Aasta ehitaja Ahti Kala

Alates 2007. aastast ehitusvaldkonnas töötava, praeguse OÜ Embach Ehitus projektijuhi Ahti Kala viimane suurem objekt oli Tartu Kesklinna Perearstikeskus ja selle parkimismaja. Detailplaneeringu piirangutest tulenevalt on hoone keeruka kujuga, selle välisilme püüti siiski hoida lihtne ja lakooniline.

Lisaks õnnestunud arhitektuurile ja ehituslikule lahendusele pole Tartu perearstikeskuse hoone puhul vähetähtis ka asjaolu, et keskus valmis keset koroonaviiruse levikut, muutes arstiabi kättesaadavuse tartlastele senisest märksa paremaks.

Ahti Kala kui projektijuhi keeruliseks ülesandeks oli kokku viia erinevate osapoolte – tellija, arhitekti, projekteerija, järelevalve, hoone kasutajate – soovid ning need ellu viia. Hea koostöö ning meeskonnatöö tulemusel valmis hoone tähtaegselt ning pälvis arhitekti, tellija ja hoone kasutajate heakskiidu ning rahulolu.

Isikuomadustest toovad töökaaslased Embach Ehitusest esile Ahti Kala tasakaalukust, head pingetaluvust ning suhtlemisoskust, koostöövalmidust, sihikindlust ning vastutustundlikku suhtumist oma töösse. Ta oskab säilitada kriitilistes olukordades rahu ning mõistab hoida protsesse kontrolli all.

Ehitus püsis ajagraafikus

Ka Ahti Kala ise märgib, et erilist rahulolu pakub just see, et Tartu jaoks oli kesklinna perearstikeskus kauaoodatud ja väga vajalik objekt ning et selle ehitamine kulges oma keerukusele vaatamata ikkagi plaanipäraselt, suuremate tõrgeteta ning valmis ajaks, mis sai lepingutes maha märgitud.

„Väljakutseid selle objektiga ehitaja jaoks muidugi jagus. Kuna hoone asub küllaltki Suure-Emajõe lähedal ja see on keldrikorrusega, mis läheb suhteliselt sügavale, siis tuli konstruktsioon rajada vaiadele. Kesklinnas on sellised tööd alati komplitseeritud, sest peab ka arvestama, et naabruses olevad ehitised vibratsiooni tõttu kannatada ei saaks,” iseloomustab Kala perearstikeskuse ja parkimismaja ehitamise iseärasusi. „Sõna otseses mõttes tuli ehituse käigus ka veega võidelda, pinnavesi oli kõrgel. Ütleme nii, et selle koha geoloogia ei olnud ehitaja seisukohast vaadatuna kõige ahvatlevam. Lisaks sellele tuli lahendada ka transpordi ligipääsu, materjalide ladustamise, alltöövõtjate olmeruumide, parklaala ja muud küsimused.“

Kuna ehitus algas juba ajal, mil ka koroonaviiruse puhangud olid üle Eestimaa käimas, oli üksjagu tegemist ka alltöövõtjate leidmise, viiruse nendest eemalhoidmise, uutest oludest tulenevate nõuete täitmise ja muu taolise korraldusliku tööga, muidugi lisandus ka materjalitarnete sujuvuse tagamine jmt, mis kõik projektijuhi vastutuse alla käivad.

Perearstikeskusel on kuus maapealset ja üks maa-alune korrus. Foto: Timo Arbeiter

„Suutsime töö korraldada nii, et mingit haiguspuhangut ette ei tulnud, kuigi teatud aegadel oli objektil ühtekokku üle saja töölise,” märgib Ahti Kala. „Suuremad ja ühtlasi ka tähtsamad hanked, nagu monoliitbetoonitööde tegija ja raudbetoontoodete valmistaja, sai valitud enne suuremat pandeemia algust. Päris puutumata me aga sellest n-ö kriisist siiski ei jäänud, aga peaasjalikult puudutas see juba rohkem viimistlusmaterjalide tarneid ja muid väiksemaid asju.“

Kesklinnas keeruline ehitada

Esimese tegevusena, kui ehitaja saab kätte uue hoone projekti, nimetab Ahti Kala põhjalikku tutvumist, mis selle kallal tuleb läbi viia. See hõlmab võimalike murekohtade juba eos välja selgitamist, et edaspidises töös tuleks ette võimalikult vähe üllatusi. Näiteks kõnealuse Tartu perearstikeskuse ja parkimismaja puhul oli kohe selge, et töötada tuleb kesklinna küllaltki kitsastes ja komplitseeritud tingimustes, kus ehitusmasinate ja objektiks ettenähtud alaga eriti laiutada ei saa. Sellest lähtuvalt tulevad siis juba teised tegevused vastavalt tööde käigule n-ö samm-sammult.

