Katusekatte vahetus on suur investeering: et nii ehitusleping kui katus saaksid vettpidavad, tuleb eeltöö ära teha tellijal. Nõu annab BMI Monier OÜ Eesti müügijuht Erkki Tepper.
Millest alustada, kui on kindel plaan katus vahetada?
Oluline teema on kooskõlastused. Soovitan pöörduda valla ehitusnõuniku poole ja uurida, kas eraldi projekt katuse vahetamisel on vajalik või mitte. Enamasti on projekt nõutav, kui tehakse suuremaid ümberehitusi või asendatakse katusekate tootega, mis muudab ehitise füüsikalisi omadusi ehk siis koormusskeemi. Seda näiteks juhul, kui katusel on vana puitkimm või sidel ja selle peal eterniit, ent on soov panna näiteks kivikatus ning ehitada juurde veel ka vintskapp. Kooskõlastus aitab vältida olukorda, kus materjalid on juba objektil kohal ja siis saabub info, et ehitusega ei tohi alustada.
Millised hirmud ja eksiarvamused seonduvad kivikatustega?
Tüüpiliselt arvatakse kivikatus olevat hea valik, ent eeldatakse, et see on kindlasti kallis. Kardetakse ka kivide rasket kaalu ja mõeldakse, et paigaldus oleks kulukas.
Tegelikult ei ole kivide kaalul eriti uue hoone puhul nii määrav osakaal: seina- ja vundamendikonstruktsiooni ei pea seepärast teisiti tegema, lihtsalt katusekonstruktsiooni ehitamisel tuleb arvestada kivikatuse eripäradega. Ehitajale ei ole see töö keerulisem kui mõni teine ja kivide osas pakutakse ka katusele tõstmise teenust – katuse tasapinnalt nende jaotamine ei ole keeruline töö.
Klassikalised katusekatted on üldiselt kõik sarnase hinnaklassiga, olgu selleks siis teras-, eterniit- või kivikatus. Mõistagi on ka kivikatuste seas nii keskmise hinnaklassi klassikalisi tooteid kui kallimaid premium-variante. Kunagi ei tasu ühtki toodet kõrvale jätta, mõistlik oleks planeerimisfaasis mõelda, milline lahendus meeldiks ja võtta pakkumine nii sellele lahendusele kui võimalikele alternatiividele.
Kuidas korraldada hinnapakkumiste võtmine?
Kui otsus katusevahetuseks on tehtud, on esimene asi panna paika katuse pindala – eelpäringu tarbeks saab infot ammutada vanast projektist või teha ise esialgne mõõtmine, et saada aimu eesootava töö mahust. Kui plaan on juba konkreetsem, tasub kontakteeruda umbes kolme erineva ehitajaga, kes vaatavad olemasoleva olukorra üle ja teevad selle alusel pakkumise. Klient peaks paluma nii tööde kui materjalide lõpphinda alates sarikate parandusest kuni viimase liistu paigalduseni, lahti tuleb kirjutada vihmaveesüsteemide, tuulekastide ehitus jne.
Lepingusse tasub märkida, et lepingu hind on olemasoleva katuse mahus ja mahud on kontrollinud ehitaja. Kindlasti pole aktsepteeritav, et projekti muudetakse töö käigus nii, et vastutus hajub.
Millised küsimused veel tuleks ehitajaga hinna täpsustamisel üle rääkida?
Oluline on läbi mõelda ka seonduvad tööd, näiteks, kas on vaja paigaldada lisasoojustus. Oluline on katuse turvavarustus – ei ole vaja, et lumi kukub talvel garaaži ette pargitud autole või terrassile, seega lumetõkked on oluline punkt. Samuti peab olema tagatud ligipääs korstnale, et korstnapühkijal oleks tööks kindel jalgealune. Need detailid peavad olema pakkumises kirjas.
Alati võib ka materjalitootjalt üle küsida, mida nad soovitavad ehitajaga täpsustada, et töö läheks ladusalt. Enamasti oskavad materjalitootjad soovitada oma partnerehitajaid, kelle puhul nad teavad, et ettevõte on pädev ja võimeline töö lõpule viima.
Kliendid saavad valida keraamilise kivi ja betoonkivi vahel. Milline on nende tehnoloogiline erinevus?
Betoonkivide keha ise on betoonist – betoonimass pigmenteeritakse seest sama värvitooni, millega kivi väljast värvitakse. Lisaks on valikus betoonkivid, mille puhul on lisatud kivi pinnale polümeeriosakestega Protector kattevärv, mis moodustab sinna kileja kihi nii, et sammal ja mustus ei saa katusekivile nakkuda. Betoonkividele kantav värv ei mõjuta nende eluiga, küll aga esteetilist välimust aastate möödudes. Nii nagu iga värvitud pind kulub ja pleegib ka kivikatuse värv ajas.
