Teehoidu investeerimist tuleb plaanida pikaajaliselt ja piisavas mahus – strateegiline analüüs on selleks olemas nii riigimaanteede kui ka kohalike omavalituste hallatavate teede osas.
Need plaanid peavad olema erakondade ja valimiste ülesed. Investeering teehoidu on tark investeering, mis muudab inimeste elukeskkonna paremaks, tõstab riigi/majanduse konkurentsivõimet: tuleb ju teedesse investeeritud raha täiesti prognoositavalt inimestele tagasi. Hea taristuga kaasneb regionaalpoliitiline areng ja investeeringute kasv, luuakse eeldused elu võimalikkusest ka mujal, kui tõmbekeskustes ehk teisisõnu väheneb ääremaastumine.
Samal ajal ei räägi analüüsid just rõõmustavat keelt: Teede Tehnokeskuse 2019. aastal tehtud analüüsi „Riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegiline analüüs 2019–2048“ kohaselt oli 2019. aastal riigimaanteede remondivõlg ca 700 miljonit eurot. Ka 2021. aasta investeeringud jäid alla sellele, mida 2019. aastal tehtud analüüsis pikaajaliselt tuleks riigiteedesse investeerida, et vähendada nende remondivõlga ja tagada arengut.
Vajame pikka plaani
Analüüsis vaadeldi ka seda, milline peaks olema teedevõrgu seisukord, et see säiliks ja areneks ning täidetud oleksid liiklusohutuse- ja keskkonnanõuded. Samuti uuriti, kuidas saavutada optimaalne tase, kus ühiskonna kogukulud on kõige madalamad.
Leiti, et teedevõrgu määratud seisukorra taseme saavutamiseks ja säilitamiseks oleks aastatel 2019–2028 igal aastal riigiteede säilitamiseks vaja panustada ca 200 miljonit eurot ja teedevõrgu arendamiseks veel 133 miljonit ehk kokku vähemalt 333 miljonit eurot aastas.
Seega peaks riik teede omanikuna investeeringuid planeerima pikaajaliselt ja kindlate eesmärkidega, sest nii tagatakse toimiv, ohutu ja kiireid ühendusi võimaldav riigi teedevõrk.
Teede seisukord halveneb
Kehtivas teehoiukavas (THK) on suund teistsugune. Kui 2021. aastal oli teehoiukavas riigi teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks kokku 244 miljonit eurot + km, siis 2022. aastal on summa 206 miljonit eurot + km ning summa langeb aastatel 2023 ja 2024 suisa 149 miljonile eurole + km.
2021. aastal renoveeriti/ehitati 2157 km teid. 2022 ehitatakse 17% vähem, planeeitav maht on 1797 km. Remondimeetmete mahud aastal 2022 on kokku ca 171 miljonit eurot + km, 2021 peaks sama number kokku olema ligikaudu 188 miljonit eurot ehk teadaolev remondimeetmete maht riigiteedesse on 2022. aastal umbes 9% väiksem. Arvestades ehitushindade kasvu, on olukord veelgi drastilisem.
Kohalike omavalitsuste hallatava teedevõrgu seisukorra parandamiseks optimaalse seisukorrani tuleks olemasolevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja remonditööde eelarvet kasvatada senisest 170 miljonist eurost 314,1 miljoni euroni (ja olemasoleva seisukorra tagamiseks 211,5 miljoni euroni) – nii selgub dokumendist „Kohalike teede teehoiu rahastamisvajadus ja eelarve stsenaariumite mõju; lõpparuanne 2021“.
