Ehitusinseneri töö on muutumas. Digitaalsed töövahendid on jõudmas nii kaugele, et tüüpsed ehitised saab valmis projekteerida ja ka tööjoonised ära vormistada piltlikult öeldes paari hiireklikiga. Kas see tähendab, et inimesi-projekteerijaid ei olegi enam vaja?
Sajandeid sündisid hooned vaid ehitusmeistrite juhendamise ja käe all. Ligikaudu 200 aastat tagasi toimunud füüsikateadmiste ja materjalide areng viisid selleni, et ehitusmeistrite kõrvale tulid insenerid, kes ei töötanud enam ainult eellaste kogemuse alusel, vaid mõtlesid välja täiesti uusi lahendusi. Tänu neile sai rajada nii pikki sildu ja kõrgeid pilvelõhkujaid, mida enne peeti võimatuteks, ning ehitada tuletorne ja kindlustusi varem ligipääsmatutesse kohtadesse. Uued materjalid, nagu teras ja pisut hiljem raudbetoon, võimaldasid ehitada ka tavahooneid odavamalt ja samal ajal parema funktsionaalsusega. Edukad uuendajad olid edukad ka majanduslikult, saades tulu nii projekteerimiselt ja ehitamiselt kui ka patentide kaudu.
20. sajandil toimus teadmiste demokratiseerumine. Uued ehitusmeetodid läksid laialdasse kasutusse. Välja töötati projekteerimis- ja ehitusnormid ning tüüplahendused, standardiseeriti ehitusinseneri haridus ja kutse. Seoses sellega liikus valdkonna areng ja innovatsioon üksikettevõtetest standardikomiteedesse. Nii saame me tänapäeval kindlad olla, et ükskõik kelle projekteeritud ja ehitatud sillad kannavad ja kõrghooned püsivad ka tormi käes püsti. Rea-ehitusinseneri igapäevatöö on muutunud taas sarnaseks ehitusmeistri omale – projekteeritakse ja ehitatakse varasemate tööde analooge. Asjade uuesti läbi mõtlemiseks ja uutmoodi lahendamiseks ei ole sageli ei aega ega tellija huvi.
Vajame avarat mõtlemist
Digitaalsed tööriistad on inseneritööd oluliselt muutnud. Standardülesandeid on võimalik järjest enam automatiseerida – ühtepidi tähendab see, et tüüpsed hooned saavad projekteeritud kiiremini, teistpidi, et tulemust saab lõppkasutajale sobivamaks kohendada – näiteks raudbetoonelementidest saab tänapäeval teha palju enamat kui nõukogudeaegseid tüüpmaju. Tänapäeval on võimalik paljude projekteeritud konstruktsioonide normidele vastavust kontrollida täiesti automaatselt.
Automatiseerimise ja näilise lihtsusega suureneb siiski põhimõtteliste eksituste tegemise oht. Mõne tarkvara baaskomponendi viga, mõne mõjuri arvestamata jätmine või hetkeline tähelepanematus võib ehituses kaasa tuua mõnevõrra tõsisemaid tagajärgi kui Facebooki poolepäevane maasolek. Projekteerimistarkvara kui kompleksse süsteemi veakindluse sajaprotsendine tagamine on IT-maailma jaoks siiani ülesanne, mille lahendamist peavad nii mõnedki teadlased isegi teoreetiliselt võimatuks.
Mida ehitusinsenerilt tulevikus oodatakse? Sama kindel kui see, et digitaalsed tööriistad, mitmemõõtmeline mudeldamine, lõplike elementide meetod ja automaatne tööjooniste genereerimine, on tulnud selleks, et jääda, on ka see, et pea, pliiatsja kalkulaator jäävad sama tähtsateks töövahenditeks nagu alati. Oluline on standardlahendustest aru saada ja mõista, milliste lähtetingimuste jaoks need on välja töötatud.
Arenevad nii ehitiste funktsionaalsuse, energiatõhususe ja arhitektuuriga seotud ootused, ehitusmaterjalid (sh nende tootmise ökoloogilise jalajälje optimeerimine) kui ka ehitustehnoloogia (nt keeruka kujuga detailide tootmise automatiseerimine või 3D-printimine), mis võivad optimaalseimaid lahendusi muuta. Nende väljamõtlemine on loominguline töö, mille tegemiseks on vaja avara mõtlemisega inimesi – selliseid, nagu 19. sajandi teerajajad olid.
Elame pöördelisel ajastul
Ehitusinseneerias on ees põnevad ajad. Seoses lihtsamate tööde automatiseerimisega pakub inseneride töö tulevikus veelgi enam väljakutseid. Täiuslikumad digitaalsed tööriistad ei võta inseneridelt tööd ära, vaid võimaldavad projekteerida paremaid lahendusi. Hariduses tuleb panna rõhk mitte niivõrd arvutiprogrammide õpetamisele ja normidest õigete valemite leidmisele, vaid loodusteaduste aluspõhimõtetest aru saamisele ja loomingulistele ülesannetele. Need teadmised kehtivad muutumatutena esimeste ehitusinseneride aegadest valmistades meid paremini ette ka tulevikuks.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja EhitusEST novembrinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti ehitusettevõteteni:
