt paigaldada.
„Lisaks toimivusdeklaratsioonidele on fookuses materjalide eluiga,“ ütleb ta. „Universaalne toode ei pruugi olla parim valik: kinnitusvahendite kasutusiga ei tohiks olla lühem kui kasutatud materjalil, alati tuleb tutvuda tehniliste parameetritega ja teha selgeks, kust on toode pärit.“
Seega ongi seminaride esinejate seas ehitusinsenere, kel on teadmised, et tutvustada tehnilisi lahendusi teistelegi ehitusvaldkonna professionaalidele.“
Täpsed juhised
Suure töö on ära teinud tootjad, kes on välja töötanud toimivad sõlmlahendused ning seminaridel saab nendest lähemalt kuulda.
„Lamekatusel võivad paikneda erinevad seadmed, lamekatus võib olla liigeldav või haljastatud, aga need lahendused tuleb läbi arvutada, sest iga lisandusega muutuvad koormused,“ sõnab Siidirätsep. „Põnevaid tehnilisi lahendusi lame- ja haljaskatustes võimaldab näiteks vahtklaas, aga uusi tooteid tuleb pidevalt juurde ja siin oskavad toodete pakkujad anda spetsiifilisi juhiseid. Toome ka näiteid välisriikide praktikast ja kiikame oma piiridest kaugemale, olgu kasvõi tutvustades aasta fassaadi võistlust, mis toimub 2022. aasta sügisel St Gallenis Šveitsis.”
Artikkel ilmus “Eesti ehitab 2022” messiajakirjas. Vaata ajakirja siin:
