Nädal enne Sisekaitseakadeemia uue hoone arhitektuurivõistluse tähtaega aprillis 2016 langetasid Arhitekt11 töötajad karmi otsuse. Idee, mida nad olid juba kaks kuud konkursi tarbeks lihvinud, siiski ei sobinud.
„Teadsime, kuidas seda teha keskpäraselt – ehk teadsime, kuidas see olla ei tohi,“ ütleb büroo partner ja tegevjuht Janar Toomesso. Tuli naasta algusesse.
See tähendas kogu büroole tervet nädalat ränka tööd. Viimased 36 tundi enne kella kukkumist möödusid sisuliselt uneta. Minuti pealt valmisid planšetid, võistlustöö dokumentatsioon telliti mitmest trükikojast, vältimaks ohtu, et midagi untsu läheb. Kuid töö sai õigeks ajaks vormistatud ja osutus 14 osalejaga konkursil võidukaks ning praeguseks on hoone juba aastajagu avatud. „Päris kiiresti sai see projekt kaante vahele ja päris kiiresti sai see maja valmis,” ütleb Arhitekt11 teine partner, volitatud arhitekt Illimar Truverk.
Sisekaitseakadeemia võistlusega pea samal ajal, vaid nädalase vahega, toimus Tartu Ülikooli Delta keskuse arhitektuurivõistlus. Kompleksi avamine toimus jaanuari lõpul, kuigi selle kahest hoonest väiksemas, ettevõtlusmajas käivad viimistlustööd praeguseni ja uksed teeb see lahti aprillis.
„Meile on kuidagi meeldinud teha neid koole,“ ütleb Truverk. Lisaks mainitutele on büroos loodud Tallinna Ülikooli Tuukri tänava poolne peahoone, Tallinna Tehnikaülikooli uus raamatukogu ja Viimsi uus keskkool. Koolide projekte on valminud veelgi, kuid kõik pole realiseerunud. „Praegu jahime teisi suuremaid projekte, mis meil laual on ja mida ette valmistame,” lisab Truverk.
Arhitektiks saamise lugu
Arhitekt11 on Eesti mõistes päris suur büroo, 2017. aastal oli see ka korra Eesti suurim. Praegu töötab siin 24 inimest, neist üheksa arhitekti ja 11 sisearhitekti. Lisaks on bürool ka partnereid, kes meeskonda vajadusel täiendavad.
Truverk on eluaeg tahtnud kas arhitektiks või kunstnikuks saada ja esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni käis ta ka kunstikoolis, vahepeal aga töötas ehitajana ja õppis ka tehnikaülikoolis mõne kursuse. Ühel hetkel sai Illimar Truverkile aga selgeks, et lihtsalt ehitajaks ta siiski ei soovi saada, vaid tahab luua.
Toomesso tee arhitektuuri juurde on olnud käänulisem – esimene kokkupuude arhitektuuriga tuli küll juba keskkoolis, kus ta valis soome keele tudeerimise asemel joonestamise ja pidi tegema maja projekti. Edasi läks tee siiski ärisse. Nii on Toomesso juhtinud mitme loomingulise meeskonna ärilist poolt. Pärast reklaami-
ärist väljumist soovis koos partneriga asuda tootma valmisdisainmaju – projekt Fashion Houses, mis sai 2012. aastal innovatsiooniauhinna, toimib endiselt. Tutvusest ja koostööst arhitektidega aga kasvas välja uus põhitegevus, Arhitekt11. Büroo asutamine toimus 11. novembril 2011 kell 11.11.
„Arhitektuuribüroo omamine ja arhitektiks olemine on kaks ise asja,“ rõhutab Truverk. „Tore on seda bürood omada, aga äriliselt on üks taak kogu aeg kukil – üle 20 inimesele, perele pead ju leiba andma.“
Kuidas aga võistlustööd valmivad? Tavaliselt ei sünni kavandid sellise lööktööna nagu juhtus Sisekaitseakadeemia hoonega. „Võib-olla inimesed arvavad, et käib üks klõps,“ ütleb Truverk. „Selleks, et hea ideeni jõuda, peab kogu meeskonnaga ikka väga tugeva analüüsi läbi tegema. Kõik tiimiliikmed peavad ühiselt aru saama, et see idee, millega minnakse kahe-kolme-nelja kuu vältel edasi, millele kaasatakse sise- ja maastikuarhitektid – see usk peab olema kõigil ühine.“
„Arhitektuur on 50 aastat kõigile näha,“ täiendab Toomesso. „Me loome ruumi, loome keskkonda, kus meie ja meie lapsed elavad.“
Vaata suuremat galeriid Sisekaitseakadeemia uuest hoonest EhitusESTi artiklist “Aasta betoonehitis 2019 on Sisekaitseakadeemia“.
Tihtipeale saab asi alguse puhtast lähteandmete analüüsist, mida tulevane tellija reaalselt tahab, olgu tegu eramu, kortermaja, kontori- või ühiskondliku hoonega, mida vajab see keskkond ja linnaruum. „See kõik algab suurtest mõttetalgutest,“ ütleb Truverk. „Mõned inimesed on promootorid, mõned inimesed on töömesilased, mõned on kaitsjad – kõiki on tiimis vaja.“
Arhitekt11 pole ühe mehe büroo, mistõttu keegi ei saa kogu au enda peale võtta. Igaühelt tuleb mingi panus, mis annab osa tervikust. „See on nagu suure kivi veeretamine, mida kümme meest paigast ei saa,“ ütleb Toomesso. „Siis tuleb üheteistkümnes ja see hakkab veerema ja edasi läheb juba lihtsalt.“
Projektimeeskonnas peavad olema inimesed, kes alluvad üksteise ideedele. Keegi ei trambi jalgu ega suru kandu maha. Aga loomulikult peab igaüks oma ideed põhjendama. Osade ideede puhul toimuvad ka büroosisesed konkursid. On olnud erakliente, kes tellivadki oma majale kolm eskiisi, sest tahavad valikut.