Samas – ega ehitaja ootamatustest pääse ja mõnes mõttes võib projektijuhi igapäevatööd iseloomustada kui probleemidepundart, mida kogu aeg on tarvis erinevatest otstest lahti harutada.

„Enne töödega pihtahakkamist püüad ikka võimalikult palju riske maandada, palju sõltub sellest, kuivõrd usaldusväärsed on koostööpartnerid,” räägib Kala. „Kohe alguses tuleb põhilised asjad koostöös arhitekti, tellija ja ehitusjärelevalvega paika panna. Lisaks tuleb detailides igal sammul kõige sobilikumaid lahendusi välja mõtelda.”

Ta märgib, et iga objekti puhul vastutab tulemuse eest ikkagi ehitaja, seda vaatamata ka sellele, kui mõnes kohas tellija natukene oma mõtetega uitama sattus või projekteerija kusagil veidi eksis – valmis hoone puhul ei tea nendest kohtadest ja hetkedest enam keegi ja kõik vaatavad ehitaja otsa, kui ükskõik millisele valminud objektile hinnangut annavad.

Tartu perearstikeskuse puhul oli tellija selles mõttes tubli, et projekteerimine oli enne ehitushankeid juba paar aastat käinud ja konstruktiivselt oli ehitaja saabudes kõik paigas. Ahti Kala avaldab tellijale selles osas tunnustust, kinnitades, et korrektne, n-ö tegelikkusele vastav projekt muudab iga ehitaja tööd alati lihtsamaks.

Ka mudelprojekteerimine ehk BIM oli tema sõnul ehitajale suureks abiks: kõik murekohad, näiteks kommunikatsioonide ristumised, olid välja mudeldatud ja projektis ära lahendatud, nii et vahel ette tulevat piltlikult öeldes ainult asendiplaani põhjal ehitamist Tartu perearstikeskuse ja parkimismaja puhul ei olnud.

Tubli meeskond

Sellist suurt objekti üksinda ei ehita, parim tulemus on saavutatav tellija, projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve sümbioosist ja ühisest nägemusest lõpptulemuse osas.

„Siinkohal tõstaksin esile objekti meeskonna, kes pooleteise aasta jooksul andis hoone valmimisse igaüks oma tugeva panuse. Keeruka objektiga kaasneb hulgaliselt väiksemaid ja tõsisemaid muresid, mida tuleb ükshaaval lahendada. Võib öelda, et kogemuste- ja teadmistepagas laienes kõigil,“ kiidab Ahti Kala.

Vaade tervisekeskusele ja parkimismajale linnulennult. Foto: Timo Arbeiter

Samuti ei saa tema sõnul tähelepanuta jätta hoone projekteerijat ja omanikujärelevalvet, kes tegid oma tööd vägagi korrektselt. Lisaks jagus järelevalvel häid soovitusi, mille tulemusena on hoonete kvaliteet kohati veelgi parem.

Soliidne ja klassikaline objekt

Ehitajale pakkus perearstikeskus väljakutseid – vaiade peal asub raudbetoonkonstruktsioon, mille maapealne osa on koostatud betoonelementidest. Erilisena toob Ahti Kala välja tellistest laotud fassaadi, mis oma teostuse poolest nõudis küllaltki palju aega. Vaadates tulemust, siis oli see kõik pingutust väärt. Sellist lahendust nii suurte hoonete puhul kuigi laialdaselt Tartus ei kasutata.

Tervisekeskuse kandekarkassi moodustavad monoliitsest raudbetoonist postid, seinad ja vahelagi. Korrusparkla kandekonstruktsioonid on monoliitsest ja monteeritavast raudbetoonist ning vahelaed järelpingebetoonist. Parklahoonel on lisatud ka tõmbevaiad, et veesurve parklahoonet üles ei tõstaks.

Hoone välisilme on püütud hoida lihtsana – lakooniline akende rütm ja kvaliteetne ning ajatu tellis. Parkimismaja on terves ulatuses kaetud alumiiniumist perforeeritud plaatidega, tagamaks visuaalset terviklikku mahtu. Tervisekeskuse hoonel on kuus maapealset ja üks maa-alune korrus. Korrused on ühendatud kolme liftiga, ühe peatrepiga ja evakuatsioonitrepiga. Parkimismajal on kolm maapealset ja üks maa-alune korrus, mis on lahendatud spiraalselt kulgeva rambina.

Ehitustöödele lisas keerukust asjaolu, et hoone süvend on kõrvalasuvatele hoonetele väga lähedal ning ulatub allapoole nende vundamendi ehitusjoont. Samuti on hoone Emajõe lähedal ning kaeviku põhi asub allpool jõe veetaset. Hoonete keldriosa, kuni üleujutuse maksimaalse kõrgusmärgini, on ehitatud veekindlast betoonist kessoonina, mis hoiab ära kõrge pinnasevee tungimise keldriruumidesse.

Ahti Kala

Töötab ehitusvaldkonnas alates aastast 2007. Alates 2017. aasta septembrist töötab Embach Ehitus OÜ projektijuhina, vastutades ettevõtte ehitusprojektide juhtimise eest.
Ehitusalane kõrgharidus Eesti Maaülikoolist.
Kutsetunnistused: diplomeeritud ehitusinseneri tase 7, hoonete ehitus, ehitustegevuse juhtimine; diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tase 7, hoone veevarustus ja kanalisatsioon, ehitustegevuse juhtimine.
Ahti Kala juhtimisel on valminud mitmed äri- ja büroohooned, sh Turu 34b, Tartu; Viljandi mnt 75, 75/1, Kambja vald, Tartumaa; Turu 41, 41a, Tartu; nutikas äri- ja eluhoone LAEV Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 1; korterelamud Aruküla tee 2, 4, 6 Tartus; Otepää kaubanduskeskus.
Samuti on Ahtil märkimisväärne kogemustepagas muinsuskaitsealuste hoonete rekonstrueerimisel: nii on saanud uue kuue Tartus Rüütli 11/Gildi 7 asuv ärihoone, hetkel on käimas Tartu Maarja kiriku rekonstrueerimistööd.

Tartu Kesklinna Perearstikeskus ja parkimismaja

Tervisekeskuse hoonel on kuus maapealset ja üks maa-alune korrus. Korrused on ühendatud kolme liftiga, ühe peatrepiga ja evakuatsioonitrepiga.
Parkimismajal on kolm maapealset ja üks maa-alune korrus, mis on lahendatud spiraalselt kulgeva rambina. Parkimismaja on terves ulatuses kaetud alumiiniumist perforeeritud plaatidega tagamaks visuaalset terviklikku mahtu.
Tervisekeskuse hoone konstruktiivne kandeskeem põhineb raudbetoonist postidel ja välisseintel.
Sisearhitektuur on hoonete arhitektuurist lähtuvalt funktsionaalne, tänapäevane ja lihtne. Tumedamatele tellisfassaadidele vastukaaluks on hoone sisemus valdavalt heledates toonides. Soojades helehallides toonides lagedele ja loodusvalgetele seintele lisanduvad aktsendina erksavärvilised põrandad. Soojust lisab ühendusruumide siseuste, mööbli ja teiste detailide naturaalne spoon. Esimese korruse ruumide põrandakattena jätkub välimiste avalike ruumide graniit.

Aadress: Raatuse 21, Põik 3, Tartu
Tellija: OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus
Peatöövõtja: Embach Ehitus OÜ / Nordecon Betoon OÜ
Peamised alltöövõtjad: Claro OÜ, Maru Betoonitööd OÜ, Mammut Element OÜ, TK1 OÜ, Katusefirma OÜ, Rantell AS, Selko Security AS, Numen Ehitus OÜ
Arhitekt: U-Disain OÜ, Uko Künnap
Projekteerija: Tari AS
Omanikujärelevalve: Tarindi Järelevalve OÜ, Raigo Kalamees
Ehituslik maksumus: 9,46 mln eurot
Ehituskestvus: 21 kuud