Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirivalveosakonna juht Egert Belitšev ütleb, et idapiiri ehitustööd on ainulaadsed ja tegemist on ehitajale keeruka projektiga.
Kui maantee ehitusel saab keerulistest kohtadest vajadusel kõrvale põigata, siis piiril ehitust nihutada ei saa, toob ta võrdluse. Piir tuleb ehitada täpselt sinna, kust piir jookseb. See tähendab, et ehitajal on kitsas manööverdamisala, sest ühel pool on teine riik, kuhu ei tohi minna, ja teisel pool eramaad. Lisaks on maastik keeruline ja ehitusmaht suur.
Väljaehitatava piiritaristu pikkus on ligi 115 kilomeetrit. Kogu pikkuses rajatakse vähemalt kahe meetri laiune patrullrada. Teatud lõikudesse ka kitsam patrulltee, mida saab läbida maastikusõidukitega ning mõnesse kohta laiem patrulltee teiste sõidukitega läbimiseks. Kohtadesse, kus leiab aset enam ebaseaduslikke piiriületusi, rajatakse kuni kahe meetri laiune jälje- ehk liivariba.
Eksitusest tingitud piiriületuse ennetamiseks ja tahtliku piiriületuse takistamiseks ehitatakse viivitustara. Valehäirete tekkimise vältimiseks paigaldatakse vajalikesse kohtadesse loomatõkkeaiad ning vastavalt vajadusele tõkkepuud ja valgustus, kiiremaks ligipääsuks piiriäärsele alale rajatakse juurdepääsuteed koos sildade ja purretega, paigaldatakse truubid pinnavee ärajuhtimiseks. Piirile tuleb elektrivarustus, andmeside ja kanalisatsioon. Taristule kavandatakse ka kaasaegset tehnilist seiresüsteemi, mis annab ülevaate kõigist vahejuhtumitest piiril.
PPA-s leiti, et nii suure mammutprojekti ehitamist ei ole mõistlik ühes tükis ette võtta. Muutmaks suurt mahtu ja keerulisi olusid jõukohasemaks, otsustati jagada ehitustööd erinevateks etappideks ja hangeteks. Nii jääb ehitajale optimaalne tööde hulk – pole tegu ülemäära väikese või liigsuure kogusega ehitustöödega, samas on mahud ehitajale rahaliselt motiveerivad ja võimaldavad tööde teostamist mõistliku ajaga. Belitševi sõnul annab hangeteks jagamine võimaluse erinevatel pakkujatel ka edaspidi konkureerida. „Lõikude kaupa piiri väljaehitamisel on kindlam ka järelevalve teostamine ja ajagraafikus püsimine,” selgitab Belitšev.
Kahel lõigul ehitajad teada
Praeguseks on läbiviidud kaks ehitustööde hanget. Esimese hankega viiakse läbi ligi 20 miljoni euro eest ehitustöid 23,5-kilomeetrisel piirilõigul, mis kulgeb Eesti, Läti ja Venemaa kolmikpunktist kuni Vanigõjärve lõunakaldani. Teise hankega valmib piir sealt edasi kuni Võmmorski külani. Teise piirilõigu pikkus on 34,7 kilomeetrit ja see ehitatakse välja ligi 18 miljoni euro eest. Kahe ehitusetapiga valmib kokku 55% Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosast.
Mõlemad hanked võitis AS Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra ühispakkumine. Esimese lõigu ehitustööd algasid 2020. aasta suvel ja tänaseks on valmis saadud kõik juurdepääsuteed ning suur osa viivitusaiast ja pontoonteedest.
Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tarmo Sinisaar kinnitab, et esimese etapi ehitustöödest on 65% valmis. Heale edenemisele on kaasaaidanud soodne ilm – külm talv ja soe suvi. Sinisaar räägib, et talvel õnnestus enamus materjalidest vedada vaheladudesse ning suvel need sealt laiali objektile. Lihtne ei ole see siiski olnud, sest töid on tulnud teostada kitsal piiriribal, millele juurdepääs on raskendatud. Sinisaare ütlusel muudab see tempo aeglaseks ning hoolsalt tuleb planeerida tööde järgnevust ja paralleelsust, et erinevad tööetapid kulgeksid sujuvalt. Kuna suurem osa piiriribale viivaid ligipääsuteid oli kehvas seisus, tuli neid kõvasti parandada.
Keerulisust lisab ehitustöödele ka väga eriilmeline maastik: järved, sood, rabad – kohati on võimatu töödega sujuvalt järjestikku edasi liikuda ja lisandub ka ajakulu, sedastab Sinisaar. Ta kirjeldab, kuidas mineraalpinnase lõigule järgneb soine lõik. Ehitades piirilõigu üheltpoolt valmis, tuleb ümber kolida teisele poole ja ehitada sealtpoolt vastu. Seejärel peab soole ehitatud lõik mõnda aega seisma (tehnoloogiline seisak), millal sealt materjale üle vedada ei saa. Teises kohas tuleb järv ette, millest samuti ei saa läbi minna. Juurdepääsuteid piirile on vähe, mistõttu tuleb vahel läbida väga pikki vahemaid, et järgmist juurdepääsuteed kasutades vajalikku kohta tagasi jõuda. Mastaapide näitlikustamiseks ütleb Sinisaar, et 2-kilomeetrise otsevahemaa asemel peab kohale jõudmiseks kasutama 10 kilomeetrist ringisõitu. Otse minna paraku ei saa, sest soo on ees.
Maksumus kasvas
Looduslikud tingimused olid ka peamine põhjus, miks piiriehituse maksumus esialgse indikatsiooni järel ligikaudu 2,5 korda kallines. PPA tegi esialgse kalkulatsiooni piiriehituse võimalikust maksumusest 2015. aastal. Hinnang oli toona 79 miljonit eurot. Belitšev ütleb, et juba siis informeerisid nad partnereid, et piiri väljaehitamise lõplik hind saab kujuneda alles pärast projekteerimist, kui on tehtud vajalikud uuringud ning ehituslik- , tehniline ja IT projekt. 2018. aastal lõppesid projekteerimistööd ning geoloogia- ja geodeesiauuringud. Piiriehituse investeeringute mahtu tõstis see kordades.
Eelkõige tõstsid hinda väga rasked looduslikud tingimused: soised alad, Natura 2000 tingimused, kõrge pinnavesi ja selle ärajuhtimise vajadus. Samuti läksid kallimaks piiri valvamise tehnoloogilised lahendused. Geodeesia- ja geoloogiauuringutes selgus, et ehituse keskkond on enamjaolt ebasobiliku ehituspinnasega maa. Ehitus kallines, kuna kitsenes patrulltee aluspõhja materjalide valik. Pinnavee ärajuhtimise vajaduse suurenemisega suurenes ehitusprojektis ka truupide arv. Oluliselt suurenes juurdepääsuteede, sildade ja purrete rajamise vajadus. Eelarvet suurendasid ka patrulltee teljele jäänud Natura 2000 ala kompensatsioonimeetmed. Varem ei olnud teada elektrivarustuse liitumispunktide arv. Lisandusid ka seiresüsteemide teenindamiseks mõeldud hoonete hind.
Aasta hiljem leiti võimalused kulusid koomale tõmmata. Näiteks otsustati vähendada juurdepääsuteede arvu, teha patrullrajad kohati kitsamad ning vähendada ka liivariba, viivitusaia ja loomatõkkeaedade ulatust. Lisaks otsustati seiresüsteemide hankimine jätta ajaks, kui taristu on valmis ehitatud.
Tänaseks on ehitustööd täies ulatuses käimas esimese etapi piiriehitusel. Sinisaar kinnitab, et tööd püsivad graafikus. Teisel lõigul alustati äsja raadamistöödega, mis on ettevalmistav samm, et uuel aastal algaksid ka seal ehitustööd.
Viie aasta pärast piir valmis
Järgmiste lõikude ehitamise alustamiseks on veel mõnevõrra rohkem vaja teha ettevalmistusi. Piiriehituseks on vaja juurde osta maad, mistõttu on käimas veel mõned läbirääkimised maaomanikega. Belitševi kinnitusel on enamik maaomanikke olnud mõistvad ning orienteeritud kokkulepete sõlmimisele. Lisaks käib ka kolmanda ehitusetapi projekteerimise hange. „Kui kõik läheb jätkuvalt plaanipäraselt, siis suurusjärgus aastaks 2026 võiks maismaapiiri taristu koguulatuses valmis olla,“ lubab Belitšev.
Ajagraafik: ideest ehituseni kulus 6 aastat
- 2014. a valmib idapiiri arendusvisioon, esitatakse erinevaid lahendused taristu väljaehitamiseks.
- 2015. a siseminister Hanno Pevkur tutvustab valitsusele idapiiri ehituse projekti, esialgne hinnang piiriehituse maksumuseks on 79 miljonit eurot ja valmimisaastaks 2019.
- 2018. a veebruar saab siseminister Andres Anvelt teada, et idapiiri ehitus osutub üle 2,5 korra kallimaks.
- 2018. a august teatab peaminister Jüri Ratas, et idapiiri ehitus jätkub, projektimaksumus on 190 miljonit eurot ja valmimisaasta 2026.
- 2019. a jaanuar kuulutatakse välja esimene hange idapiiri lõigu ehituseks.
- 2019. a august esitleb siseminister Mart Helme piiriehituse alternatiivplaani, mille maksumus on senisest ligi 50 miljoni euro väiksem.
- 2020. a mais sõlmivad Merko Ehitus ning Politsei- ja Piirivalveamet esimese piirilõigu ehituslepingu.