Inspiratsiooni otsingud käivad igaühel erinevalt. Kellele on olulised reisi-, kellele kogemustepagas. Kes käib metsas ja rabas, kes käib suurlinnades, kes loeb raamatuid. Seesama keskkond, kuhu seda objekti luuakse, on samuti väga suur inspiratsiooniallikas. Vahel on ka mingi lugu, mis aitab arhitektuuri luua. „Eks ta ikka kohast ja inimesest, kes seda maja hakkab tarbima, ongi inspireeritud. Kõik muu tekib töö käigus ja siis tekib ka lugu. Kui majal lugu ei ole, siis see maja ei ela. Igal majal on mingi lugu,“ kirjeldab Truverk.
Arhitekt11 panustab palju ka keskkonda, kus looming sünnib. Hea keskkond inspireerib häid mõtteid looma. Büroo asub Kadrioru pargi piiril kunagise välisministri ja Tallinna linnapea Jaan Poska omaaegses suveresidentsis, mille kamina ees klientidega asju arutades on nii mõnigi hea idee alguse saanud. Kodune õhkkond on büroole hästi oluline. Esmaspäeviti on tööl hommikusöök, büroo tähistab igal aastal nii meeste- kui ka naistepäeva.
Vahel töötab idee välja kaks-kolm inimest, mõnikord rohkem, teinekord on mõnel üksinda nii tugev idee, et ülejäänud saavad aru, et see ongi üks kandev idee, millega lõpule minna. N-ö pastakast midagi välja imeda ei anna, kuid vajadusel tulebki appi lähteandmete analüüs, sest nii mõnigi kord peitubki idee just seal. Büroos on ka loomenõukogu, mis peab ideed heaks kiitma ja seejuures sajaprotsendilise konsensusega.
Trikiga võistlused
Eestis on tugev arhitektuurivõistluste traditsioon. „Meil on arendajatel tekkinud trend, et iga kortermaja, iga asja peale tahetakse teha võistlus,“ nendib Toomesso. Seetõttu on meil suuremad bürood võistlemisest väsinud ja tipptegijatel napib pidevalt ajaressurssi. „See kurnab arhitektid väga välja, samas on ideederohkus tagatud,“ lisab Truverk. „Samas leian, et alati ei pea võistlusi korraldama, sest väga kompetentsed arhitektuuribürood suudavad alati töö korralikult ära teha.“ Paljudes teistes riikides sellist võistluste traditsiooni ei ole. „Mine võta kinni, kas see on hea või halb,“ mõtiskleb Truverk. „Vist pigem on hea.“ Samas tekib küsimus, mis saab siis, kui ei võida.
Sisekaitseakadeemia töö maksis umbes 25 000, esimese koha auhind oli 20 000 – aga kui ei võida, on veerandsada tuhat lihtsalt tööle peale makstud. Kogemus näitab, et kui võitude osakaal on 20–30 protsenti, siis koos lepingusummadega tuleb lõpuks ehk ka pisike kasum kokku.
Ka teise-kolmanda koha eest saab auhinna, ent need summad on juba sellised, et nendega ehk tuleb toime ühe mehe arhitektuuribüroo. „Saab teise-kolmanda koha kätte, vastutust ei tule ja sõidab Barcelonasse,“ räägib Truverk. „Meie ei saa seda endale lubada. Meil läheb see paraku tööjõukuludesse. Need on suure firma mured, aga suurel firmal on ka oma eelised.“
Müstiline edu võti
Arhitekt11 on olnud periood, kus 60–70 protsendil võistlustel tuli esikoht koju, praegu jääb edu osakaal 20–30 protsendi kanti, ülejäänud on teised või kolmandad kohad. „Ühel aastal oligi hästi palju teisi kohti. Siis hakkad mõtlema, et mis see miski siis on, et ei saa esimest kohta nii tihti, kui vaja oleks,“ nendib Truverk.
Mujal maailmas sõltub arhitektuurivõistlus eeskätt kavandatava maja omandivormist. Eraomanduses rajatiste puhul on pigem kombeks valida sobiv arhitektuuribüroo strateegiliseks partneriks ja võistlusele kuluv raha paigutatakse lähteülesande püstitamisse. Toomesso toob näiteks Itaalia kolleegid, kes ühe hotelli projekti puhul koostavad seitse kuud lähteülesannet.
Meil loodavad tellijad konkursside abil ideede paljusust saavutada. Toomesso meelest võiks eraarendajad pigem investeerida üheskoos mõtlemisele, mitte võrrelda viite ilupilti. „Me ei kujuta ju ette, et läheme restorani ja ütleme, et tooge kogu menüü, aga maksan ainult kahe toidu eest, ma tahaks kõike proovida,“ ütleb Toomesso.
Sisekaitseakadeemia autorid
- Arhitektid: Eero Endjärv, Illimar Truverk, Janar Toomesso, Katrin Vannas, Hannelore Kääramees
- Sisearhitektuur: Maarja Varkki, Hannelore Kääramees, Elina Steinpilm
- Maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Terje Ong, Liina Einla
- Kaasa töötas: Karl Kiise
- Konstruktor: DMT Insenerid OÜ Marek Siim ja Karl Salmistu
- Tööprojekt: Engineer Project OÜ
- Ehitaja: Nordecon AS
- Betooni, betoontoodete ja raketise tarnija: AS Framm (endine Talot AS)
