Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Eelmise kvartaliga sarnaselt kasvas ehitusmaht välisriikidesse tehtud tööde arvelt, kohaliku turu maht aga vähenes.
Omal jõul ehitasid Eesti ehitusettevõtted II kvartalis 806 miljoni euro eest, sellest hooneid 571 miljoni ja rajatisi 235 miljoni euro eest. 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 9% rohkem ja rajatisi kümnendiku võrra vähem.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2018. aasta II kvartaliga võrreldes ligi kaks korda ja seda põhiliselt hooneehitustööde arvelt. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu 9%, mullu aga 5%.
Kohaliku ehitusturu maht vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1%. Muutus tulenes nii hoonete kui rajatiste uusehituste väiksemast mahust, samas kui remondi- ja rekonstrueerimistöid tehti rohkem.
Ehitisregistri andmetel lubati II kvartalis kasutusse 1926 uut eluruumi ehk 171 võrra rohkem kui aasta eest. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas, pealinna lähiümbruse valdades ja Tartumaal. Ehitusluba väljastati 1832 eluruumi ehitamiseks, mida oli 9% enam kui möödunud aasta II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati ka 303 mitteelamut kasuliku pinnaga 136 200 m2, kõige enam lisandus uut lao- ja tööstushoonepinda. Võrreldes 2018. aasta II kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui maht.
Lisainfo
http://eeel.ee/kohaliku-ehitusturu-maht-vahenes-valismaal-ehitamine-tousutrendis/
