Et kevadel jätkuks aeda õiteilu ning järgmise aasta taimed kasvaksid tugevad ja terved, tuleb juba sügisel aias ettevalmistused ära teha.
Tulbisibulaid võib isegi jõuludeni mulda pista, nartsissisibulate maha panemisega on aga oktoobris hiljaks jäädud. „Kuna nartsissid vajavad juurdumiseks sooja mulda, tuleks need maha panna augusti lõpus või septembri alguses,“ soovitab lillekasvataja Timo Panin.
Kui sibul saab maha liiga hilja, võib see järgmisel aastal küll õitseda, aga kuna see pole jõudnud juuri kasvada, toimub õitsemine sibula arvelt, mis tähendab, et taimel ei jätku aasta hiljem õitsemiseks enam jõudu, vaid see läheb välja.
Samas ei maksa ka tulbisibulate mahapanekuga viimase hetkeni venitada, vaid selleks sobib oktoober väga hästi. „Hüatsindi-, laugu-, krookuse- ja tulbisibulad küll ei karda külma, aga niisama jokutada ka ei maksa, sest kaks nädalat enne maa külmumist peaks sibulad siiski maha saama,” õpetab aednik, et kunagi ei tea, millal täpselt külmaks läheb.
Juhul, kui sibulate mahapanek jääb siiski hilja peale, võiks need istutada tavalisest sügavamale. Üldine reegel on, et sibul istutatakse tema suurima läbimõõdu järgi võetuna kolmekordsele sügavusele ja kaetakse koht lehtede, õlgede, kuuseokste või muuga, mis sooja hoiab.
Populaarsed papagoitulbid
Panin, kes müüb lillesibulaid teistelegi, nendib, et otsitakse erilisemaid sorte. „Lihtõielised tulbid, olgu siis värviks punane, kollane või lilla, on kõigil juba nähtud,” räägib ta. „Populaarsed on papagoitulbid, erinevad narmasõielised tulbid, ka lühikesed kaufmanni tulbid, mis on kevadel kõige varasemad, erksad, ent lühikesed, kuigi reeglina võib öelda, et mida ilusamad on tulbid, seda hilisemad need kipuvad olema.”
Uusi sorte tuleb Panini sõnul kogu aeg juurde. „Selle nimel käib pidev töö, müüjad murravad pidevalt pead, kuidas kliendile midagi uut pakkuda.”
Kuigi tegu on uhkete sortidega, tuleb arvestada, et need ei paljune. „See on äri ja tulbid on muutunud üheaastasteks: Hollandis näiteks on tänavatel haljastuses kasutatavad tulbid kõik mõeldudki vaid üheks kevadeks õitsema. Olen inimestele ikka öelnud, et esimesel aasta on õis ilus, teisel ehk ka, aga kolmandal enam ei pruugi olla,” hoiatab Panin, et erilisema väljanägemisega sordid kaotavad mõne aasta jooksul oma erilise välimuse, nende õie kuju ja värv muutub või siis kaovad nad peenralt üldse ära.
Samas pole see Panini hinnangul põhjus pahandamiseks, on märksa kallimaid ja samas lühiajalisemaid rõõme, mida me tarbime. „Kui tass kohvi maksab kohvikus kaks eurot ja selle jood ära poole tunniga, siis tulbid, mille sibulad maksavad vast paarkümmend senti, õitsevad mitu nädalat, mille jooksul saab neid nii vaatamas käia, kui soovi korral neist pilti teha,” kiidab ta.
Nartsissid võivad kaduda
Erilise välimusega nartsissid ja hüatsindid õie värvi ja kuju muutumise käes Panini kogemusel ei kannata, küll aga võivad need mõne aastaga õitsemast lakata ja välja minna: „Kuna need ei paljune, kaovad nad lihtsalt ära.”
Kel huvi, võib proovida sibulaid ka kevadeks toas õitsele ajada ehk ajatada. „Tänapäeval on selleks huvitavaid võimalusi, näiteks ajatatakse sibulaid vees,” tutvustab Panin võimalusi. „Veekultuurina ajatamine näeb väga efektne välja. Internetist saab selleks geelkuule osta, need pannakse koos sibulate ja veega klaasnõusse.“
Sügisel võib Panini sõnul aeda külvata veel ka külma taluvaid seemneid nagu näiteks till, petersell, porgand või saialill. „Lume alla saab külvata juhul, kui tegu on kuivema pinnasega ja tasub külvata tihedamalt, sest kõik taimed ei pruugi välja tulla, küll aga saab vajadusel harvendada,” õpetab ta, et tänu sügisel tehtud külvile saab kevadel saaki varem, sest till ja porgand idanevad muidu üsna kaua. Sügisel lõikab ta aias ära ka kõik haiged oksad. Ja lillepealsed peenardel. „Kevadel lõigates võib taime pungi kahjustada ning pealegi pole rootsud peenral ilusad.”
Riisumise erinevad vaatenurgad
„Tuleb valida, kas esteetiline pool või liigirikkus,” räägib Panin, et kuna putukad talvituvad lehtede all, ta lehti kokku ei riisu. Seda enam, et tuul viib need niikuinii laiali ja põllumaal veavad vihmaussid lehed mulla sisse, nii et kevadeks on need lagunenud. „Ega metsas ka keegi lehti ei riisu ja huumust on seal palju.”
Haljastusteenuseid pakkuva OÜ 3olives juhatuse liikme Andre Rühka sõnul on meie viimaste aastate soojad talved aidanud kaasa aiakahjurite hulga ja liigirikkuse kasvule, mistõttu sügisel on õige aeg tegutsemiseks. „Kui pestitsiidide ja fungitsiididega aias tööd teha ei taha, tuleb vähemalt haigusega nakatunud viljad ja lehed kokku koguda ja põletada või muul moel utiliseerida,” soovitab ta haigeid lehti komposti mitte lisada.
Lehed, mis haigusest puutumata, võib kompostida, kui aias on selleks sobiv koht. „Riisumise kohta ütlen mina, et aed on vaja sügisel ikka korda teha,” jätkab Rühka. „Kui lehed jätta sügisel aias riisumata, koguneb nende alla liigselt kahjureid. Kui näiteks viljapuude all on muruplats ja jätta sinna lehed vedelema, siis ega see murule parim pole. Kui jätta lehed talveks lillepeenrale, siis aja jooksul jõuab sealt küll teatud kogus biokomponente lagunedes mulda, aga protsess toimub märksa kiiremini ja kui lehed kompostitakse: paari aasta pärast on kompost valmis ja seda saab peenral mulla kvaliteedi parandamiseks kasutada.“
Väetada oktoobris ei maksa
Kuna sügisel liiguvad kahjurid puudelt mulda, et siis kevadel puule tagasi minna, on sügisel õige aeg kahjurite tõrjeks tüvedele liimpüünised kinnitada ning viljapuudetüvesid lubjata.
Sügis on aias sobiv aeg ka kärpimiseks ja lõikamiseks. „On palju puid ja põõsaid, mida on vaja lõigata, näiteks roosid ja viljapuud,” toob Rühka näiteks.
Väetamiseks on aga tema sõnul oktoobris juba hilja: sügisväetist tasub kasutada augustis ja septembri alguses. „Esiteks oktoobris väetades see enam ei tööta täiel määral ja teiseks pole väetamisega kaasnevad protsessid enam taime jaoks aktuaalsed.“
Oktoobris ja novembris on Rühka sõnul oluliseks tööks hoopis kastmine, et taimed oleksid niisutatud ja tugevad. „10 liitrit vett kaks-kolm korda nädalas noortele, aga ka vanematele taimedele, puudele, põõsastele, viljapuudele,” räägib ta, et kuigi sügisel sajab tavalisest rohkem, sellest enam ei piisa. „Vihm ei anna vett nii palju, kui tarvis. Kui talvel on lund vähe ning kevadel samuti väga palju ei saja, jäävad taimed hätta,” hoiatab ta. Eestis pole vesi varem probleemiks olnud, aga kel on aed olemas, need näevad, et juba paar aastat on niiskust pigem vähe.
Soojad talved toovad muutusi
Rühka sõnul on meie ilm muutunud ebastabiilsemaks ja prognoosimatuks. „Ette ei tea, kas tuleb soe või külm talv.”
Soojemad talved tähendavad, et aina enam on neid, kes uute sortidega eksperimenteerivad. „On võimalik proovida uusi sorte, näiteks roose ja rododendroneid. Kasvatatakse ka sidruneid, viinamarju ja aprikoose,” toob Rühka näiteks, kuigi tal endal praegu katsetusteks aega napib.
„See on põnev, meie klientidel kasvavad täitsa kenasti näiteks nii rohelised kui tumedad viinamarjad ja on vägagi maitsvad. Tuleb vaid luua neile sobiv mikrokliima ehk tingimused, kus päikest on palju ja tuult pole.”
Samas on tema sõnul endiselt palju ka neid, kes eelistavad kasvatada traditsioonilisi taimi, mille puhul ei pea valmis olema selleks, et taim kasvab küll mõnda aega ilusti, ent kui kümne aasta pärast juhtub olema väga külm talv, läheb see ikkagi välja.
See, et viimased aastad on meil olnud tavalisest soojemad, tähendab teisigi muutusi. Näiteks võivad taimed, mis on muidu mõnes teises kliimatsoonis neli-viis meetrit kõrged, aga meil kasvavad vaid kahe-kolme meetri kõrguseks, ka meil soodsates tingimustes varasemast märksa suuremaks sirguda. Rühka toob näiteks kadakad, mis on Inglismaal ja Itaalias suured puud. „Kui müüja ütleb, et see kasvab meetrise läbimõõduga kahe meetri kõrguseks puuks, siis see võib ka meil kasvada hoopis kahe meetrise läbimõõduga ja nelja-viie meetri kõrguseks puuks, milleks tuleb valmis olla,” hoiatab ta.
Aiatööd oktoobris
- Ilmad on soodsad selleks, et sibullilli jätkuvalt maha panna.
- Sügis sobib paljude puude ja põõsaste istutamiseks, näiteks hekitaimedele, vaarikatele, sõstardele ja muudele taolistele istikutele on aeg istutamiseks igati soodne. Oktoobri lõpus saab maha panna küüslaugud ja külvata porgandit, tilli, peterselli ning koriandrit.
- Suvised lillekastid tasub täita eerikate, kanarbike ja teiste külma taluvate taimedega – nii võib õiteilu jätkuda kevadeni.
- Kui muru kasvab, tuleb seda endiselt niita, sest kui muru lumekihi alla liiga pikk jääb, võib see murutaimedele surmavalt mõjuda.
- Kokku tasub koguda ja hävitada kõik haigestunud taimed, et haigus tervetele taimedele edasi ei kanduks. Kõdunenud taimeosad, püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad tuleks samuti kokku korjata, et vältida kahjureid ja muid haigustekitajaid. Okaspuudelt tuleks eemalda oksalõikuriga vanad ja kollased oksad. Ära tuleks lõigata ja ära põletada vanad vaarikavarred.
- Viljapuude alt tasub pudenenud viljad koristada, mädanemisprotsess pole pinnasele hea.
- On aeg riisuda lehti, ent kas ja kui palju seda teha, jääb igaühe oma otsustada, sest aina laiemalt levib arusaam, et riisumine ei pruugigi loodusele kasu tuua.
- Peenramaal võiks läbi kaevata kõdumulla, nii ei uhu vihm toitaineid minema. Samuti võib peenrasse lisaks kompostile kaevata sisse puulehti, mis kevadeks toitaineteks lagunevad. Arvestada tasub, et peenart ei tohiks ümber kaevata siis, kui maa on väga märg või külmunud, kuna nii saab mullapind külmaga murenemise asemel, mis muidu talvel toimub, hoopis kahjustada.
- Õige aeg on lubjata viljapuude tüvesid ja paigaldada liimpüünised. Noortele viljapuudele tasub paigaldada ka tüvekaitsmeid, mis hoiavad neid näriliste eest.
- Enne talve tasub üle kontrollida aiatarbed ja töövarustus. Üle tasub vaadata seegi, et kastmissüsteemide voolikud oleksid veest tühjad, sest vastasel juhul võivad need külmaga lõhki minna.
- Pesta ja desinfitseerida tasub kasvuhoone, lisaks tuleks kaevata läbi selle mullapind ning rikastada seda kompostmullaga.