Keraamilise kivi puhul on pakkumises kolm varianti. Kõige tavalisem lahendus on naturaalne savikivi, mida erialdi ei toonita – sellist kivi võib võrrelda tavalise savipunase lillepoti materjaliga. Kivi peamisest pinnast võib kivisse küll vett imbuda, mis kuivade ilmadega taas välja kuivab, ent kivi alla ei tohi moodustuda tilkasid.
Teine võimalus on valida savikivi, mille pinnale on kantud angoobikiht – sisuliselt kantakse kivile eraldi peale vedela savi kiht, mis tekitab sileda vetthülgava pinna. Angoobe pakutakse erinevates värvitoonides, oma mati pinnaviimistlusega on nad väga populaarsed. On normaalne, et sellistele savikivist katustele tekib ajaga looduslik rohekas või kollakas sambla- või vetikakirme, mida saab eemaldada aiapritsist spetsiaalset kemikaali pihustades.
Kolmas variant on valida glasuuritud savikivi. Nende puhul lisatakse angoobi sisse klaasipulbrit – mida enam, seda läikivam ja klaasjam pind saavutatakse. Niisugusele klaasjale kattele sammal ei teki ja kivid näevad aastakümned välja nii, nagu nad oleks äsja paigaldatud. Kuna kõik keraamilise kivi katted on kivile põletatud, on nad ajas püsivamad kui värv betoonkivil.
Kas ka arhitektuurne lahendus ja kalded võivad kivitüübi valikul määravad olla?
Madalatel kalletel ekstreemsetes tingimustes toimib keraamiline katusekivi paremini: kui betoonkividel on lukusoon vaid küljel, siis keraamilistel kividel on veel ka vesilukk ka kivi ülemises servas, mis suunab kivi alla sattunud vee tagasi kivi pinnale. Vesiluku puudumine betoonist kividel on tingitud nende tootmistehnoloogiast: betoonkivisid toodetakse jooksval liinil, mitte eraldi vormides, nagu keraamilisi katusekive.
Kui palju saab klient valida erinevate profiilide vahel – valik on siin ju päris lai?
Klassikaline laineline betoonkivi on Eestis väga levinud, ka premium-klassi sileda pinnaga kivi on väga populaarne ja näeme, et selle kivi müüginumbrid kasvavad iga kuuga. Silekivid on jõudnud ka paljude majade fassaadidele, moodustades hoonega arhitektuurselt ühtse terviku.
On huvitav teada, et niisuguse fassaadilahenduse hinnaklass ei tule kulukam traditsioonilisest laudisest, boonusena ei ole viie aasta pärast vaja kive uuesti värvida-õlitada, piisab, kui need lahusega üle pesta.
Keraamiliste kivide valik on võrreldes betoonkividega laiem just kuju osas. Eestis müüvad ettevõtted on välja valinud 5–6 põhikuju, ent kui selles osas on erisoove, tasub ette võtta väike otsimistöö. Tehased asuvad Rootsis, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas jne, kõik nad pakuvad lisaks tüüpilistele kujudele ka oma eritooteid, mida teiste tootjate valikust ei leia.
Savi- või betoonkivi, profiilid ja pinnakatted – millest veel hind oleneb?
Mida enam mingit kivitüüpi valitakse ja paigaldatakse, seda soodsamaks muutub ka selle hind. Hinda mõjutab ka transport.
Keraamilised katusekivid on kallimad, sest nende tootmine on väga energiamahukas ettevõtmine, tootjad peavad arvestama, et iga savi ei kõlba katusekivi tegemiseks või on olemasoleva savi puhastamine lisaainetest lihtsalt väga kulukas protsess. Samuti on keraamilise kivi tootmine tehnoloogiliselt kulukas, järgides igale kivitüübile, kattematerjalile ja toormele ainuomaseid protsesse.
Betoonist katusekive saab toota kiiremini ning ka protsessid on lihtsamad ja energiakulu väiksem. Eestis on tänaseni katustel ka 100 aasta vanuseid betoonkive, enamik neist kividest on toodetud veel pooleldi käsitööna. On põnev fakt, et kunagi müüdi katusekivide vorme ka ehituspoodides.
Kas erinevate tootjate puhul on ka kvaliteedierinevusi, millega peaks arvestama?
Kindlasti soovitan Eesti kliimas kõrvale jätta need tootjad, kes ei ole oma kividele teinud külmatesti. Mitmed maad või nende osad – Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal jne – saavad nautida lumevabasid talvesid ning kui toodangule pole tehtud standardile vastavat külmatesti, siis me ei saa olla kindlad, et need meie külmumis- ja sulamistsükleid vastu peaksid.
Võib arvata, et paljud neist katusekividest ka ei läbiks seda testi, sest soojas kliimas kasutatav savi ei läbi reeglina eraldi puhastusprotsessi. Seega on hea, kui keraamilised kivid tulevad piirkonnast, mis on meiega klimaatiliselt sarnane.
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita sügisnumbris:
