Sügistööd aias aitavad uuele kevadisele õiteilule vastu minna. Neil, kes olid hädas kahjuritega, on sügis just õige aeg soovimatute külaliste vastu põrmustav lahing anda.
Haljastustöid pakkuva OÜ 3olives juhatuse liikme Andre Rühka sõnul tuleks suuremad tööd aias septembris ära teha – sügisväetist panna, kärpida ja istutada. „Tavaliselt on septembris hea aeg ümber istutamiseks, aga oktoobris juba taimed magavad.“
Samas sõltub see ilmast ja teadupärast kipub meil iga aastaga üha soojemaks minema – kui ööpäeva keskmine temperatuur on pluss kümme, võib istutustöid veel ette võtta, aga kui öösel on temperatuur juba nullis, ollakse sellega natukene hiljaks jäänud. Seejuures pole mõeldud mitte üksikuid öökülmadega öid, vaid ikka ööpäeva keskmisi temperatuure.
Mida teha siis, kui istutamine on siiski hilja peale jäänud? „Kui jätta see töö liiga hiliseks, siis on vaja kevadel ettevaatlikum olla. Enne talveperioodi kasta korralikult esiteks, et talvel oleks vett täis juurestik ja ka kevadel on vaja hoolsamalt taime eest hoolitseda, vaadata, kas pole vaja panna spetsiaalset varjukatet ja rohkem kasta. Aga üldiselt lehttaimed, kui nende puhul on midagi valesti tehtud, siis need lihtsalt ei kasva järgmisel aastal nii kiiresti, aga nad jäävad ellu,“ räägib ta, et lehtpuudest ja -põõsastest probleemsemad on okaspuud.
Riisu muru ja kobesta põõsaste aluseid
Oktoober ja november on õige aeg teha aias koristustöid, sest kui jätta see tegemata, on oht, et kahjurid ja haigused võivad vanade lehtede all talvituda. „Kui suvel on näiteks õunapuul haigused olnud, siis kui need lehed jäävad nüüd puu alla vedelema, elavad kahjurid seal,“ hoiatab Rühka.
Kui kompostimiseks sobivad haigustunnusteta lehed jätta murule vedelema, ei kasva ka muru enam hästi. „Lehed on hea väetis, aga parem, kui need on siiski kompostihunnikus, mitte murul.“
Aiaspetsialisti Eneli Kägeri sõnul tuleb silmas pidada, et kõik kahjustajad, nii haigused kui kahjurid, ei talvitu aiast kusagil eemal, vaid ikka sellesama taime läheduses, mida nad järgmisel aastal kahjustama hakkavad. „Näiteks kollase karusmarjalehe vaablane – lähed hommikul tööle, on punasel sõstral või karusmarjapõõsal lehed peal ja kui tuled õhtul koju, ripuvad ainult marjad. Talvitub aga vaablane nendesamade põõsaste all, umbes seitsme sentimeetri sügavusel mullas,” toob ta näiteks. Jätkates, et kuigi ta teab, et labidas ja hark ei ole aiaomaniku sõbrad, aga kui hargiga natukene põõsa all kobestada, on võimalik, et saame kahjustajate talvituvad nukud sellega mulla pinnale, nii et neid saavad seal hävitada linnud ja hiired ning lisaks hävitab neid ka külm.
Korja varisenud lehed peenrast kokku
Praegu populaarsete vanaemadeaegsete taluaialillede, nagu näiteks pojengide, aed-leeklillede ehk flokside, monardade, peenardes tuleks tuleks sügisel ära koristada kõik, mis maha varisenud. „Kuna need taimed kannatavad erinevate lehepõletike, jahukaste ja roosteseente käes, on oluline nende alune muld puhtaks teha, et sinna ei jääks maha mingeid varisenud lehti,“ hoiatab ta, et peaaegu kõik, mis on maha varisenud, on praegu haigustunnustega.
Kui taimede haigestumine on tugevam, võiks taimi peale pealsete ära lõikamist pritsida Previcuriga või raputada neile õhuke 1–2 cm paksune tuhakiht. „Mina pooldan taimepealsete maha lõikamist ja eiran täielikult soovitust varred püsti jätta, et need lund koguks, selle asemel võib kasvõi turvast peale visata,” jätkab ta, et peab olulisemaks võitlust taimekahjustajate vastu ja eesmärgiks võiks võtta eelkõige, et võimalikult vähe haigustunnustega varsi elaks talve üle.
Suuremate kahjustuste korral võiks paari sentimeetri ulatuses pealmise mullakihi ära võtta ja uue mullaga asendada. Kel on oma komposti, saab multšimiseks kasutada seda, juhul kui sinna pole veetud haigustunnustega taimejäätmeid. „Selline kompost sobib väga hästi talviseks multšiks, isegi kui see pole veel päris ära lagunenud. Tasub ainult silmas pidada, et kasutatava komposti sisse ei jääks põrnikavastseid – need on valged kergelt hallika tagumise otsaga konutõugud, kes tasub panna kompostihunnikusse tagasi, sest nad toituvad taimede juurtest ja neid pole soovitav puude, põõsaste ega püsilillede juurde viia.“
Riputa puudele-põõsastele liimpüüniseid
Ka rooside alt soovitab Käger varisenud lehed ära korjata ja põletada ning vana pealmine mullakiht eemaldada. Eemaldatud mulla saab seejuures hiljem kergesti n-ö ohutuks muuta. „Võtke üks suurem ämber, pange sinna muld sisse ja valage keeva veega üle. Kui see on maha jahtunud, võib selle rahulikult komposti hulka panna, kus see kiirendab komposti lagunemist,” õpetab Käger.
Kuni on soojad päevad, võiks Kägeri soovitusel maasikate kohale või sõstrapõõsaste okste vahele riputada liimpüüniseid, kuhu kahjurid kinni jäävad. Sest just praegu on see aeg, mil marjapõõsastele ja luuviljalistele lehetäid tagasi tulevad. Järgmise aasta esimest rünnakut saame sellega vähendada, et ei lase neil sügisel piiramatult paljuneda. Kui on näha, et lehetäisid jääb püüniste külge palju, võib neid tema sõnul samamoodi tõrjuda, nagu tegime seda kevadel ja suvel, mõne looduslikuma lahusega pritsides.
Sammalt põõsaste ja puude tüvedelt tõrju raudsulfaadiga
Kui viljapuud või vanemad marjapõõsad kipuvad sammalduma, võiks proovida nende tüvelt sammalt tõrjuda. „Puudel on tegelikult samblast ükskõik. Samblikud pakuvad aga väga head talvitumisvõimalust erinevatele kahjuritele, põhiliselt õielõikajatele,” ütleb Käger, et samblatõrjeks sügisel, kui lehed on juba varisenud, võib pritsida tüvesid raudsulfaadi lahusega, mis pidurdab samblike kasvamist ja elu. „Selleks läheb vaja 400–500 grammi raudsulfaati kümne liitri vee kohta, raudsulfaat tuleks lahustada eelnevalt 50–70-kraadises vees ja segada siis ülejäänud veega.“ Selle lahusega võib üle käia ka roosid, sest ka neid aitab see natukene haiguste vastu.
Roose pole Käger ise enam aastaid sügisel palju tagasi lõiganud. Küll aga tuleks tema sõnul praegu nende rohtsed otsad eemaldada ja põletada. „Roos on üks hilisemaid õitsejaid meie koduaias. Sellel on praegu õige aeg alumised lehed eemaldada, et saaks külmade tulles neid mullata. Aga ka mitteõitsevad võrsete tipud tuleks ära lõigata ja põletada. See on koht, kuhu lehetäi käib munemas, et järgmisel aastal roosidel õigel ajal kohal olla. Noortesse võrsetesse munevad lisaks ka roosivaablased.”
Sipelgad ja kedriklest kasvuhoonest minema
Et sipelgad kasvuhoones võimust ei võtaks ja kurkide ning tomatite alt mulda ära ei viiks, tasub sügisel üle vaadata, et kasvuhoones poleks nende talvituvaid pesasid. „Kellel on seal ümbruses kive, siis kivid ümber pöörata, kasvuhoone vundamendi juurest võib mulda natukene lahti võtta ja leitud pesad munadega kuuma veega üle valada,” õpetab Käger.
Veel üks kahjur, kelle vastu tasub tema sõnul sügisel võidelda, on kedriklest. See võib olla kasvuhoones, kurgilavades aga ka maasikates näiteks. „Kui ta on maasikates, võiks teha ühe tugeva küüslauguleotise ja sellega veel nüüd vastu talve taimi pritsida. See aitab päris hästi vähendada just maasikalesta ja ka punast kedriklesta,” õpetab Käger. Selleks tasub lükata lehesüdamikud taimedel käega laiali, sest siis on näha pungad, mida pritsitakse. Küüslaugulahust valmistab ta nii, et võtab keskmise suurusega küüslaugu, mille purustab saumikseriga, paneb selle käesooja veega teeklaasi 12 tunniks seisma. Seejärel kurnab segu ning lahustab viie liitri veega.
Kõik suve jooksul kasutuses olnud katteloorid ja kiled tuleks aga enne talvist hoiukohta panekut puhastada, et kahjurid nendega ei leviks. Katteloori pesuks sobib Kägeri sõnul soe vesi, millele on lisatud mõnd pesuvalgendit sisaldavat pesupulbrit või geeli. „Hoida loori selles kusagil 15 minutit, loputada ja ära kuivatada. Kui loore ei pese, juhtub see, et järgmine kevad, kui tahate näiteks oma maasikaid öökülmade eest kaitsta ja panete katteloori neile peale, on eelmisest aastast ilusasti kedriklestad seal juba ootamas. Teinekord ei jõua inimestel kurk maa seest väljagi tulla, kui kedriklest on selle juba ära söönud,” hoiatab ta.
Väävlisuitsu asemel lase kasvuhoonetesse küüslaugusuitsu
Kedriklest võib talvituda ka kasvuhoones. Kui vanasti soovitati sügiseti kasvuhoonet väävlisuitsuga puhastada, siis tänapäevased alumiiniumkarkassiga kasvuhooned väävlit ei talu. Nad lähevad selle tõttu rooste ja kukuvad lausa kokku. „Aga müügile on jõudnud küüslaugusuits, mis ei ole mürgine, aga vähendab samamoodi erinevate haiguste ja kahjurite arvukust. Selle puhul võivad ka taimed olla kasvuhoones samal ajal ehk me saame seda kasutada, kui viinamarjad on veel korjamata, aga muu juba välja viidud ja tahaks seal natukene korda majja lüüa.”
Sügis on lemmikhooajaks ka palju jutuks olnud võõrliikide lusitaania teeteo ja mustpeanälkja jaoks. „Nende vastu aitab igahommikune ja igaõhtune ärakorjamine,” nendib Käger. „Tigude tõrjumisel, kui on kasutatud katmiseks multši, tõmmake rehaga multš korraks taimede alt ära. Kontrollige, et seal ei oleks teo munasid ja siis võite multšikihi tagasi panna. Kellel on multšikihi all veel kangas, nendel on natukene raskem, sest teod kipuvad ka selle alla munema ja soovitan sügistööde käigus multšikangas üldse ära võtta, sest muudmoodi neist lahti ei saa.“
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2021. aasta sügisenumbris: