Maja ehitama või renoveerima asudes tuleb kaaluda, millise küttesüsteemi kasuks otsustada: on ju turul palju erinevaid lahendusi ja valiku tegemine võib olla äärmiselt keeruline.
Üht kindlat teistest paremat lahendust pole olemas, arvestada tuleb väga paljude teguritega. Olulisemad neist on eelarve ja need kulud, millega tuleb arvestada süsteemi pikaajalisel kasutamisel ja selle hooldamisel.
Loomulikult tuleb küttesüsteemi ehitamist alustada selle projekteerimisest, ent enne projektini jõudmist tuleks kaaluda erinevaid lahendusi, kõrvutades nende plusse ja miinuseid: mugavust hindav inimene peaks valima lahenduse, kus ta ei pea küttematerjalidega kokku puutuma.
Kõige kallimana soetatav küttelahendus võib pikas perspektiivis osutuda ka soodsaimaks. Kindlasti tasub meeles pidada tõsiasja, et iga seade vajab ka hooldust, seega tuleks soetatud kütteseadmeid lasta spetsialistidel kontrollida. Mõningate süsteemide korral, nagu maaküte, gaasiküte ja õhk-vesi soojusküte, on kontroll ja hooldus ette nähtud igal aastal. Millised on erinevate küttelahenduste plussid ja miinused näiteks uue, alles ehitatava maja puhul, mille aastane soojusenergiavajadus on 24 MWh koos sooja veega ja millel on köetavat pinda 180 m²?
Allolevalt kaalub Elar Häidberg Arco Vara Kinnisvarabüroost erinevate küttelahenduste tasuvust, seejuures pole arvestatud majasisese torustiku ehitamise kulu.
Maaküte
Maasoojuspump on turul üks mugavamaid ja madalama kuluga küttelahendusi. Teiste küttesüsteemidega võrreldes on maakütte alginvesteering kõige suurem, kuid ka kasutegur kõige parem. Maaküte OÜ soojuspumbaeksperdi Madis Tolgi sõnul maksab terviklahendus, mis hõlmab endas soojuspumba paigaldust ja maakontuuri kaevetöid, 8000–10 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi maakütte alginvesteering on võrreldes teiste küttesüsteemidega kõige suurem, on selle küttelahenduse kasutegur kõige parem. Arvutuslik energiasääst on
180 m² majas uue põlvkonna maasoojuspumbaga kuni 18 000 kWh aastas. Ehk siis tarbitud energia kokku elektri näol on veidi alla 6000 kWh aastas. Sinna sisse on arvestatud maasoojuspumba kompressor, tsirkulatsioonipumpade ja lisaelektriküttekehade poolt tarbitud elekter.
Elektriküte
Elektrikütte peamiseks plussiks on selle suhteliselt soodne paigaldusmaksumus, lisaks on elektriküte mugav ja lihtsasti reguleeritav. Tänapäeva elektrikütteradiaatorid reguleerivad ise temperatuuri ja seega sobib selline kütteliik mugavust armastavale inimesele. Kui maja on hästi soojapidav ja ventilatsioonisüsteem korralikult välja ehitatud, ei pruugi ka elektriarved väga suured olla. Suurimaks miinuseks võib siiski pidada suuri kulutusi küttele, kuna elektri hind on ettearvamatu. Elektrikütte alginvesteering jääb 1500 euro kanti.
Gaasiküte
Gaasiküte on jällegi niinimetatud mugavusküte. Meeles tasub pidada, et gaasikütte puhul peaks kindlasti elamusse olema paigaldatud vingugaasiandur. Kuna gaasi hind võib muutuda ettearvamatult, on see gaasikütte üks suurimaid miinuseid. Lisaks võib olla gaasivõrguga liitumine üpriski kallis juhul, kui krundi lähedal pole gaasitrassi. Alginvesteeringu suuruseks on ligikaudu 7500 eurot.
Kaugküte
Kaugküte on tarbijale äärmiselt mugav, kuid eeldab samuti kaugküttetorustiku lähedust krundile. Alginvesteeringu maksumus sõltubki lähima liitumispunkti kaugusest ehk sellest, kui kaugelt on vaja soojatrass vedada. Linnas võib trassi rajamise kulu olla kordades väiksem kui linnaäärsetes uuselamurajoonides.
Kaugkütte korral tuleb soetada soojusvaheti, mille hind jääb paari tuhande euro kanti, ja tasuda lisaks ühendamise ja seadistamise eest.
AS Fortum andmetel on kaugkütte eelisteks odavate kütuste ja soojusallikate kasutamise võimalus ning stabiilne varustuskindlus: kui üht toorainet tabab suur hinnatõus, minnakse sujuvalt üle soodsamatele küttematerjalidele.
Õhk-vesi soojuspump
Õhk-vesi soojuspump on järjekordne mugav küttelahendus. Üheks miinuseks võib pidada väga madalate välistemperatuuride korral lisakütte vajadust. Süsteemi paigaldusmaksumus on olenevalt seadmest 6000–9000 eurot, millele lisandub käibemaks. Soojuspumbaeksperdi Madis Tolgi hinnangul on õhk-vesi soojuspumba kulud 30% kõrgemad kui maasoojuspumbal.
Graanulküte
Graanul- ehk pelletküte on täielikult automatiseeritav tahkeküte. Uue põlvkonna katlad suudavad ise tuvastada graanuli kvaliteedi ning kasutaja ei pea käima katelt häälestamas. See teeb graanulküttest mugava lahenduse. Miinusteks on katla puhastamise vajadus kord nädalas (kuigi on ka katlaid, mis ei vaja nii tihedat puhastamist) ja graanulite hoiukoht peab olema kaitstud otsese vee ja niiskuse eest. Lisaks peab hoolitsema, et graanulid mahutist otsa ei lõpe. Graanulkütte alginvesteering jääb 3000–5000 euro vahele.
Küttepuud
Küttepuudega küttesüsteemi rajamise plussiks on alginvesteeringu võrdlemisi väike kulu. 180 m² majale sobiva tahkeküttekatla hind on umbes 1500 eurot. Selleks, et tahkeküttekatelt ei peaks liiga tihti kütma, tuleb lisaks soetada akupaak, mis lisab katla hinnale veel kuni 1000 eurot. Peamised miinused küttepuudega kütmisel on seotud füüsiliste toimetustega: tuleb ladustada puud kuiva kohta, katelt kütta ja puhastada. Lisaks on puude hinnad viimastel aastatel märgatavalt tõusnud.
