Ehitusmeistrid on leidnud tööd alates koopaehitistest, Egiptuse püramiididest, pühakodadest kuni kaasaegsete pilvelõhkujate ja keerukate tehismaastikeni.
Nii mõnedki unikaalsed ehitised on säilinud läbi aastatuhandete ja jõudnud maailma imede nimistusse. Selle kõige taga on ehitusmeister, arhitekt, ehitusinsener – kes tänu oma teadmistele saab kõige utoopilisemad ideed muuta reaalsuseks.
Ehitusinseneri õppekava uuenes
Tänaseks on teadusvaldkonnad maailmas nii läbi põimunud, et ehitusinseneri tööd tuleb tajuda märksa interdistsiplinaarsemalt kui varem.
Ehituse digiteerimine ja BIM-i areng nõuavad koostööd IT-valdkondadega, sotsiaal- ja õigusteadlastega ning vastavate teadmiste juurutamist meie õppekavasse. Üha olulisemaks muutub ka globaalse maailmatunnetuse ja kliimamuutuste mõju ehitatud keskkonnale ning katastroofi võimalikkuse ja sotsiaalsete aspektide mõistmine. Tallinna Tehnikaülikoolis oleme arvukate rahvusvaheliste projektide kaudu loonud laiaulatusliku teadusvõrgustiku, mis on avardanud silmaringi ning rikastanud meie igapäevatööd. Täna oleme rajamas ehitise elukaare digitaalset simulatsioonilaborit, kus saab läbi viia ehituse elukaareüleseid uuringuid, luues nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevaid ja sotsiaalset konteksti arvestavaid infomudeleid, mis peegeldavad füüsilisi ehitisi nende digitaalses kaksikus.
Seda kõike silmas pidades muutsime Tallinna Tehnikaülikoolis 2017. aastal ehitusinseneride õppekava ning järgmisel kevadel lähevad ellu esimesed lõpetajad. Neil on lai võimalus spetsialiseerumiseks: ehitiste projekteerijaks, ehitusjuhiks, kinnisvaraarendajaks, energiatõhususe spetsialistiks, BIM-projektijuhiks jne. Lõpetajad saavad magistrikraadi ja ehitusinseneri 7. taseme esmakutse.
Uuendatud õppekavas on küll vundamenti rajav kohustuslik tuum, kuid pea kaks korda rohkem valikaineid, kui lõpetamistingimus ette näeb.
See annab suure valikuvabaduse oma haridustee kujundamisel, kuid eeldab ka tõsist huvi tulevase elukutse vastu. Üliõpilane ei peaks läbi õpperaja vingerdama, otsides kõige lihtsamat teed punktide kogumisel, vaid mõistma, et valikained on tema võimalus ja õigus teada saada rohkem kui tüüpõppekava ette näeb.
Lisaks saab vabaaineid võtta erinevatest valdkondadest, nii teistest teaduskondadest kui ülikoolidest ning suunduda semestriks välisülikooli, tutvumaks kaugemate kultuuride ning õpetamismeetoditega, kujundades endast nõnda mitmekülgset isiksust. Noored ei peaks leppima miinimumiga, vaid nägema võimalust selles, et saada tasuta palju rohkem teadmisi.
Õpingute ja töö keeruline liit
Ehitussektoris on suur tööpuudus ja enamus üliõpilasi meelitatakse õpingute kõrvalt tööle. Ühest küljest on see ju hea, kui saab praktikas õpitut kontrollida, kuid teisalt pärsib see kirju üliõpilaselu elamist. Nii tulebki kahjuks tunnistada, et neid, kel jaksu enamaks kui õppekava kohustuslik miinimum, ei ole kuigi palju ning konkurssi välisõpinguteks eriti ei
ole.
Minu unistuseks on, et ehitusinseneri kutse kõlaks uhkelt. Sarnaselt arstiteadusele peetakse ehitusinseneri tööd kõrgendatud vastutusega valdkonnaks. Samas on just need kutsed saanud mõnigi kord üleoleva kriitika osaliseks, kuna tavainimene, kes on kodus remonti teinud või edukalt külmetust ravinud, arvab ehitamisest ja arstimisest ise kõike teadvat. Ehitusinsener on sügavate teadmistega spetsialist, kes teab, mida ta teeb, oskab oma lahendusi põhjendada ja on valmis vastutama inimelude eest.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja EhitusEST novembrinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti ehitusettevõteteni:
