Noor ehitusinsener Martin Talvik tegeleb praktilise ehitamise kõrval ka ehitusalase teadustööga, kusjuures ta on olnud tööjuht juba mitmel vastutusrikkal objektil, viimane neist – Tallinnas Rotermanni kvartalis asuv Ajamaja pälvis ka aasta ehitaja konkursi žürii tähelepanu.
Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi omandanud Martin Talvik töötas kuni käesoleva aasta suve lõpuni AS-is Nordecon. Praegu tegeleb ta teadus- ja arendustööga, mille raames ehitab ja katsetab liginullenergiahoonete ehituslikke lahendusi. Muide, ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala magistriõpingud lõpetas ta suurepärase, cum laude, tulemusega. Nii on tal diplomeeritud ehitusinsenerina olemas ka kutsetunnistus, millele märgitud esmase kutse 7. tase.
Valminud hoone toob uhke tunde
Martin Talvik hindab Rotermanni 6 äri- ja büroohoonet kui objekti enda seniste tööde seas keeruliseimaks ja vastutusrikkaimaks. Üldse hindab Talvik väga heaks ja sisemist rahuldust pakkuvaks tunnet, kui paberil või arvutiekraanil olevatest joonistest valmib reaalne hoone. „Kui sa alguses vaatad seda arhitektide tehtud ilupilti ning kui siis aasta pärast näed sedasama pilti päriselus seisvat hoonena, siis see ongi kõige parem tunne, mis ehitusjuhi tööga kaasneb,” kirjeldab Talvik oma emotsioone pärast järjekordse ehitusobjekti valmimist. „Ma julgen öelda, et tegelikult oligi see üks algne põhjus, kui ma gümnaasiumi ajal elukutse valikule mõtlesin. Teadsin, et reaalainetes olen tugev ning soovisin oma teadmistele praktilist väljundit. Ja nii valisin ehituse.”
Samas osaleb ta ka ehitusalases teadustegevuses. Nii siirdus Martin Talvik pärast Rotermanni 6 objekti valmimist tehnikaülikoolis magistriõpingute ajal alustatud projekti juurde, mille eesmärk on välja töötada integreeritud päikesepaneelidega krohvitud fassaadi lahendus.
Töö eesmärk on muuta tõhusamaks eelkõige just nõukogude ajal ehitatud kortermajade tänapäeva nõuetele vastav renoveerimine – ühe lahendusena saaks majad soojustatud ning samas toodaksid päikesepaneelid rohelist elektrienergiat.
„Suur väljakutse on saavutada sellise lahenduse niiskustehniline toimivus, kuna päikesepaneel on veeauru mitteläbilaskev. Seetõttu tuleb leida tasakaal fassaadikrohvi ja päikesepaneelide pindalade suhte jaoks, et niiskus paneelide vahelt välja juhtida,” selgitab ta.
Martin Talvik on seda meelt, et ehitusjuhi töös on üsna palju loovust ja vajadust kiiresti reageerida ning otsuseid langetada. Asi pole kaugeltki nii, et arhitekt ja projekteerija on kõik loova töö ära teinud ja ehitusplatsil jääb üle ainult ettekirjutatud jooniseid järgida.
„Projektid ja juhendid on küll olemas, aga neis ei ole iga viimase kui nurgaga lõplikult tegeletud ja ega peagi. Päris palju otsustamist on objektijuhi õlgadel, samuti omanikujärelevalvel, et kõik saaks tehtud ikkagi nii, nagu vaja,” iseloomustab ta oma ametit. „Ehitusjuhi töös on nii inimestega suhtlemist kui ka tehniliste probleemide lahendamist, kusjuures teinekord kipub olema nii, et seda esimest on isegi rohkem. Suhtlemisoskus ja keelteoskus on selles töös oluline ja alati peab säilima ka ohutunnetus, et õigel ajal aru saada, kui midagi läheb väga vales suunas.”
Rohkelt muinsusväärtusega detaile
Talvik toob esile, et ehituses ei ole sellist rutiini nagu näiteks kusagil autotööstuse konveieril.Iseäranis kehtib see tema viimase objekti puhul, kus tuli renoveerida ajalooline tootmishoone kaasaegseks büroopinnaks ning sobitada vana hoone külge ja sisse tänapäevane ehitustehnoloogia ja -materjalid.
„Säilitamist vajavaid muinsuskaitselisi detaile oli hästi palju. Lisandus asjaolu, et lammutamise käigus tuli välja kohti, millest varem ei teatud ning mille kohta tuli kiiresti seisukoht võtta, mil määral neid detaile säilitada või varjata,” kirjeldab Talvik ehitustööde käiku. „Ettemääramatust on omajagu ja otsustamine peab käima kiiresti. Taastasime seal näiteks saja aasta vanuseid terasposte, mis tuli kõigepealt hoonest välja tõsta, restaureerida ja siis tagasi hoonesse viia ja seal uuesti püsti ajada. Tõsi, alguses olid need kandvad postid, nüüd nad konstruktiivselt enam kandvad pole, aga nad on osa vana leivavabriku hoone ajaloost.”
Martin Talviku kolleegid toovad teda iseloomustades ühe olulise joonena välja tema sisemise vastutustunde kõrge valuläve. Suurepärase meeskonnamängijana ei tee ta töö kvaliteedis kompromisse. „Ehitusel ei saa olla vastutustundeta, sest lõppkokkuvõttes kannab ehitaja vastutust nende inimeste ees, kes selles hoones elama või töötama hakkavad,” räägib ta. „Olulistes asjades, nagu kandevõime ja turvalisus, samas ka hoone sisekliima ning energiatõhusus, ei saa järeleandmisi teha.”
Kui teaduse juurde tagasi tulla, siis ütleb Talvik, et lõhe teaduse ja ehitusplatsi vahel on paraku kaunikesti suur. Igapäevaselt ehitustandril olles pole lihtsalt aega ennast uute teadussaavutustega kursis hoida. Suur lõhe on ka professionaalse ehituse ja üksikelamute ehituse vahel, mida endale sageli ise ehitatakse, kusjuures viimasel puhul ammutatakse suur osa teadmistest sotsiaalmeediast või ehitusfoorumist.
Ka tehnoloogilises plaanis kipub ehitus tema hinnangul mitmest teisest valdkonnast maha jääma, arvestades käsitsitööjõu osakaalu – kui tööstuses teevad ilma robotid, siis müüri laotakse ikkagi käsitsi. Samas BIM-projekteerimine ja üldse ehitusvaldkonna digitaliseerimine aitab jõudsalt arengule kaasa. „Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Mudelis saab kõik tehnosüsteemide ristumised läbi mängida, et valida võimalikest parim lahendus. Selle peale peaks ehk isegi senisest rohkem aega kulutama,” arvab ta.
Martin Talvik
- Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) liginullenergia hoonete uurimisrühma spetsialist alates 08.2021
- Objekti valmimise ajal Nordecon AS tööjuht
- Osales Ajamaja ehk Rotermanni 6 äri- ja büroohoone 2. ja 3. korruse väljaehitamisel.
- Pingelises ajagraafikus oli suurepärane meeskonnakaaslane, kes suutis arvestada muinsuskaitsealusele hoonele seatud tingimustega, mis omakorda tuli sobitada ka rahvusvahelise rentniku sisearhitektuuriliste lahendustega.
Eesti Ehitusinseneride Liidu aasta ehitusinseneri 2021. aasta nominendid
Uku Sikk
Uku Sikk on AS Merko Ehitus Eesti vaneminsener (konstruktsiooniosakonna vaneminsener) ja konkursile esitatud näidistööks on hästi õnnestunud Uus-Veerenni elukvartali II etapp.
Uku igapäevatöö on projekteerimine ja modelleerimine. Vaneminsenerina kuulub tema tööülesannete hulka ka kolleegide töö organiseerimine. Tema jaoks on väga oluline kogemuste jagamine meeskonnas ja töökultuuri arendamine, mis aitab keerukas inseneritöös olla vaimselt laetud ja tegutseda motiveeritult.
Ääremärkusena on tore teadmine, et 30-aastane Merko „sündis“ Ukuga samal aastal.
Henry Kõomägi
Henry Kõomägi on Nordecon AS-i projektijuht, kelle konkursile esitatud näidistööks on Tapa kaitselinnaku militaarobjektid.
Tapa kaitselinnakus teenivad lisaks Eesti sõduritele NATO vägede üksused. Tegemist on mitmes mõttes unikaalsete objektidega, mille rajamine paneb ettevõtjate professionaalsuse proovile. Konstruktiivne koostöö ja leidlikud lahendused tagasid kindla kvaliteediga soovitud tulemuse ning usalduse osapoolte vahel.
Henry põhieriala on teedeehitus, selles valdkonnas on tal diplomeeritud kutsetunnistuse 7. tase, ent ta huvitub ka hoonete ehitusest, mis näitab Henry motivatsiooni end ehitusinsenerina täiendada. Hoonete ehituses väljastati hiljuti talle kui ehitusinseneri 6. kutsetase. Henry on silma paistnud ka insenertehniliste lahenduste väljapakkujana, mis on hästi mõjunud kvaliteedile ja eelarvele.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja EhitusEST novembrinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti ehitusettevõteteni: